1. teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Ajaloost

Lugemismaterjaliga tutvudes vaatasin huvi pärast üle ka oma kooli digiajaloo alguse: Kuusalu Keskkoolis avati 1990. aastal arvutiklass 15 JUKU-ga. 1993. a märtsis sai kool Haridusministeeriumist tasuta kasutamiseks esimese IBM PC arvuti 386 SX-33. Samal aastal sõlmiti leping ESTNET-ga liitumiseks, mis avas juurdepääsu internetile. Andmeedastuskiirus oli siis kuni 9600 bit/s. 1994. aasta septembris oli arvutiklassis juba kümnest arvutist koosnev arvutivõrk ja  printer. Arvutid saadi haridusministeeriumi projektikonkurssidel osalemisega ja kohaliku omavalitsuse abiga. Arvutiõpetus võeti valikainena keskkooli õppekavasse. Esimesed õppeprogrammid olid CD-plaatidel: Compton`s Encyclopedia (1998), MS Encarta Encyclopedia (1999), Kid Pix Studio Deluxe (1996), Keyboard Pro Eesti (1999). Lähtudes Wiley määratlusest olid need õpiobjektid.

Digitaalne õppematerjal (õpiobjekt)

David A. Wiley sõnastas õpiobjekti järgmiselt  “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (any digital resource that can be reused to support learning)  (Wiley, 2000).

Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel ka: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Digitaalsest õppematerjalist kitsam on veebipõhise õppematerjali mõiste, mis hõlmab ainult veebis avaldatud materjale. Viimastel aastatel on hakatud rääkima avatud õppematerjalidest (ingl. k. open educational resources). Selle all mõistetakse selliseid vabalt kättesaadavaid õppematerjale, mida levitatakse jagamist ja muutmist lubava litsentsi alusel.

Õpiobjektide standard SCORM (The Sharable Content Object Reference Model) toob välja kuus tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama. Loetlen need allpool, et paremini meelde jääks:

  • Käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse.
  • Kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest.
  • Kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
  • Vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist.
  • Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil.
  • Korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

Euroopa üldhariduskoolide õppematerjalide kontekstis räägitakse nn. “hästi reisivatest” õppematerjalidest (ingl. k. travel well resources). “Hästi reisivaid” materjale iseloomustab rahvusvaheline teema, keeleneutraalsus, puuduv vajadus pedagoogilise toe järele, kasutamislihtsus ning paindlikku taaskasutust võimaldav litsents.

Õpiobjektide repositooriumid 

Õpiobjektide repositooriumid (Learning Object Repository e LOR) on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid.

Ise olen kasutanud õppematerjalide otsimiseks Koolielu, Miksikeste-Õppe Arenduskeskuse repositooriumi ja LeMilli, aga ka YouTube ja Google otsingut. Nooremale koolieale mõeldud materjale on piisavalt, probleeme tekib just vanema astme jaoks materjalide leidmisega.

Õppematerjalide metaandmed

Et võimaldada õppematerjale repositooriumides paremini leida, on need varustatud kirjeldavate metaandmetega. Metaandmete hulka kuuluvad näiteks materjali pealkiri, autor, avaldamise aeg, keel jne. Olulisem on aga kirjeldada õppematerjali sihtgrupp, kontekst, vanuseaste, keerukuse tase, omandamiseks kuluv aeg, samuti seotus õppekavaga, st hariduslik sisu

Lähtudes õpiobjektide metaandmete standardist IEEE Learning Object Metadata (IEEE LOM)  pakub õpetajale erilist huvi hariduslik ehk 5. kategooria.

Kahjuks ma ei jõudnud põhjalikumalt tutvuda ülemaailmsete repositooriumidega, eriti nendega, mis  mõeldud üldhariduslikele koolidele, näiteks Curriki.

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Wiley, D. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version. Loetud aadressil http://reusability.org/read/chapters/wiley.doc

Kodutöö: Õpiobjekt

Meie rühma (Maris, Taimi ja mina) õppedisaini projekti teema on “Uurimistööde haldamine kooli tasemel”

Sihtrühm: Õpetajad, kes haldavad uurimistööde koostamist koolis.
Õpiväljund: Õpetaja haldab uurimistööde koostamist.

Rühma õppedisaini projekti kirjeldus asub GoogleDrive dokumendina.

Minu ülesanne oli III osa õpiobjekti koostamine: uurimistöö kaitsmine ja hindamine.

Õpiobjekt asub LeMill keskkonnas: http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/uurimistoo-kaitsmine-ja-hindamine-1

Materjal annab vastuse küsimusele, kuidas kujuneb uurimistöö hinne.

Kursuse läbinud õpetaja kontrollib enne õpilase kaitsmisele lubamist, kas õpilasel on olemas:

  • juhendaja hinnang
  • retsensendi hinnang
  • vastused retsensendi küsimustele
  • kokkuvõttev esitlus uurimistööst
  • kaitsekõne

Kaitsekõne koostamisel on abiks LAMS keskkonnas koostatud juhendmaterjal aadressil http://lessonlams.com/sbybnu , Lesson Code: fvk9

Õpiväljund:
oskab nimetada, millistest komponentidest kujuneb uurimistöö hinne
oskab koostada kaitsekõne.