e-portfoolio ja pädevused

7. ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/29/viimane-teema-e-portfoolio-ja-padevused/

Educause põhjal: ePortfoolio on autentsete erinevate tõendite (materjalide) kollektsioon, mis on koostatud suurema materjalide baasi põhjal, näitamaks, mida inimene või organisatsioon on aja jooksul õppinud. Samas on portfoolio kui õppimise lugu ning toetab professionaalse arengu planeerimist ja mõtestamist (Laanpere 2012). Enam  meeldib mulle aga Helen Barretti definitsioon e-portfooliost:  kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul (Tammets 2010). 

Minu e-portfoolio tegemise ajendiks oli Tiigrihüppe SA nõue koolitajatele. Esimese portfoolio tegin OPAH (“Õpetaja professionaalne areng haridustehnoloogia toel”) raames valminud keskkonnas http://eportfoolio.opetaja.ee. Selle keskmeks oli õpetaja professionaalne areng läbi refleksiooni. Keskkonnas oli hästi välja töötatud refleksiooni osa: Kogemine – (uue tegevuse rakendamine) – Kirjeldus (mida tegin?) – Hindamine (kuidas läks?) – Põhjendamine (miks nii läks?) – Tähenduse loomine (mida õppisin?) – Kavandamine (mida teen järgnevalt?) – taas Kogemine. Kasutasin seda keskkonda 2009. – 2011.aastatel. Ausalt öeldes on selline pidev reflekteerimine ajamahukas ja nõuab suurt järjekindlust. Puuduseks oli keskendumine otseselt õpetajale ja ma ei suutnud koostada eportfooliost sellist tervikut nagu vajasin.

Järgmise eporfoolio tegin veebilehena Google keskkonnas ja selle esitasin ka HT magistriõppe sisseastumisel. See sisaldab minu CV, enesetäiendust koos tunnistustega,  haridustehnoloogilisi pädevusi (Tiigrihüppe SA HT pädevused, 2011), osalemist kogukonnas, mina koolitajana (alates 2002), projektitöö (sh rahvusvahelised projektid), koolitustelt saadud tagasiside, loodud materjalid, õppijate tööd. Kui ma nüüd üle vaatasin, siis ei leidnudki sealt refleksiooni, kõige rohkem sarnaneb see minu personaalse arengu portfooliole, kui vaadata IMSi e-portfooliode liike. Samas pole selles kajastatud kõiki minu tööga seotud valdkondi. Täielikult puudub sealt magistriõppega seotus. Kindlasti võiks sinna lisada minu käesoleva õpiportfoolio wordpressi. Kahjuks kipub ikka nii olema, et pideva eneseanalüüsiga ei ole aega tegelda, ja teinekord on isegi hea, kui sundus tuleb nö “kõrgemalt”. Vähemalt paar korda aastas peaks igaüks oma portfooliod üle vaatama ja täiendusi tegema. Iseasi on refleksiooniga. Iga mõtet ei tahagi kõigiga jagada. Ometi on vajalik mõtted, ka vähem meeldivad, kirja panna, et sellest õppida ja vigu mitte korrata. TH koolituste ajal olen teinud märkmeid nö “iseendale”.

E-portfoolio on küll / … / eelkõige personaalne õpikeskkond, kuid sarnaselt paljude Web 2.0 rakendustega ilmneb selle tõeline potentsiaal alles siis kui e-portfooliot jagatakse oma praktikakogukonnaga, end selle vahendusel kogukonnale nähtavaks muutes ja kogukonnalt selle vahendusel tagasisidet kogudes (Tammets 2010). Sellest lähtuvalt on meil veel suur töö ees, et teistega jagada oma e-portfooliosid ja selle kaudu tagasisidet saada.

Laanpere, M. Õpisüsteeni evalvatsioon. 2012. http://www.slideshare.net/martlaa/ppedisain4-evalvatsioon

Tammets, K.  Portfooliokursuse ajaveeb. 2010 http://portfooliokursus.wordpress.com/