Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

3. ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/

Teemat uurides laienes minu teadmine sotsiaalse meedia liikidest. Lisaks vestluskeskkondadele (msn, skype), foorumitele, blogidele, wikidele, ühiskirjutamise vahenditele (google docs, zoho) ja sotsiaalse võrgustiku keskkondadele (orkut, facebook) on sotsiaalse meedia vahenditeks jagatud järjehoidjad (delicious), digimeediumi materjalide keskkonnad (flickr, youtube, vimeo) ning vookogud (netvibes, pageflakes, rss) (Väljataga, T. jt, 2009, 181)

Õpikeskkonna defineerimisel arvasin, et õpikeskkond on koht, kus inimene õpib. Õpikeskkonna ülesanne on motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi. Arvan, et sotsiaalse meedia vahendite kaasamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele. Eesti statistikaameti andmetel kasutab 2010. aasta seisuga 98% Eesti noortest arvutit ja internetti, ja pooled neist 2-4 tundi ööpäevas. (Palts, K. jt) Huvitav on asjaolu, et poisid otsivad internetist  infot seoses oma huvialadega ligi kaks korda rohkem kui koolitööde jaoks. Võib olla see vahe väheneks, kui sotsiaalmeediat kasutataks rohkem õpikeskkonnana.

Paljud ettevõtted on avastanud sotsiaalse meedia võimalused, tehes reklaamikampaaniaid, luues fännilehekülgi. Sotsiaalmeedia põhineb inimeste soovil suhelda ja ennast väljendada, võimaldades ühendada neid uute inimeste ja teemadega, mis neid huvitavad. Sul on võimalus astuda diskussioonidesse, avaldada oma arvamust, saada tagasisidet ja seda kõike nii su sõprade kui ka ülejäänud maailmaga. (Rebane, H.) Miks mitte seda kõike kasutada õppetöös?

Noored viibivad suure osa oma vabast ajast sotsiaalvõrgustikes. See on nende sotsiaalne õpituba, kus konstrueerub (või konstrueeritakse) nende sotsiaalne õppekava. (Hiob, T.) Et õpilase peas tekkiv teadmine oleks kooskõlas teda ümbritseva maailmaga, tuleb seda konstrueerida üheskoos, suheldes teiste õpilastega. (Väljataga, T. jt, 2009, 182)

Sotsiaalse meedia kasutamisel õpikeskkonna osana võib esineda ka teatud tõrkeid: tehnoloogiast tingitud takistused, ebapiisavad arvutialased oskused, usalduse probleemid: võimalik postitada kellegi teise nime all; internetis leiduva info rohkus, on raskusi eristada olulist mitteolulisest. Ülesannete hindamine on keeruline, hindamiskriteeriumid vaja täpselt paika panna. Kõikidel õppijatel ei ole hea kirjalik väljendusoskus, ajaveebide pidamine nõuab järjepidevat sihikindlust.

Teisalt sotsiaalne meedia õpikeskkonnana distsiplineerib õppijat, avalik postitus nõuab kontrolli sõnastuse üle, hea viitamise võimalus olemasolevatele materjalidele, erinevate meedialiikide kasutamine (audio, video, fotod), kiire tagasiside saamise võimalus, õppimine endale sobival ajal. Kirjutamine on hea vahend mõtete korrastamisel ja kinnistamisel. Noorte jaoks on sotsiaalse meedia kasutamine lihtne ja jõukohane.

Viited:

Hiob, Tiina. Riiklik õppekava versus „meedia õppekava“, http://www.oppekava.ee/

Palts, K., Parmson, M, Fedina A., Jõgeva, K., Rogatšev, A. Sotsiaalmeedia ja lapsed. http://sotsiohoolikud.wikidot.com/#toc13

Rebane, H. Pilvesuhtlus. Mõtteid sotsiaalsest meediast. http://pilvesuhtlus.wordpress.com/

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.