| Interpersonaalsed
võimed ja meeskonnatöö |
|
Ühiskond liigub
suunas, kus järjest enam oodatakse inimestelt meeskonnatöö oskusi.
Sotsiaalse interaktsiooni osatähtsuse suurenemist ühiskonnas ei märka
me aga traditsionaalses õppetöös, kus õpilane on endiselt passiivne
kuulaja.
Väljundi sotsiaalse käitumise arendamiseks leiame
probleemipõhise õppe rakendamisel, mille peamised karakteristikud on meeskonnatöö
ja autentsus/relevantsus igapäevase eluga.
Meeskonnatöö ja suhtlemine arendavad õpilaste
interpersonaalseid võimeid:
- oskust järgida grupidünaamikat,
- oskust kuulata ja hinnata kaasõppijaid,
- oskust oma ideid, seisukohti ja plaane esitada ja
kaitsta teiste ees.
|
| Õppimise
tulemuslikkus; meetodi usaldusväärsus |
|
Õppimise
tulemuslikkus. Senini on probleemipõhist õpet, tuginedes
maailmapraktikale, kasutatud enim meditsiini-, juura- ja
majandusõpingutes. Põhjenduseks on arvatavasti asjaolu, et tegemist on
ilmselt erialadega, kus õpisituatsioon on väga sarnane hilisemale
töökeskkonnas toimimisele (ehk hilisem töö meenutab probleemõppe
konteksti lahendamist).
Küsimus, mis uute meetoditega alati ja koheselt kerkib,
on meetodi usaldusväärsus. Kas me tagame antud
meetodi järgi õpetades/õppides võrreldavad tulemused traditsionaalse
õppega?
Uuringud näitavad, et õige ja järjepideva rakendamise
puhul tulemustes erinevusi ei ole, või on teatud juhtudel probleemõppe
kursuse läbinutel tulemused paremad (osatakse rakendada õpitud teadmisi
reaaleluliste probleemide lahendamisel - näiteks peavad arstitudengid
probleemipõhises õppetöös simuleeritud patsiendi jutu järgi diagnoosima
haiguse ja määrama vajaliku ravi).
On uuringuid, mis kinnitavad, et probleemõppe meetodi
järgi õppinud arstitudengid toimivad meditsiinilistes küsimustes
kindlamalt, nad on omandanud head õpioskused, oskavad lahendada
paremini esilekerkinud probleeme, valdavad enesehindamise tehnikaid,
oskavad koguda andmeid, tunnevad paremini käitumisteooriat ning neil on
patsiendiga parem sotsio-emotsionaalne side.
Mis on probleemipõhise õppe meetodi rakendamisel
saavutatud paremate tulemuste põhjuseks? Välja võib tuua järgmisi
põhjendusi:
- paremini osatakse ära kasutada eelnevalt omandatud
teadmisi, varemõpitu meenutamine on kergem,
- õppimine toimub kontekstis, mis on sarnane tulevasele
töökeskkonnale,
- esitatud informatsiooniga töötatakse palju
põhjalikumalt,
- kuna kursuse toimub kontekstipõhiselt, siis
omandatakse vajalik informatsioon - definitsioonid, teooriad, seosed,
printsiibid - ning seotakse need kokku ühtseks pildiks.
Kasutatud allikas:
|