Kodutöö: Referaat või essee

Essee teemal: Informaatika roll ainetevaheliste seoste tugevdajana

Koolitades õpetajaid, et nad kasutaksid rohkem veebipõhiseid töövahendeid, kuulen sageli siis kui jäädakse uutes veebikeskkondades hätta, mõne suust lauset: “Vihkan seda arvutit ja internetti!”, aga kahjuks on ta unustanud, et just eelmisel päeval oli ta häiritud sellest, et tahtis tunnis kasutada artiklit Postimehest ning soovis õpilastele näidata YouTube`st videot, aga ei saanud neid kasutada, sest just sel päeval juhtus olema internetiühendusega probleeme. Seega asi on vihkamisest kaugel, sest endalegi ootamatult on ta juba tihedalt sidunud õppetöö interneti ning infotehnoloogiaga. Ainus viis, kuidas sellist õpetajat rahustada, seisneb selles, et tuleb teda motiveerida ja soovitada, et ta oleks kannatlikum ning järjekindlam, küll siis kõik õnnestub.

Usun, et tänasel päeval ei püüa ükski õpetaja ega õpilane enam väita, et saame hakkama infotehnoloogia abita. Alustada võime juba sellest, et ilma e-koolita ei kujuta infovahetust ette ei õpetaja ega õpilane, samuti lapsevanem, kellel on lihtne jälgida lapse õppetööd olles ise tööl, töötades teises linnas või lausa teises riigis.

Liigume siit edasi mõttega, et kuidas saab noor inimene kasu sellest, kui tal on koolis võimalik õppida informaatikat. Järjest enam püütakse õpilasi panna mõistma, et informaatika tunnis õpitut tuleb kasutada igas õppeaines ning liigutakse ka selle poole, et osadel olümpiaadidel on võimalik osaleda interneti vahendusel. Minu arvates on see küll hea mõte, sest nii saab osaleda rohkem õpilasi ning sel juhul ei pea nad sõitma teise linna, et saaks osaleda. Olen ka selle poolt, mida katsetab praegu INNOVE, et edaspidi oleks tasemetöid võimalik sooritada kasutades selleks arvutit. Siinkohal tekitab selline teadmiste kontroll jällegi nurinat vanema põlvkonna inimestes, sest nende arvates ei oska varsti inimesed käsikirjas üldse kirjutada või kui kirjutavadki siis ei ole käekiri loetav. Siit tekivadki käärid, kas lasta õpilasel esitada oma tööd masinkirjas, mida on võimalik lugeda või lasta kirjutada käsikirjas, millest ei ole võimalik aru saada. Isiklikust seisukohast võttes, siis kui mul lastakse valida, kas tahan esitada kirjaliku töö käsikirjas või arvutil, siis valin esimese, sest trükkides arvutil on vigade parandamine lihtsam, käsikirjas kui tekib viga, siis peab kogu lehe uuesti kirjutama ja see on aeganõudev tegevus.

Järgnevalt püüan välja tuua informaatika rolli õppeainete õpetamisel. Üldjuhul algab informaatika õpetamine alles II kooliastmes, kuigi õpilased puutuvad infotehnoloogiliste vahenditega kokku juba enne kooli tulekut ja tihti arvavad nad, et kui oskavad mängida arvutimänge, siis polegi neil informaatika tunnis midagi teha, sest arvatakse, et ka informaatika tunnis tutvustab ja õpetab õpetaja neile uusi mängukeskkondi. Seega oleks vaja alustada informaatika õpetamist juba I kooliastmes, sest juba ammu on õpikutes ja töövihikutes ülesandeid, mille täitmiseks tuleb kasutada arvutit, viimasel ajal on tehnilistest seadetest  lisandunud veel tahvelarvutid ja nutitelefonid. Koosatud on ka e-õpikuid, mida saaks kasutada kui on olemas tahvelarvutid. Õpetajal peaks olema klassis projektor, et saaks näidata õpilastele erinevaid õpikeskkondi, mida nad saaksid õppimise juures kasutada. Lisaks sellele saaks õpetaja koostada just tema klassile sobivaid õppematerjale.

Informaatika roll eesti keele õpetamisel. Veebipõhise Õigekeelsussõnaraamatu kasutamine selleks, et teada saada sõnade õigekirja.

Järjest enam tuleb vormistada kodutöid arvutil ning selleks on vaja osata kasutada trükkimisel klaviatuuri, aga ainult sellest jääb väheseks, sest oluline on ka õigekiri ja selle kontrollimiseks on loodud programmides automaatsed õigekirjakontrolli tööriistad.

Informaatika roll matemaatika õpetamisel. Esimese hooga meenub Miksikese keskkonnas olev Pranglimine, kus saab harjutada peast arvutamist. Lisaks sellele on loodud palju matemaatiliste mängude äppe, mida saab laadida tahvelarvutisse või nutitelefoni.

Informaatika roll loodusõpetuse õpetamisel on oluline selle poolest, et õppida on palju lihtsam kui saab kõike oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda, seega kasutatakse õppetunnis videoid ja fotosid. Lisaks sellele saavad õpilased ise teha fotosid loodusest ning hiljem neid arvutiprogrammidega töödelda.

Võõrkeele õpetamiseks on internetiavarustest võimalik leida erinevaid veebilehti, kus õpetatakse võõrkeeli. Lisaks sellele on õpikeskkondi, kus saab ka ise sisestada sõnu, mida tahetakse õppida. Kindlasti ei tohi unustada, et noored suhtlevad võõrkeelt kõnelevate sõpradega veebis ning selleks kasutatakse mõnda informaatika tunnis tutvustatud vahendit. Loomulikult kõige rohkem puututakse inglise keelega kokku, siis kui veebileht või töökeskkond on ingliskeelne.

Informaatika roll muusika õpetamisel, internetis on väga palju veebipõhiseid töövahendeid, millega saab luua muusikat ning koostöös informaatikaõpetajaga saab muusikaõpetaja lasta õpilastel luua huvitavaid heliloominguid, kus vahel pole noodikirja vaja tundagi. Juhtusin ühel õhtul vaatama ETV-st “Ringvaadet”, kus tutvustati vahvat veebilehte, mille abil sai kontrollida, kas mängid kitarril õigesti.

Informaatika roll kehalise kasvatuse õpetamisel seostub kõige enam info otsimisega veebist. Õpilased, kes on füüsilisest koormusest vabastatud saavad õpetaja poolt etteantud teemal koostada referaate, otsida infot spordialade ja sportlaste kohta ning vormistada tööd arvutil.

Informaatika roll käeliste tegevuste õpetamisel. Väga palju on erinevaid keskkondi, mille abil saab kunstiõpetuse tunni muuta veebipõhiseks või kasutada arvutisse installeeritud programme. Need keskkonnad sobivad hästi sellistele õpilastele, kellel ei tule joonistamine hästi välja ja seepärast muutub joonistamine neile vasumeelseks, aga kasutades programmis olevaid vahendeid suudavad ka nemad luua väga kauneid joonistusi. Veel on võimalik valmistada enda joonistustöödest veebiraamatuid, mida on lihtne näidata sugulastele ja sõpradele, ilma selleta et peaks neile külla sõitma ja joonistustööd kaasa võtma.

Kokkuvõtteks võib öelda, et juba praegu ei saa üheski õppeaines ilma informaatikata hakkama, aga loomulikult on siin tähtis roll õpetajal, kes kasutab IKT vahendeid õppetunnis selleks, et muuta õppimine huvitavamaks, et tunnis ei oleks ainult kuiva õpikust lugemist ja töövihiku täitmist. Samuti on õpetajatel lihtsam õpetada õpilasi selliste meetoditega, mille vastu tunnevad õpilased huvi ning seega on nad valmis uusi teadmisi meelsamini omandama.

Kodutöö: Näiteid informaatika ainekavadest

informaatika õppekava2

Valisin Antsla Gümnaasiumi arvutiõpetuse ainekava

http://www.antslakk.edu.ee/ak/pk/18_ARVUTIOPETUSE_AINEKAVA.pdf

Ainekava on väga põhjalik ning selles on lahti kirjutatud pädevused ning selles on lähtutud kooli eripärast. Arvutiõpetust õpetatakse põhikooli kõigis kolmes kooliastmes. Läbivad teemad on RÕK õppekavast ning neid pole muudetud. Kooliastmeti on lahti kirjutatud teemad, õpilaste poolt teostatavad tööd, õpetaja tegevused ning tunnis vajaminevad vahendid ja lõiming. Hindamine toimub üldjuhul õpilase poolt loodud e-portfoolio abil, millesse on kogutud pikema perioodi jooksul tehtud tööd ja refleksioonid. Õppevaraks on õpetaja poolt koostatud materjalid.

Tallinna Rahumäe Põhikooli 6. klassi arvutiõpetuse ainekava

http://www.rahumae.tln.edu.ee/sisu/arvutiopetuse-ainekava

Ainekavas on välja toodud ainult eesmärgid, pädevused ja hindamine. Hindamise puhul on välja toodud RÕK hindeskaalad. Puuduvad seosed RÕK ja kooli ÕK-ga, õppekirjandus, lõiming ja läbivad teemad.

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • baasteadmised, et õpilased saaksid teistes õppeainetes rakendada õpitud oskusi (tekstitöötlus, esitlused, infootsing jne);
  • IT alased oskused on olulised edaspidises elus: õppides, töötades;
  • informaatikaõpetaja suunab õpilasi infosüsteemide ja suhtlusvahendite turvalisele kasutamisele.

Kolm vastu-argumenti:

  • tehniline baas koolides on ebaühtlane (tarkvara, riistvara);
  • aineõpetajad saavad lõimida informaatika enda õppeainega;
  • õpilaste IKT alased oskused on juba kooli tulles head, seega pole informaatika õpetamine neile vajalik.

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Minu arvates peaks olema informaatika kohustuslik õppeaine.

Põhjendused:

  • informaatika kursus peaks olema kohustuslik igas kooliastmes, et tagada õpilastele baasteadmised, selleks et nad saaksid neid kasutada teistes õppeainetes;
  • õpilastel on erinevaid nutiseadmeid, aga nad ei osaka neid kasutada õppetöös;
  • õpilastel on vaja sooritada põhikooli lõpetamiseks loovtöö, mis on vaja vormistada kasutades arvutit;
  • õpilastel on vaja gümnaasiumi lõpetamiseks koostada uurimistöö, mis tuleb vormistada kasutades arvutit;
  • osadel õpilastel pole kodus arvutit ning internetti.

Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Kõige esimene informaatikaõpetaja oli selline, kes pidi õpetama arvutiõpetust ilma arvutita. Peamiselt programmeerimist ja sellest oli väga raske aru saada. Mõned arvuti osad olid tal ka tundi kaasa võetud. Õppeaasta lõpus saime ikka paar korda ka päris arvutit “JUKU” näha ning neljakesi selle taga veidi midagi tehagi, aga millest me jällegi eriti hästi aru ei saanud, aga põhiliselt tegi rühmatöö ära üks õpilane, seega otseselt puutus arvutiõpetusega kokku, vaid üks õpilane.