Praktika 7. nädal

18.-22. november – 7. ja eelviimane praktikanädal.

Moodle 3. koolitusele kogunes 7 õpetajat. Selleks korraks tegin igale osalejale oma Moodle kursuse, kus nad said harjutada materjalide üleslaadimist ja ülesannete koostamist, samuti kursuslaste lisamist õppija ja õpetaja rollis. Mõtlema pani ühe õpetaja küsimus, kas meie koolis keegi veel peale minu oskab abistada Moodle keskkonna administreerimisel. Praegu ma ei tea kedagi teist nimetada. Teadmusjuhtimise aines õppisime töötajate vaiketeadmiste osatähtsust organisatsioonis. See tähendab, et inimestel on teadmised, mida nad on saanud töö ja koolituste käigus, ja kõik teadmised ei ole fikseeritud asutuse dokumentides. Kui praegu samastada mind ja Moodle keskkonda, kas siis midagi juhtub, kui ma ei tööta enam selles asutuses? Siin on kooli jaoks üks ohuallikas, mida peaks teadvustama juhtkonna tasemel, samas tunnetasin taaskord haridustehnoloogi vajalikkust kooli jaoks.

Rõõmu tegi ka kooli sülearvutite aktiivne kasutamine nädala jooksul, just mitme erineva õpetaja poolt. Nimetan ka need ained: tehnoloogiaõpetus, saksa ja inglise keel, majandusõpetus, bioloogia, eripedagoogika. Lisaks kasutasin sülearvuteid ise õpilaste ettevalmistamisel viktoriiniks ja loovtöö juhendamisel. Kõigile soovijatele jätkus arvuteid, ka siis, kui arvutisooviga tuldi välja vahetult enne tunni algust. Kujunemas on mõned selged mustrid mobiilse sülearvutiklassi kasutamisel, mida tahaksin põhjalikumalt analüüsida, kui selleks rohkem aega tekib. Kui tuua konkreetseid näiteid sülearvutite kasutamisest tunnis, siis tekib õpetajatel ka uusi ideid, kuidas klassis sülearvuteid oma aines rakendada. Heade praktikate tutvustamine võiks ka olla ühe infotunni teemaks õpetajatele.

Praktika 3. nädal

Koolivaheajal plaanisin valmis teha Uurimistööde (UT) kursuse  Moodle keskkonnas. Üldtööplaani kohaselt tutvustan 6. ja 13. novembril Moodle keskkonda meie õpetajatele.

Kursuse „Uurimistööde alused“ läbiviiva õpetajaga arutasime, millised materjalid peaksid selles Moodle kursuses olema. Koondasime vajalikud failid ja minu ülesanne oli need materjalid süstematiseerida, et tekiks terviklik e-kursus Moodles. Otsustasin sissejuhatuseks alustada kursuse tutvustusega ja edasi tuli neli teemat:

  1. Üldised nõuded ja dokumendid: (UT koostamise juhend ja vormistamise nõuded)
  2. Kalenderplaan ja esialgne kava
  3. Esitlused uurimistöö koostamiseks
  4. Koolituste materjalid uurimistööde koostamisest.

Kursuse idee on selles, et kõik uurimistööga seotud materjalid on koondatud ühte keskkonda. Seni jagas õpetaja faile õpilastele ekoolis. Kooli kodulehel olid avalikult väljas uurimistööde koostamise juhend ja kirjalike tööde vormistamise nõuded. Õpetajad, kes juhendavad õpilaste uurimistöid, ei omanud varem ülevaadet kõikidest materjalidest. Nüüd on kõik uurimistöödega seonduv ühes kohas. Kursus täieneb edaspidi veelgi, juurde tulevad teemade nimekiri ja juhendajad, hiljem ka retsensendid. Kuna praegune õpetaja lõpetab tundide andmisega, siis uuest aastast jätkan selle kursusega mina.

Kursuse materjalid asuvad meie kooli serveris, aadressil www.kuusalu.edu.ee/e-ope/. Kursuse nimi on „Uurimistööde koostamine“. Materjale saab vaadata praegu ka külalise rollis, kursuse salasõna on „ut2013“. Õpetajate koolitusel on plaanis tutvustada keskkonda ja luua Moodle kasutajakontod. Edasi saavad õpetajad ise luua endale Moodle kursuse, kus oma kalenderplaani alusel suhtlevad oma juhendatavaga. Selline skeem toimis ka Lilleküla Gümnaasiumis, kus olin vaatluspraktikal.

Koolivaheaeg on õpetajatele ka koolituste aeg. 23. oktoobril olin IKT sügiskonverentsil „Kooli uus õppetava“. Janek Mäggi ettekandest jäi kõlama mõte „Tee, mis sulle endale meeldib ja õpi seda, mida sa tahad tegelikult õppida“. Üks vana tõde, mis meil kipub ikka ununema: inimene teeb eelkõige seda, mis talle meeldib või on talle kasulik – kehtib nii õpilaste kui täiskasvanute kohta.

Paralleelsessioonidest valisin teema „Kuidas sünnib hea e-õppe materjal“, kus õpetajad tutvustasid Koolielu konkursi parimaid töid. Kolm väga vahvat ja erinevat keskkonda, mida plaanin kindlasti ka meie õpetajatele tutvustada: Anneli Kesksaare Rohenäpu matemaatika, Janika Kaljula GeoGebra töölehed ja Katri Mirski M-õpe geograafiatunnis.

„Tahvelarvutite rakendamine õppetöös“ töötoas rääkisid Tartu Erakooli õpetajad iPadide kasutamise raskustest ja rõõmudest õppetöös. Suur pluss oli see, et saime ise proovida erinevaid rakendusi. Miinuseks oli internetiühenduse vajakajäämine. Siit tuli ka tõsiasi: lisaks tahvelarvutite ostmisele on märkimisväärne kulutus wifi võrgu arendamiseks. Suurusjärk 12 tuhat eurot pani tõesti mõtlema!

Moodle õpikeskkonna paralleelsessiooni ainus väärtus oli HITSA Innovatsioonikeskuse äsja välja antud trükis „Moodle – moodsa õpetaja sõber“. Materjalid kadusid välgukiirusel. 45-leheküljeline raamat on hea abiline Moodlega tutvumisel, mida saan oma koolis kasutada.

2. kontakttund

“Seni kuni on meil Moodle, seni on haridustehnoloogidel palju tööd” – Veronika

Jätkame Moodle hingeelu uurimist: teises sessioonis vaatame Moodle mooduleid ja kujundusvõimalusi, samuti süsteemi statistika ja muu ülevaatliku informatsiooni hankimisvõimalusi. Praktiliseks tööks jääb Iseseisev töö nr 2, mille tähtaeg on neljapäev 15. november.

Õpihaldussüsteemid

2. ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/19/opihaldussusteemid/

Mõiste „õpihaldussüsteem“ (ÕHS) uurimisel selgus, et eesti keeles kasutatakse sünonüümina ka mõisteid  e-õppekeskkond ja virtuaalne õpikeskkond.  Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System, LMS) on (virtuaalse õpikeskkonna) kitsam mõiste, mis tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit (Põldoja, 2012).

Veronika Rogalevitš (2012) annab mõistele „õpihaldussüsteem“ laiema tähenduse, mis sisaldab õpikeskkonda, õppijate ja nende vanemate andmebaasi, tunniplaani, raamatupidamise andmeid.

 

 

 

 

 

 

V. Rogalevitši õppematerjalis (2012) on definitsioon: Õpihaldussüsteem on infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja õppeeesmärke, jälgida teekonda nende eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher, 2002).

Mulle isiklikult meeldib mõiste õpihaldussüsteem asemel kasutada vastavalt õpetaja või õppija seisukohast mõisteid e-õppekeskkond või e-õpikeskkond.

Järgnevalt vaatlen lähemalt Moodle keskkonda.

Esmakordselt puutusin Moodle’ga kokku õppijana 2009/2010 õppeaastal andragoogi kvalifikatsioonikursusel. Positiivse üllatusena leidsin, et kõik materjalid on kättesaadaval ka praegu. Keskkond tundus esimesel sisenemisel keeruline, kuid sellega harjus kiiresti.

2011/2012 aastatel kasutasin Moodle’t koolitajana Digitiigri kursuste läbiviimisel. Moodle hõlmab kõiki õpihaldussüsteemi vahendeid: õppijate kaasamine rühmatöös, suhtlusvahendeid (foorum, vestlused), õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid, kalender, kodutööde haldus, testide läbiviimine, kasutajate ja kursuste haldus. Üht kursust saab läbi viia erinevate õppijate rühmadega.

Keskkonna plussideks pean Moodle kindlat struktuuri, materjali uuendamise lihtsust, paindlikkust sisu avaldamisel, ülevaate omamist kursusel toimuvast, tagasiside andmise ja saamise võimalust, ühiste arutelude võimalust. Miinuseks võib pidada kohustuslikku sisselogimist, oma kursustel puutusin tihti kokku probleemiga, kus õppijad ei mäletanud oma kasutajatunnuseid ja paroole. Moodle võimaldab läbi viia ka kõigile avatud kursusi. Õpetajate jaoks tundub keskkond esialgu keeruline ja võõras, seetõttu vajatakse palju kasutajatuge. Õppijatel ei ole eriti võimalusi kursuse sisu tootmiseks, küll aga võib kodutöödes lisada linke avatud keskkondadest, näiteks blogi aadressi.

Põhja-Ameerikas on praegu aktuaalne teema õpihaldussüsteemide tulevik. Allpool teen ülevaate ÕHSi kaitsja Tony Bates’ artiklist, mis praegu ühtib minu arvamusega.

Miks õpihaldussüsteemid ei kao.

On mitmeid põhjusi:

  • Enamik õppejõude ja õppijaid vajavad kindlat struktuuri: õpieesmärk, teemad, nende läbimise järjekord, õpitegevused, ajakava. Ülesannetel ja hinnangutel on kindel koht.
  • Õppejõud ja õpilased vajavad privaatset kohta võrgus, et vabalt arutleda, õpilased ei taha oma kommentaare või uusi ideid avalikkusele näidata. ÕHS on parooliga kaitstud ja asub turvalises serveris.
  • ÕHS-s saab juba praegu Web 2.0 vahendeid kasutada, ka vistutamine on võimalik.

Kuigi ÕHS-i väärtus on kindel struktuur ja raamistik,  on olulised ka Web 2.0 vahendid nagu WordPress, blogid, wikid, jne. Me peaksime mõtlema virtuaalsete õpikeskkondade kasutamisele, et suurendada üliõpilaste kaasamist õpioskuste arendamisel ja sisu haldamisel, ning tuua rohkem välismaailma meie õpetamisse, samal ajal pakkudes privaatsust ja turvalisust, mis on enamiku õpetajate ja õpilaste meelest õppimise oluline tingimus (Tony Bates, 2012).

Ameerikas on õpihaldussüsteemid kasutusel 90-ndatest aastatest ja ilmselt arenevad edasi või võetakse kasutusele uued vahendid. Eesti koolides on muutused õpikeskkondade kasutuselevõtmisel alles ees.

Kasutatud materjalid, loetud 26.09.2012.

  1. Bates, Tony. (2012) Why learning management systems are not going away, http://www.tonybates.ca/2012/04/04/why-learning-management-systems-are-not-going-away/
  2. Põldoja, Hans. (2012) Õpihaldussüsteemid. Lugemismaterjal, http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
  3. Rogalevitš, Veronika. (2012) Õpihaldussüsteemid 1. osa, http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa

 

 

Õpihaldussüsteemid

Eesmärk: Saada põhjalik ülevaade enamlevinud õpihaldussüsteemidest, keskendudes põhiliselt Moodle süsteemile – selle moodulite haldamisele, kursuste loomisele ja läbiviimisele.
3 EAP, õppejõud Veronika Rogalevitš
16 t auditoorset tööd
4 kohtumist (ruum M-217):
22.09.2012  kell 10.00-14.00,
21.10.2012 kell 14.00 – 18.00,
17.11.2012 kell 14.00 -18.00,
16.12.2012 kell 10.00-14.00
1. kontakttund – õpihaldussüsteemi mõiste, tutvumine Moodle keskkonnaga HAVIKE’se serveris administraatori vaates http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/
Kursuse materjalid EITSA serveris https://moodle.e-ope.ee.

Mõiste ÕHS – tarkvara rakendus, mille abil saab automatiseerida koolitusprotsessi haldamist, jälgimist ning aruandlust. ÕHS peaks:
  • automatiseerima ja tsentraliseerima haldusprotsessi;
  • võimaldama iseteenindust ning pakkuma selleks teenuseid;
  • võimaldama kiiret õppematerjalide kokkupanemist ning edastamist;
  • pakkuma erinevaid õpitegevusi paindlikul (arendataval) veebipõhisel platvormil;
  • olema teisaldatav ning toetama standardeid;
  • toetama õppeprotsessi personaliseerimist ning võimaldama teadmiste taaskasutamist (Ellis, 2009).
ÕHS on Infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja õppeeesmärke, jälgida teekonda nende eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher, 2002).
1. Ülesanne. Iseseisev töö. Tähtaeg: reede, 19. oktoober 2012 – saadetud 27.09.12