Praktika 7. nädal

18.-22. november – 7. ja eelviimane praktikanädal.

Moodle 3. koolitusele kogunes 7 õpetajat. Selleks korraks tegin igale osalejale oma Moodle kursuse, kus nad said harjutada materjalide üleslaadimist ja ülesannete koostamist, samuti kursuslaste lisamist õppija ja õpetaja rollis. Mõtlema pani ühe õpetaja küsimus, kas meie koolis keegi veel peale minu oskab abistada Moodle keskkonna administreerimisel. Praegu ma ei tea kedagi teist nimetada. Teadmusjuhtimise aines õppisime töötajate vaiketeadmiste osatähtsust organisatsioonis. See tähendab, et inimestel on teadmised, mida nad on saanud töö ja koolituste käigus, ja kõik teadmised ei ole fikseeritud asutuse dokumentides. Kui praegu samastada mind ja Moodle keskkonda, kas siis midagi juhtub, kui ma ei tööta enam selles asutuses? Siin on kooli jaoks üks ohuallikas, mida peaks teadvustama juhtkonna tasemel, samas tunnetasin taaskord haridustehnoloogi vajalikkust kooli jaoks.

Rõõmu tegi ka kooli sülearvutite aktiivne kasutamine nädala jooksul, just mitme erineva õpetaja poolt. Nimetan ka need ained: tehnoloogiaõpetus, saksa ja inglise keel, majandusõpetus, bioloogia, eripedagoogika. Lisaks kasutasin sülearvuteid ise õpilaste ettevalmistamisel viktoriiniks ja loovtöö juhendamisel. Kõigile soovijatele jätkus arvuteid, ka siis, kui arvutisooviga tuldi välja vahetult enne tunni algust. Kujunemas on mõned selged mustrid mobiilse sülearvutiklassi kasutamisel, mida tahaksin põhjalikumalt analüüsida, kui selleks rohkem aega tekib. Kui tuua konkreetseid näiteid sülearvutite kasutamisest tunnis, siis tekib õpetajatel ka uusi ideid, kuidas klassis sülearvuteid oma aines rakendada. Heade praktikate tutvustamine võiks ka olla ühe infotunni teemaks õpetajatele.

Praktika 5. nädal – eneseanalüüs

4.-8. novembri praktikanädala keskmes oli kooli e-õppekeskkonna Moodle tutvustamine õpetajatele. Käesoleva aasta kooli üldtööplaanis on e-õppe arendamine ja kasutusele võtmine minu vastutusalas ja novembrikuus on ette nähtud kaks koolitust õpetajatele. Kolmapäeval toimunud kursusest võttis osa 7 inimest. Mitmed ei saanud kohale tulla erinevatel põhjustel, kuid tundsid Moodle vastu aktiivset huvi, eriti gümnaasiumiõpetajad. Enamusel oli see esimene tutvus Moodle-ga. Tutvustasin äsja valminud “Uurimistööde koostamise” kursust, eelnevalt lisasin kooli kodulehele otselingi, mis viib kooli Moodle keskkonda. Koolitus toimus päeva lõpus, 8. tunni ajal, mis ei ole kõige sobivam aeg kursuse tegemiseks. Päeva lõpp ja väsimus andis kõigil tunda. Nii me ei jõudnudki kasutajakontode loomiseni, kursuse materjale vaatasime külalise (Guest) rollis. Kasutajakontode loomine jäi õpetajatele nö koduseks ülesandeks. Järgmisel nädalal on plaanis näidata kursuse haldamise vahendeid õpetaja rollis. Üks õpetaja soovis Moodles läbi viia ka loovtööde juhendamist. Tekkis küsimus, kas õpilane saab failikausta üles laadida. Ma ei tea seda võimalust. Solid Edge programmiga tehtud joonise failid peavad aga asuma ühes kaustas. Üheskoos õpetajaga pidime seda probleemi veel koos uurima.
Nädala jooksul õppisin ka Google ühistöövahendite võimalusi. Leidsin, et GoogleDrive dokumenti saab jagada ka lingiga ning siis ei pea olema selle dokumendi kasutajal Google kontot. Probleem oli selles, et osa inimesi ei soovi endale Google kontot luua, aga nad peavad täitma ühisdokumente, näiteks HEV õpilaste vaatluskaartide täitmine toimub meil Google keskkonnas. Varem ma arvasin, et selleks peab inimesel olema Google konto. Selgus aga, et dokumenti saavad nii vaadata kui muuta ka inimesed, kelle meiliaadressile on jagatud dokumendi link. Sellise jagamise puuduseks on ainult see, et ei ole näha inimese nime, kes dokumenti muudatusi tegi. Kui aga õpetaja kirjutab oma aine nimetuse, siis on ka üheselt aru saada, kes selle rea tabelisse kirjutas.
Seda Google võimalust tahan kasutada ka arvutiklassi tunniplaani jagamiseks ja ühiskirjutamiseks. Kui saab Google dokumenti jagada meiliaadressidega (neid ühekaupa lisades), kas siis saab jagada ka listiaadressiga? Ma tahan seda katsetada uuel nädalal ja siis saab valmis ka arvutiklassi broneerimise keskkond.
Sel nädalal selgus ka, et kooli ühe tiiva viimasesse klassiruumi ei “ulatu” wifi jaama levi. Majandusõpetaja, kes käib korra nädalas, soovis tunnis kasutada sülearvuteid. Talle sattus klassiruum, kus internetilevi oli väga nõrk. Varem polnud seal klassis sülearvuteid kasutatud. Kuna tegemist oli abiturientidega, siis paljud kasutasid oma mobiiltelefone, et arvutisse internett saada. Palusin meie IT-tehnoloogil leida probleemile lahendus. Ilmselt tuleb üks wifi jaam juurde osta.
Õpilaste telefonide kasutamist õppetöös (nn BYOD) rakendas sel nädalal ka inglise keele õpetaja. Õpilased pidid infot otsima ühe objekti kohta internetis ja seda teistele tutvustama. Õpetaja leidis, et selleks ei pea kindlasti arvutiklassi minema.
Arvan, et uus trend on sündinud: aktiivselt kasutatakse ära kõiki võimalusi, et õppimine oleks elulähedasem ja huvitavam.

Praktika 4. nädal – eneseanalüüs

Teise veerandi esimene nädal oli rõõmustavalt tihe. Meie üleskutse algklassiõpetajatele viia läbi üks tund nädalas arvutiklassis – andis tulemusi ja tunde broneeriti aktiivselt. Mulle tõi see kaasa rohkem tööd, sest esimest korda vajavad õpetajad arvutiklassis rohkem tuge. Teiseks on hea, kui õpilased kuulevad infojuhi käest tunni sissejuhatuseks arvutite kasutamise reegleid: see distsiplineerib õpilasi ja hoiab ehk ära edaspidi mõned pahandused. Hea on ka see, et nüüd mahuvad arvutiklassi ära kõik õpilased korraga, meil on klassides 20-24 õpilast. Tundides olles paistab silma laste arvutioskuste suur erinevus, ja seda juba 1.klassis. Õpetajal üksi ongi raske igaüht aidata.
2.-3. klasside õpilased tegid endale Miksikese kasutajakontod, kuna oleme liitunud tasulise paketiga. See võimaldab õpilastel sooritada online kontrolltöid. Selle aasta Miksikese uuendus on, et õpilased saavad kohe peale töö sooritamist ka hinde teada ja näha oma vigu koos õigete vastustega.
Jäin väga rahule ühe individuaalnõustamisega sel nädalal. Leppisime nädala alul õpetajaga kokku tunni, mis tal vaba oli.  Kui see aeg kätte jõudis, siis ta tegi ettepaneku tulla oma klassi. Võtsin kutse vastu ja meil möödus koos väga sisukas tund. Õpetaja polnud varem kasutanud Miksikese keskkonda ja ta tahtis endale selgeks teha selle võimalused. Oma klassis tundis ta ennast kindlamini ja ta sai oma arvutis kohe kõike järele proovida.
Ise ma pole rahul sellega, et pole veel valmis saanud arvutiklassi ja sülearvutite broneerimise keskkonda, mis mul oli plaanis teha. Objektiivne põhjus on see, et kooli tunniplaan muutub järgmisel nädalal ja ma arvasin, et pole mõtet hakata seda enne tegema. Siiani toimib registreerimine paberkandjal minu juures ja e-maili teel, aga õpetajad ootavad ka online registreerimise võimalust.

2. ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine

http://htpraktika.wordpress.com/2013/10/20/pohipraktika-2-ulesanne-eneseanaluus/

2. põhipraktika ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine.
Üliõpilane vaatab Ingrid Maadvere poolt välja toodud nõustamistehnikaid, millega haridustehnoloog võib oma töös kokku puutuda ning valib neist välja neli ning rakendab neid oma praktikal. Seejärel kirjutab üliõpilane oma ajaveebi sissekande, kus kirjeldab nelja nõustamise juhtumit (sh ka probleem, mis vajas nõustamist) koos enda tegevuse kirjeldamise ja analüüsimisega.

Ingrid Maadvere on välja toonud järgmised nõustamistehnikad:
1. Grupikoolitus arvutiklassis
2. Ekspertide kaasamine
3. Individuaalkonsultatsioon
4. E-maili teel nõustamine
5. Näidistunnid/materjalid
6. Õpilaste nõustamine
7. Järjepidev nõustamine
8. Organisatsiooniväline nõustamine

Oma praktika jooksul olen kogenud veel kahte nõustamistehnikat, lisan need siia:
9. Juhtkonna nõustamine ehk IT alane teavitus
10. Lastevanemate nõustamine

1. Juhtkonna nõustamine ehk IT alane teavitus
Veerandi viimasel nädalal jagasin vaatluspraktikal nähtut kooli juhtkonna liikmetele. Toetust leidis mõte iganädalastest arvutitundidest algklassides. Seni kasutati arvutiklassi
peamiselt veerandilõppudel. Algklasside koordinaatori ülesandeks oli rääkida õpetajatega ja suunata neid arvutitunde läbi viima. Uuel veerandil ongi elavnenud arvutiklassi
kasutus. Olen kõigis esmakordsetes tundides kohal olnud. Arvutitunnid on alati õnnestunud, nii lapsed kui õpetajad on rahule jäänud. On ka õpetajaid, kes pole varem käinud arvutiklassis ja küsivad: Kas arvutiklassi tunnid on kohustuslikud? Seni oleme liberaalset suunda hoidnud. Kindlasti on tegemist ka järjepideva nõustamisega, sest nagu Maadvere kirjutas: “ainult järjepideva nõustamisega on võimalik suuri asju ära teha”.

2. Näidistunnid/materjalid
Pean õnnestunuks viimaseid arvutitunde algklassides. Neis tundides oleme klassiõpetajaga koos. Mina tutvustan arvutiklassi reegleid ja arvuteid, õpetaja suunab ainealast tegevust. Kindlasti on vaja abistada õpilasi Miksikese kasutajakontode loomisel. Minu viimane üllatus oli 2. klassi tunnis. Küsisin lastelt, kas nad on varem teinud kasutajakontosid mõnes keskkonnas. Selgus, et kuus 8-aastast õpilast on teinud endale Facebooki konto. Kontrollisin hiljem üle, kas FB on muutnud oma kasutustingimusi, kuid seal oli endiselt kirjas alates 13. aastast. Tegelikult on lubatud ka noorematel registreeruda. Heameel oli kogeda tunni õnnestumist, kui minu juurde tuli õpetaja, kes palus mul läbi viia “samasugune tund nagu ma teise klassiga tegin”. Ta pidas silmas tundi paralleelklassiga, mis toimus eelmisel päeval. Head uudised liiguvad kiiresti!

3. Individuaalkonsultatsioon
Kõige sagemini esinev nõustamisviis, mis õpetajatele väga meeldib. Üha rohkem olen viimasel ajal “välknõustamist” vältinud ja lepin kokku mõlemale sobiva aja. On ka juhtunud, et õpetaja leiab vahepeal ise lahenduse või mõni kolleeg aitab. Probleeme esineb nö seinast seina. Viimasel ajal minu jaoks põnevamad väljakutsed on seoses uute gümnaasiumi valikkursustega. Näiteks gümnaasiumikursuse “Loodusteadused, tehnoloogia, ühiskond” materjalid asuvad HITSA moodles ja õpetaja küsis nõu, kuidas neid materjale saaks õpilastele edasi anda. Koos leidsime lahenduse materjalide toomiseks kooli moodle keskkonda, kuhu on õpilastel ka juurdepääs. Tutvustasin õpetajale ka eKoolis materjalide jagamist. Sama küsimus oli ka teisel õpetajal, kes käib gümnaasiumi majandusmatemaatika kursuse koolitusel. Moodle keskkonna laiem tutvustamine (grupikoolitus) tuleb järgmisel nädalal. Hea on, et õpetajad saavad käia erinevatel kursustel ja tagasi kooli tulles tekivad küsimused, mida saab haridustehnoloogiga arutada.

4. Lastevanemate nõustamine
Lapsevanemad pöörduvad minu poole peamiselt seoses eKooli kasutajakontoga. Iga-aastane küsimus on, kuidas pääseda ligi teise lapse õppeinfole, kui vanemal on eelnevalt juba üks laps eKoolis. Tihti on vaja abi, et leida üles kinnituskiri, mis saadetakse vanema postkasti. Küsitakse ka, kuidas siseneda eKooli parooli abil. Lapsevanema nõustamist olen teinud nii telefoni ja emaili teel ning ka kutsunud enda juurde abi saamiseks. Sellised kohtumised on alati kahepoolselt meeldivad ning vanemad on väga tänulikud abi eest.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-eneseanaluus/

Vaatluspraktika koha valisin nimelt sarnase asutuse, gümnaasiumi, et saada vastused oma küsimustele:  tööülesannete jagamine koolis, uurimistööde koostamise läbiviimine, Moodle keskkonna kasutamine, uue tehnika kasutamine, õpikeskkondade kasutamine. Sain palju praktilisi nõuandeid, mida saan kasutada oma töös. Väga oluline on kooli juhtkonna eestvedamine ja toetus. Hea näide oli, kuidas direktor ostis haridustehnoloogile iPadi, et tutvuda selle võimalustega, enne kui koolile osteti iPadide komplekt.

Sain kinnitust arvamusele, et haridustehnoloog on eelkõige uute projektide läbiviija ja õpetajate nõustaja-koolitaja. Liiga palju teisi tööülesandeid ei võimalda põhilisele keskenduda. Muudatuste elluviimine koolis on pikk ja järjekindel protsess, milleks on vaja palju kannatust ja külma närvi. Eelkõige peavad kõik õpetajad tahtma uuega kaasa minna. Tihtipeale jääb puudu nii ajast kui tahtmisest. Leian, et haridustehnoloogilised pädevused on arendatavad, eriti kui on, kelle poole pöörduda oma küsimustega.

Vaatluspraktika andis kindluse, et olen õigel teel. Minu teadmised ja oskused on piisavad, et neid edasi anda oma kolleegidele. Rohkem on vaja järjekindlust ja otsustavust muudatuste tegemisel, leida mõttekaaslasi. Sarnased probleemid on paljudes koolides, iseasi on, kuidas neid probleeme lahendada. Eesoleva praktika ajal püüan eelpraktikal saadud kogemusi rakendada.