Probleemõppe kontekstid

• Hea probleem peab olema seotud reaalse eluga, et ülesanne tunduks õpilasele huvitav ja tähtis.
• Probleem peab motiveerima edasisteks tegutsemiseks - esitatud konteksti põhjalikuks uurimiseks.
• Hea probleem eeldab, et õpilane teeks otsustusi, mis baseeruvad faktidel, informatsioonil, loogikal, innovatsioonil. Õpilane peab põhejndama lahendust vastavalt varem kokku lepitud raamistikule.
• Probleemi põhjal peab üliõpilane saama välja tuua vajalikud eeldused; otsustada, mida ja kuidas on vaja uurida (mida peab järgmiseks tegema); järeldama, milline info on relevantne.
• Soosima peaks õpilaste omavahelist tihedat koostööd, kus arvestatakse ja hinnatakse üksteise teadmisi ja ideid, mitte ei hakataks probleemi üksinda, iseseisvalt lahendama. Selleks tuleb probleemi lahendamise protsessis anda märku, et eraldumine ja omavaheline võistlus ei ole parim strateegia probleemi lahendamiseks.
• Kogu grupi haaramiseks peaks probleemi lähteküsimus olema iseloomustatav järgnevate karakteristikutega. Probleem peaks olema:
  • "avatud lõpuga" - st. ei oma ühte ja ainust õiget vastust,
  • seotud varem omandatud teadmistega,
  • vastuoluline ja vaidlusi tekitav, et tuua välja erinevaid arvamusi ja seisukohti.

Head konteksti iseloomustavad märksõnad:

• Relevantsus. Relevantse probleemi valimine on kriitilise tähtsusega, kui soovid, et üliõpilased oleksid teemast huvitatud kuni lõpplahenduse leidmiseni. Kuna üldjuhul võtab probleemõppe ülesande lahendamine piisavalt palju aega, on küsimuseks, kuidas säilitada motivatsiooni kogu õppetöö kestel.

Üks motivatsiooni hoidmise parimaid võimalusi on lahendatava probleemi relevantsuse tunnetamine. Ehk õpilased näevad lahendatava ülesande praktilist seostatavust ja rakendatavust igapäevaste reaaleluliste situatsioonide ja probleemidega.

Relevantsuse saavutamise võimalikke teid:
- fokuseeru käesoleval hetkel toimuvatele reaalsetele sündmustele/ probleemidele (näiteks leia kontekste uudistest, päevateemdaest jm),
- leia kontekste õpilaste endi elust,
- leia seoseid lokaalsete- ja välissündmustega,

Relevantsete probleemide lahendamine annab õpilastele lisaks uutele teadmistele võimaluse näha, kuidas lahendavad reaalelulisi probleeme oma ala spetsialistid.

• Sisukus. Üks sagedamini esinevaid probleeme probleemipõhise õppe juures, võrreldes tavapäraste loengutega, on vähene jõudulus materjali läbivõtmisel. See tähendab, et võrreldes tavaloenguga kaetakse märgatavalt väiksem hulk teemasid ning kursus võib jääda väga pealiskaudseks.

Seega on oluline, et esitatav probleem-kontekst juhendaks õpilasi küllalt täpselt vajalikku ja sobivat infot otsima. Selleks:

1. Loo ja sõnasta tervikpilt, peamine kontseptsioon, peamine idee, milleni õpilased peavad jõudma. See on loodava konteksti selgrooks.
2. Kirjuta üles peamised faktid ja kontseptsioonid, mida õpilased peavad probleemi lahendamiseks uurima ja välja selgitama. Need on punktid, mida õpilased peavad probleemi lahendamisel läbima. Neid saad sa ise kasutada kui pidepunkte õpilaste töö käigus juhendamisel ja tehtule tagasiside andmisel.
3. Probleemi püstitamisel jälgi, et kerkivad alamprobleemid oleksid kogu aeg seotud peaprobleemi lahendamisega.
4. Jälgi, et probleemi lahendamiseks vajalikud ressursid oleksid õpilastele kättesaadavad - kas ja millises raamatukogus on olemas vajalik kirjandus, kas viidatud veebiaadressid on endiselt kättesaadavad jm. taoline.

• Komplekssus. Elu meie ümber on täis keerukaid mitmetahulisi probleeme; niisamuti võiksid probleemõppes esitatud kontekstid olla mitte lihtsustatud probleemiesitused, vaid erinevaid valdkondi hõlmavad mahukad ülesanded.

Komplekssetel probleemülesannetel on lihtsate ees mitmeid eeliseid:

• Esiteks puudub taolistel ülesannetel tihtipeale üks ja ainus õige vastus. Mitme võimaliku õige vastuse olemasolu, kus probleemile on lähenetud erinevatest vaatenurkadest, on heaks aluseks sügavamate arutelude läbiviimiseks. Sellega stimuleerime õpilast nägema sama probleemi erinevatest külgedest.
• Teiseks võimaldavad komplekssed probleemid erinevate õppeainete integreerimist - võimalik on koostada huvitavaid interdistsiplinaarseid probleemõppe kursuseid.

Kindlasti tasub meeles pidada, et komplekssed probleemülesanded nõuavad õpilastelt küllalt head organiseerimis-, uurimis- ja mõtlemisvõimet.

• Lewis, D. Creating An Appropriate Problem. http://edweb.sdsu.edu/clrit/learningtree/PBL/Choosing_PBL_problem.html
• Illinois Mathematics and Science Academy. Designing and Developing a Problem-Based Learning Unit
  for Grades K-16. http://www2.imsa.edu/programs/pbl/whatis/design/slide20.html
• Park. J. Problems for PBL. http://ldt.stanford.edu/~jeepark/howtodopbl3.htm