Kodutöö: Referaat või essee

Essee teemal: Informaatika roll ainetevaheliste seoste tugevdajana

Koolitades õpetajaid, et nad kasutaksid rohkem veebipõhiseid töövahendeid, kuulen sageli siis kui jäädakse uutes veebikeskkondades hätta, mõne suust lauset: “Vihkan seda arvutit ja internetti!”, aga kahjuks on ta unustanud, et just eelmisel päeval oli ta häiritud sellest, et tahtis tunnis kasutada artiklit Postimehest ning soovis õpilastele näidata YouTube`st videot, aga ei saanud neid kasutada, sest just sel päeval juhtus olema internetiühendusega probleeme. Seega asi on vihkamisest kaugel, sest endalegi ootamatult on ta juba tihedalt sidunud õppetöö interneti ning infotehnoloogiaga. Ainus viis, kuidas sellist õpetajat rahustada, seisneb selles, et tuleb teda motiveerida ja soovitada, et ta oleks kannatlikum ning järjekindlam, küll siis kõik õnnestub.

Usun, et tänasel päeval ei püüa ükski õpetaja ega õpilane enam väita, et saame hakkama infotehnoloogia abita. Alustada võime juba sellest, et ilma e-koolita ei kujuta infovahetust ette ei õpetaja ega õpilane, samuti lapsevanem, kellel on lihtne jälgida lapse õppetööd olles ise tööl, töötades teises linnas või lausa teises riigis.

Liigume siit edasi mõttega, et kuidas saab noor inimene kasu sellest, kui tal on koolis võimalik õppida informaatikat. Järjest enam püütakse õpilasi panna mõistma, et informaatika tunnis õpitut tuleb kasutada igas õppeaines ning liigutakse ka selle poole, et osadel olümpiaadidel on võimalik osaleda interneti vahendusel. Minu arvates on see küll hea mõte, sest nii saab osaleda rohkem õpilasi ning sel juhul ei pea nad sõitma teise linna, et saaks osaleda. Olen ka selle poolt, mida katsetab praegu INNOVE, et edaspidi oleks tasemetöid võimalik sooritada kasutades selleks arvutit. Siinkohal tekitab selline teadmiste kontroll jällegi nurinat vanema põlvkonna inimestes, sest nende arvates ei oska varsti inimesed käsikirjas üldse kirjutada või kui kirjutavadki siis ei ole käekiri loetav. Siit tekivadki käärid, kas lasta õpilasel esitada oma tööd masinkirjas, mida on võimalik lugeda või lasta kirjutada käsikirjas, millest ei ole võimalik aru saada. Isiklikust seisukohast võttes, siis kui mul lastakse valida, kas tahan esitada kirjaliku töö käsikirjas või arvutil, siis valin esimese, sest trükkides arvutil on vigade parandamine lihtsam, käsikirjas kui tekib viga, siis peab kogu lehe uuesti kirjutama ja see on aeganõudev tegevus.

Järgnevalt püüan välja tuua informaatika rolli õppeainete õpetamisel. Üldjuhul algab informaatika õpetamine alles II kooliastmes, kuigi õpilased puutuvad infotehnoloogiliste vahenditega kokku juba enne kooli tulekut ja tihti arvavad nad, et kui oskavad mängida arvutimänge, siis polegi neil informaatika tunnis midagi teha, sest arvatakse, et ka informaatika tunnis tutvustab ja õpetab õpetaja neile uusi mängukeskkondi. Seega oleks vaja alustada informaatika õpetamist juba I kooliastmes, sest juba ammu on õpikutes ja töövihikutes ülesandeid, mille täitmiseks tuleb kasutada arvutit, viimasel ajal on tehnilistest seadetest  lisandunud veel tahvelarvutid ja nutitelefonid. Koosatud on ka e-õpikuid, mida saaks kasutada kui on olemas tahvelarvutid. Õpetajal peaks olema klassis projektor, et saaks näidata õpilastele erinevaid õpikeskkondi, mida nad saaksid õppimise juures kasutada. Lisaks sellele saaks õpetaja koostada just tema klassile sobivaid õppematerjale.

Informaatika roll eesti keele õpetamisel. Veebipõhise Õigekeelsussõnaraamatu kasutamine selleks, et teada saada sõnade õigekirja.

Järjest enam tuleb vormistada kodutöid arvutil ning selleks on vaja osata kasutada trükkimisel klaviatuuri, aga ainult sellest jääb väheseks, sest oluline on ka õigekiri ja selle kontrollimiseks on loodud programmides automaatsed õigekirjakontrolli tööriistad.

Informaatika roll matemaatika õpetamisel. Esimese hooga meenub Miksikese keskkonnas olev Pranglimine, kus saab harjutada peast arvutamist. Lisaks sellele on loodud palju matemaatiliste mängude äppe, mida saab laadida tahvelarvutisse või nutitelefoni.

Informaatika roll loodusõpetuse õpetamisel on oluline selle poolest, et õppida on palju lihtsam kui saab kõike oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda, seega kasutatakse õppetunnis videoid ja fotosid. Lisaks sellele saavad õpilased ise teha fotosid loodusest ning hiljem neid arvutiprogrammidega töödelda.

Võõrkeele õpetamiseks on internetiavarustest võimalik leida erinevaid veebilehti, kus õpetatakse võõrkeeli. Lisaks sellele on õpikeskkondi, kus saab ka ise sisestada sõnu, mida tahetakse õppida. Kindlasti ei tohi unustada, et noored suhtlevad võõrkeelt kõnelevate sõpradega veebis ning selleks kasutatakse mõnda informaatika tunnis tutvustatud vahendit. Loomulikult kõige rohkem puututakse inglise keelega kokku, siis kui veebileht või töökeskkond on ingliskeelne.

Informaatika roll muusika õpetamisel, internetis on väga palju veebipõhiseid töövahendeid, millega saab luua muusikat ning koostöös informaatikaõpetajaga saab muusikaõpetaja lasta õpilastel luua huvitavaid heliloominguid, kus vahel pole noodikirja vaja tundagi. Juhtusin ühel õhtul vaatama ETV-st “Ringvaadet”, kus tutvustati vahvat veebilehte, mille abil sai kontrollida, kas mängid kitarril õigesti.

Informaatika roll kehalise kasvatuse õpetamisel seostub kõige enam info otsimisega veebist. Õpilased, kes on füüsilisest koormusest vabastatud saavad õpetaja poolt etteantud teemal koostada referaate, otsida infot spordialade ja sportlaste kohta ning vormistada tööd arvutil.

Informaatika roll käeliste tegevuste õpetamisel. Väga palju on erinevaid keskkondi, mille abil saab kunstiõpetuse tunni muuta veebipõhiseks või kasutada arvutisse installeeritud programme. Need keskkonnad sobivad hästi sellistele õpilastele, kellel ei tule joonistamine hästi välja ja seepärast muutub joonistamine neile vasumeelseks, aga kasutades programmis olevaid vahendeid suudavad ka nemad luua väga kauneid joonistusi. Veel on võimalik valmistada enda joonistustöödest veebiraamatuid, mida on lihtne näidata sugulastele ja sõpradele, ilma selleta et peaks neile külla sõitma ja joonistustööd kaasa võtma.

Kokkuvõtteks võib öelda, et juba praegu ei saa üheski õppeaines ilma informaatikata hakkama, aga loomulikult on siin tähtis roll õpetajal, kes kasutab IKT vahendeid õppetunnis selleks, et muuta õppimine huvitavamaks, et tunnis ei oleks ainult kuiva õpikust lugemist ja töövihiku täitmist. Samuti on õpetajatel lihtsam õpetada õpilasi selliste meetoditega, mille vastu tunnevad õpilased huvi ning seega on nad valmis uusi teadmisi meelsamini omandama.

28. aprilli loeng

Küsimus: Kust alustada informaatika õpetamist?

Jõudsime järeldusele, et tuleks alustada tekstitöötlusest. Teksti sisestamine teha avastusõppena. Notepad, seejärel WordPad ja alles siis MicrosoftOffice, et selgitada välja õpilaste eelteadmised ja -oskused.

Õpiobjekt seotud esitlusega

õpiobjekt seotud informaatika õppekavaga

Hindamismudelid otsi Googlest

Üks peab olema üles laetud Koolielu keskkonda. Laen selle üles Koolielus, siis tuleb see saata moderaatorile.

Ainetevaheline lõiming

Esiteks – ajastatakse aineõpetaja ja informaatikaõpetaja ainekavad nii, et saaks informaatikaõp juba varem näiteks õpetada referaadi koostamist või slaidiprogrammi.

Teine pädevus toon ainekavasse üldpädevused

Üldpädevused Põhikooli õppekavas

http://www.vabaharidus.ee/public/files/votmepadevused.pdf

Euroopa liidu üldpädevused

http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_8._%C3%9Cldp%C3%A4devuste_k%C3%A4sitlus_%C3%B5ppekava_%C3%BCldosas

Kolmas pädevus – läbivad teemad

http://www.oppekava.ee/images/5/5d/L%C3%A4bivad_teemad_juhendmaterjal_31_03_09.pdf

Teabekeskkond ning tehnoloogia ja innovatsioon

Projekt koostada rühmatööna, mille tulemusel peab saama 3 erinevas õppeaines hinde.

Näiteid õpiprojektide liikidest

Interneti-jaht reaalne kirjasõber, leida netist keegi, kellega eelnevalt on suheldud, siis selle põhjal loovad sõbrast portree.

Kirjasõbrad

Virtuaalne reisimine, näiteks blogimine käi Marco Polo jälgedes.

Rändav karu Austraalia ja eesti õpilased, kes korraldavad missivõistluse valivad ilusaima karu, mille saadavad teise riiki. Karu rändab iga õpilase juurde koju ning õpilased kirjutavad selle kohta blogi, lõpuks on karu kõikides kodudes käinud ning saadetakse koos blogiga sünnimaalee tagasi. Gümnaasiumi õpilased tõlgivad algklassiõpilaste blogipostitused inglise keelde.

Õpilasvabrik Miksikeses kirjanik kirjutas alguse, siis kõik said kirjutada järje, siis valiti parim järg, siis kirjanik jällegi kirjutas, jälle õpilased kirjutasid jne.

Uurimused GLOBE ilmavaatluse vahendid, AquaDucks veevaatluse vahendid

Simulatsioonimängud http://math.ut.ee/simud/

http://www.htk.tlu.ee/projektipaun/koolitus/tood/i-kooliaste/otsime-kevadet.doc/view

Viimane kooliveerandi päev teha projektipäevaks, mille lõpuks peab iga aineõpetaja näitama, mida ta tunnis tegi. Teemaks: näiteks, kooli saabub Rootsi kuningas, jne

Projekti leht peaks välja nägema näiteks selline

http://math.ut.ee/simud/

 

3. märtsi loeng

Informaatika ainekava

Skeemi koosatmise keskkond https://bubbl.us/

Loengus said kirja järgmised mõtted:

koostajad– informaatikaõpeaja koos õppekava juhi, it juhiga, haridustehnoloogiga

sisaldab-õpiväljundid, hindamisjuhis,

on -dokument

loomise eesmärk-ressursside planeerimine, asendusõpetaja informeeimine, süsteemsus, sisu täpsustamine

kvaliteedi tunnused on-sialdab nõutud komponente, seostatud kooli õppekavaga

tarbija on-õpetaja, aineõpetaja, lapsevanem, teised aineõpetajad, õpilased?

sisaldab-kooli õppekava- riiklik õppekava, koostajad on

tasemed on– riiklik õppekava ja kooli õppekava

sisaldab-õpiväljundid, hindamisjuhis, arengusuunad, maht, tunnijaotus, eesmärgid

põhjal luuakse-tunnikavad, tööplaan, tunniplaan, õppematerjalid, hindamisvahendid

uuendatakse-2-3 aasta takka

Leidsin mõned arvutiõpetuse ainekavad http://opetaja.edu.ee/arvuti-aineope/ainekava.html

Vaata neid lehti

http://ajapaik.ee/

evernote.com.

Loengus täiendasime informaatika ainekava skeemi, mis oli algselt selline.

3. loengus

Mõtted, mis said kirja pandud 3. loengus.

3. loengu õppematerjali nägemiseks klikka siia.

Tunnikavas ei tohiks olla sõnu teab ja oskab!

Eesmärgid – Miks? eesmärgid tuleb sõnastada õpetaja vaatenurgast., milleni soovib jõuda. Eesmärk (goal)  jaguneb mitmeks õpitulemuseks (learning outcome).

Teab, st fakt loetelu või vastavused

Mõiste, slaidipõhi

Miks? Mida? Kuidas?

Informaatika tunni õpiväljund

Näidistund, koostatud loengus ühiselt

Teema: slaidi kujundamine 6. klass

Õpilane

  • valib sobiva slaidipõhja

  • muudab fondi suurust, värvi

  • lisab üleminekud (salidi, animatsioonid)

  • vahetab salidi malli (need, mis on juba arvutis olemas)

  • selgitab oma sõnadega malli ja salidipõhja erinevust

  • hindab slaidi kujundust juhise abil

Minu koostatud informaatika tunni õpiväljund

Teema: Wordi dokumendile laadide lisamine

klass 10

Eesmärgid:

Õpilane

  • selgitab oma sõnadega laadi mõistet

  • märgistab etteantud vormindamata teksis pealkirjad sobiva laadiga

  • koostab märgistatud laadidega tekstile automaatselt sisukorra

  • koostab märgendatud pealkirjadega etteantud teksi põhjal sisukora ja lisab sellele sobiva malli

Tunni ülesehitus, slaid nr 4 Õppesündmused Gagne (1967)

šerifiga fond ja ilma šerifita fond

10. klassi järgmises tunnis, teemad: allikate loetelu, viitamine. Automaatse allikate loetelu loomine.

Harjutasime loengus tunnikava koostamist

Tulpdiagrammide koostamine 10. klassile

http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/tulpdiagrammi-loomine

10.klass

põhimõisted: tulpdiagramm, andmed, exeli

eesmärgid

Õpilase eesmärgid

  • valib sobiva tulpdiagrammi

  • muudab andmeid diagrammides

  • selgitab oma sõnadega tulpdiagrammi mõistet

Õpetaja eesmärgid

  • demostreerib erinevaid tulpdiagramme

Rohkem ei jõudnud loengus mõelda.

Tunni käik:

Meetodid: Rühamtöö puhul selgitada, kas homogeene või hetrogeene rühm

Vahendid:

Kodutöö: Näiteid informaatika ainekavadest

informaatika õppekava2

Valisin Antsla Gümnaasiumi arvutiõpetuse ainekava

http://www.antslakk.edu.ee/ak/pk/18_ARVUTIOPETUSE_AINEKAVA.pdf

Ainekava on väga põhjalik ning selles on lahti kirjutatud pädevused ning selles on lähtutud kooli eripärast. Arvutiõpetust õpetatakse põhikooli kõigis kolmes kooliastmes. Läbivad teemad on RÕK õppekavast ning neid pole muudetud. Kooliastmeti on lahti kirjutatud teemad, õpilaste poolt teostatavad tööd, õpetaja tegevused ning tunnis vajaminevad vahendid ja lõiming. Hindamine toimub üldjuhul õpilase poolt loodud e-portfoolio abil, millesse on kogutud pikema perioodi jooksul tehtud tööd ja refleksioonid. Õppevaraks on õpetaja poolt koostatud materjalid.

Tallinna Rahumäe Põhikooli 6. klassi arvutiõpetuse ainekava

http://www.rahumae.tln.edu.ee/sisu/arvutiopetuse-ainekava

Ainekavas on välja toodud ainult eesmärgid, pädevused ja hindamine. Hindamise puhul on välja toodud RÕK hindeskaalad. Puuduvad seosed RÕK ja kooli ÕK-ga, õppekirjandus, lõiming ja läbivad teemad.

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • baasteadmised, et õpilased saaksid teistes õppeainetes rakendada õpitud oskusi (tekstitöötlus, esitlused, infootsing jne);
  • IT alased oskused on olulised edaspidises elus: õppides, töötades;
  • informaatikaõpetaja suunab õpilasi infosüsteemide ja suhtlusvahendite turvalisele kasutamisele.

Kolm vastu-argumenti:

  • tehniline baas koolides on ebaühtlane (tarkvara, riistvara);
  • aineõpetajad saavad lõimida informaatika enda õppeainega;
  • õpilaste IKT alased oskused on juba kooli tulles head, seega pole informaatika õpetamine neile vajalik.

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Minu arvates peaks olema informaatika kohustuslik õppeaine.

Põhjendused:

  • informaatika kursus peaks olema kohustuslik igas kooliastmes, et tagada õpilastele baasteadmised, selleks et nad saaksid neid kasutada teistes õppeainetes;
  • õpilastel on erinevaid nutiseadmeid, aga nad ei osaka neid kasutada õppetöös;
  • õpilastel on vaja sooritada põhikooli lõpetamiseks loovtöö, mis on vaja vormistada kasutades arvutit;
  • õpilastel on vaja gümnaasiumi lõpetamiseks koostada uurimistöö, mis tuleb vormistada kasutades arvutit;
  • osadel õpilastel pole kodus arvutit ning internetti.