Kui mitu inimest töötab teie organisatsioonis? Kui mitu inimest elab sinu kodus? i
Arvestusse lähevad täiskohaga töötajad, kusjuures üheks täiskoormusega töötajaks loetakse kaks 0,5 töökoormusega töötajat.
Kalkulaator kasutab arvutustes ühe inimese kohta olemasolevat ökoloogilist ressurssi kui jätkusuutlikkuse piirmäära, mistõttu on vaja teada, et kui mitme inimese poolt on Sinu mõõdetud ressursid tarbitud.
Lisainfo Kaugtööd tegevate inimeste ökoloogiline jalajälg

Kaugtööd tegevate inimeste elektri- ja soojusenergia, veetarbe ja jäätmetekke koguste arvutamiseks võib kasutada järgmist lähemist: mõõta raamatupidamispõhise meetodi kohaselt ära kontori elektri- ja soojusenergia, veetarve ning jäätmetekke ja jagada saadud tulemused kontoritöötajate arvuga, saades mõõdetud komponentide suurus ühe (kontori)töötaja kohta. Saadud tulemused korrutada seejärel kõikide töötajate arvuga (nii kontoris töötavate kui kaugtööd tegevate töötajate).

Näide: Kontoris töötab 5 inimest ja nende elektrienergia tarve on 1000 kWh aastas. Kaugtööd teeb 2 inimest. Kontoritöötajate aastane 1000 kWh elektrienergia tarve jagatakse 5 kontoritöötajaga ja saame, et ühe kontoritöötaja kohta kulub aastas (1000 kWh : 5 töötajat =) 200 kWh elektrienergiat. Kokku töötab organisatsioonis 7 täiskohaga töötajat, seega kogu organisatsiooni elektrienergia tarbimine eeldusel, et kontoris töötavad ja kaugtööd tegevad inimesed tarbivad samapalju elektrienergiat tööülesannete täitmiseks, on 7 töötajat × 200 kWh = 1400 kWh.

1997. aastal ilmunud riikide ökoloogiliste jalajälgede võrdluses on toodud inimkasutuse jaoks kättesaadavaks pinnaks 1,7 ha inimese kohta. See on käesoleva ökoloogilise reaalsuse keskmine.

Täpsustuseks: 1993. aasta maailma rahvastiku arvule vastavalt oli iga inimese kohta 2,07 hektarit bioloogiliselt tootlikku pinda. Võttes aluseks 1997. aasta maailma rahvastiku ja eeldades optimistlikult, et bioloogiliselt tootlik pindala pole vähenenud, on praeguseks järele jäänud vaid 1,94 hektarit inimese kohta. Lahutades sellest 12 % bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, saame ((1-0,12) ×: 1,94 = 1,71) 1,71 inimkäsutusse jäävat hektarit inimese kohta.
Kui suur on teie organisatsiooni elektrienergia tarbimine aastas ja kui palju sellest moodustab roheline energia? Kui suur on sinu kodu elektritarbimine aastas ja kui palju sellest moodustab roheline energia? i
Igakuistel (rendi)arvetel on üldjuhul märgitud ka tarbitud elektrienergia kogus. Harvematel juhtudel on elektrienergia rendihinna sees, sel juhul võib lahenduseks olla tarbitud elektrienergia proportsionaalne jaotamine kõigi kasutajate vahel, näiteks m² alusel.
Lisainfo

Tsentraliseeritud elektrienergia tootmine raiskab enamuse fossiilkütustes sisalduvast energiast ebaefektiivsete põletusseadmete ja nn liinikadu, olukorra teeb veelgi hullemaks kasutajate poolt raisatud (mitte otstarbekalt kasutatud) elektrienergia.

Elektrienergia kadu
Kui suur on teie organisatsiooni soojusenergia tarbimine aastas ja millest see soojusenergia toodetakse? Kui suur on sinu kodu soojusenergia tarbimine aastas ja millest see soojusenergia toodetakse? i

Juhul, kui kasutate keskkütet, võtke ühendust oma soojusenergia tootjaga ning küsige algandmeid selle kohta, millest protsentuaalselt on soojusenergia toodetud ning kui suur on nn liinikao protsent (liitke enda tarbitud soojusenergiale liinikadu).

Maasoojuspumba ja elektrienergiast toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud elektrienergia arvestada elektrienergia tarbimise hulka.

Lisainfo Ärge kartke oma soojatootjaga ühenduse võtmist ja info küsimist selle kohta, millistest kütustest nad sooja toodavad, sest soojatootjad on kohustatud Statistikaametile vastavaid andmeid esitama, mistõttu ei ole info edastamine Teile soojatootjate jaoks probleemiks.
Kui palju vett tarbib teie organisatsioon aastas? Kui palju vett tarbid sina ja sinu perekonnaliikmed aastas?
Veetarbe kohta saab tavaliselt infot igakuistelt (rendi)arvetelt.
Mitu kilomeetrit läbivad teie organsatsiooni töötajad aastas järgmiste transpordivahenditega? Mitu kilomeetrit läbid sina ja sinu perekonnaliikmed aastas järgmiste transpordivahenditega? i
Kui organisatsioon kasutab reisifirma teenuseid, võib nende poole pöörduda ja paluda väljastada Teie organisatsiooni kogu aasta reisiinfo.
Kui organisatsioon kasutab reisifirma teenuseid, võib nende poole pöörduda ja paluda väljastada Teie organisatsiooni kogu aasta reisiinfo.
Lisainfo Autotransport

Liida kokku kütusearvete alusel kasutatud bensiini ja/või diisli liitrid ning teisenda läbitud kilometraažiks vastavalt sellele, milline on kasutatavate autode kütusetarbimised. Tavapärane auto tarbib 10 liitrit kütust 100 km läbimiseks arvestades nii linna- kui maanteesõite keskmiselt.

Takso

Taksoarvetele on üldjuhul märgitud läbitud kilometraaž.

Bussi-, rongi- ja laevatransport

Leia alg- ja sihtpunktide vaheline kilometraaž. Eesti sisese transpordi puhul on abiks teede atlasitega kaasasolevad spetsiaalsed tabelid linnade vahekauguste andmetega.

Lennutransport

Lennukilomeetrite arvutamiseks leiad abi näiteks järgnevalt koduleheküljelt: http://www.carbonneutral.com/cncalculators/flightcalculator.asp. Vahemaandumistega lendude puhul arvuta kilometraaž kõikide sihtkohtade kaupa eraldi.

Inimeste transpordi mõõtmine ja võimalik tööjaotus organisatsioonis

Mõõdetav komponent Töötaja Raamatupidaja Keskkonnaaruande koostaja
Autotransport (bensiin) Summeerib kütuse kogus liitrites raamatupidamisse esitataval aruandel 1) Kannab kütuse kogus liitrites raamatupidamislausendi teksti osasse
2) Loob bensiini ja diiselkütuse jaoks eraldi kontod 		1) Kannab raamatupidamislausendi teksti osas oleva kütuse koguse liitrites eraldi tulpa, summeerib
2) Kontrollib esitatud andmete õigsust
Autotransport (diislikütus)
Takso Vastutab selle eest, et pileti(te)l oleks kirjutatud alg- ja sihtpunkt 1) Kannab järgneva info raamatupidamislausendi teksti osasse:
- alg- ja sihtpunkt
- kilometraaž
- kasutatud transpordiliik
2) Loob iga transpordiliigi jaoks eraldi konto 		1) Arvutab iga transpordiliigi kohta eraldi läbitud kilometraaži, tavaliselt kaardimaterjali abiga
2) Kontrollib esitatud andmete õigsust
Bussitransport
Rongitransport
Laevatransport
Lennutransport Vastutab selle eest, et pileti(te)l oleks kirjutatud alg- ja sihtpunkt (vahemaandumisega lennu korral ka vahemaandumised) 1) Kannab järgneva info raamatupidamislausendi teksti osasse:
- alg- ja sihtpunkt
- kasutatud transpordiliik
2)Loob lennutranspordi jaoks eraldi konto 		1) Arvutab lennutranspordiga läbitud kilometraaži
2) Lahterdab lühi- ja pikamaa lennud (pikamaa lend on alates 3000 km)
3) Kontrollib esitatud andmete õigsust
Autotransport

Liida kokku kütusearvete alusel kasutatud bensiini ja/või diisli liitrid ning teisenda läbitud kilometraažiks vastavalt sellele, milline on kasutatava auto kütusetarbimine. Tavapärane auto tarbib 10 liitrit kütust 100 km läbimiseks arvestades nii linna- kui maanteesõite keskmiselt.

Takso

Taksoarvetele on üldjuhul märgitud läbitud kilometraaž, liida andmed kokku ning lisa autotranspordi kilometraažile.

Bussi-, rongi- ja laevatransport

Leia alg- ja sihtpunktide vaheline kilometraaž. Eesti sisese transpordi puhul on abiks teede atlasitega kaasasolevad spetsiaalsed tabelid linnade vahekauguste andmetega.

Lennutransport

Lennukilomeetrite arvutamiseks leiad abi näiteks järgnevalt koduleheküljelt: http://www.carbonneutral.com/cncalculators/flightcalculator.asp. Vahemaandumistega lendude puhul arvuta kilometraaž kõikide sihtkohtade kaupa eraldi.
Kui palju tekib teie organisatsioonis aastas jäätmeid? Kui palju tekib sinu kodus jäätmeid aastas? i
Kui jäätmeid kogutakse liigiti, tuua lisaks olmejäätmete kogusele välja ka taaskasutusse suunatavate jäätmete kogused.
Lisainfo Jäätmekoguste arvutamine

Jäätmekoguste arvutamiseks kilogrammides kasuta järgmist valemit: jäätmekonteineri suurus (liitrites või m³) x tühjendussagedus x jäätmeliigi erikaal (kg/m³).

Jäätmete erikaal

Vastavalt jäätmestatistikale kaalub 1 m³ olmejäätmeid 220 kg. Jäätmeveofirmade poolt läbi viidud jäätmete kaalumised näitavad, et tegelikult on jäätmed "kergemad" ja keskmiselt kaalub 1 m³ olmejäätmeid 110 kg.

Jäätmeraamatu (M.Kriipsalu, 2001) andmetel on erinevatel jäätmeliikidel järgmised erikaalud:

Jäätmeliik Tihedus kg/m³
Vahemik Keskmine
toidujäätmed 130...480 290
paber 40...130 90
papp 40...80 50
plast 40...130 65
tekstiil 40...100 65
kummi 100...200 130
nahk 100...260 160
aiapraht 60...225 100
puit 100...320 235
klaas 160...480 200
konservikarbid 50...160 90
alumiinium 65...240 160
muu metall 130...1150 320
muld, tuhk jms 320...1000 480
tuhk 650...830 745
Keskmine 212
Kui suur on teie organisatsiooni kaubatransport? i
Mõõtühik 1 tonn-kilomeeter on samaväärne 1 tonni kauba transpordiga 1 km kaugusele või 0,5 tonni kauba transpordiga 2 km kaugusele
Lisainfo Tehete järjekord

Tonn-kilomeetri arvutamisel on eriti oluline meeles pidada tehete järjekorda.

Näide. Firma saatis bussitranspordiga 20 kg kaupa 200 km kaugusele ja 50 kg kaupa 100 km kaugusele. Arvutuskäik: 0,02 tonni × 200 km = 4 tonn-km ja 0,05 tonni × 100 km = 5 tonn km, kokku 9 tonn-km. Ei tohi kõigepealt kokku liita saadetud kauba kogust ja vahemaade kaugusid (0,02 tonni + 0,05 tonni = 0,07 tonni ja 200 km + 100 km = 300 km, 0,07 tonni × 300 km = 21 tonn-km).