Täna, mil sai postitatud oma viimane kodune ülesanne, valdas mind selline tühjuse tunne. Aga see ei ole mitte selle sõna halvemas/kurvemas tähenduses, pigem hoopis selles, et jõuvarud olid täpselt selleks hetkeks nulli jõudnud ja mitte midagi muud enam teha ei oleks suutnud ega jõudnud.

Kogu see pool aastat on olnud täis kibekiiret tööd. Osad nendest töödest on olnud ka väga mahukad, aga see eest tulemused on kindlasti seda väärt.

Üheks suureks väljakutseks oli informaatika didaktika kursuse raames ainete vaheline õpiobjekt. See töö võttis minu ja ma arvan, et ka teiste rühmakaaslaste õhtutest suure suure tüki. Kui see aga kolmapäeval valmis sai, siis imetlesime kõik oma “lapsukest” ja olime ikka väga rahulolevad.

Väga põnev kodutöö oli uue ja vana õppekava võrdlus. Ise ei olnud veel 2002 aastal koolis tööl, aga sedasi enda jaoks aega tagasi keerata oli huvitav.

Minu lemmikuteks kogu selle õpingu jooksul olid, on ja jäävad õppematerjalid ja nende koostamine. Erinevaid vahendeid on selle aastaga ikka megakogustes lemmikutesse pandud. Selle suve  eesmärgiks on need kõik ära grupeerida ja süstematiseerida, sest lihtsalt ühes pikas rivis nende omamine on muutunud väga keeruliseks ja õige vahendi leidmine on peaaegu võimatu.

Kokkuvõttes on see kursus olnud väga huvitav, mis on andnud väga palju näpunäiteid ja oskuseid informaatika olemusest ja õpetamisest koolis.

Samuti suur, suur aitäh oma rühmakaaslastele- Irenale ja Meerile- ilma teieta ei oleks see kursus olnud pooltki nii põnev. Kindlasti hakkan puudust tundma meie kolmapäevastest vestlustest, mis ei olnud muide  ainult koolialased

Terve poolaasta on läinud tohutu kiirusega. Et seda refleksiooni teha, on lausa raskusi tagasi mõtlemisega jaanuarisse ja veebruarisse, sest nii palju erinevaid sündmuseid ja kodutöid on vahepeal teha saanud.

Kõige esimene töö, mida me tegime,  oli uurida õpiobjekte, repositooriumeid ja metaandmeid. Selle teema kohta võib öelda seda, et midagi üllatavat minu jaoks välja ei tulnud. Õpiobjektide ja erinevate repositooriumitega olin enne kokku puutunud ja metaandmeid on saanud ikka nii palju kui võimalik nii oma materjalidele külge panna kui ka viitamise juures võimalikult palju välja otsida.

Teine teema oli õppematerjalide koostamise vahend. Oma postituseski kirjutasin, et see oli üks minu magistriõpingute eesmärke, teha midagi praktilist oma töö jaoks. Selle teema juures tegin esimese tutvuse myUdutu keskkonnaga, mille kohta julgen nüüdseks öelda, et ma lausa jumaldan seda keskkonda. Oma rühmatöö tutvustuses kirjutasime Irenaga, et see on miljonivõimaluse keskkond, mida ei suuda vist kunagi lõplikult selgeks saada, sest seal on nii  palju igasuguseid võimalusi õppematerjalide tegemiseks.

Arvutipõhised testid on ka praktilise väärtusega teema, mida mulle meeldis teha, kuigi nende (tsiteerides Urmast) kaksikutega, TATSi ja PETSiga, ma sõbraks ei saanud, aga ZohoChallenge meeldis mulle küll. Testi tegemine lihtne ja loogiline ning mis peamine, annab ka kohe tulemusest teada.

Uued tehnoloogiad oli ka üks lemmikuim teema. Kuigi ma ise iPad`i ei oma, oli oma “lapsukest” Hansu lugeris väga uhke vaadata. Ja eriti olen uhke oma leiu üle, mille avastasin lihtlabase googeldamise käigus- Smashword- millega on väga lihtne erinevates formaatides tekste teha.

Autoriõiguste kohta pean tunnistama, et ega ma neid ülihästi ei valda, aga üritan kõiki asju teha mõistusega, kus võimalik kasutan enda loodud materjale, siis ei peaks ka autorikaitse seadusega pahuksisse minema.

Viitamine mulle meeldis. Tegin selle töö enda jaoks kergeks ja kasutasin Chrome külge pandud Mendeley puginat, mis kokkuvõttes andis minu meelest peaagu hea tulemuse

Õppematerjalide kvaliteedi 10 punkti, mis sai ka postitusse pandud, olen kogu aeg järginud.

Kokkuvõtteks ütlen, et mulle see kursus kohe väga meeldis, meeldis just sellepärast, et see oli üks suur praktika, mille käigus ja neid töid tehes, sai palju kogemusi juurde.