3.ülesanne ja eneseanalüüs

http://htpraktika.wordpress.com/2013/11/01/pohipraktika-3-ulesanne-eneseanaluus/

Kolmanda põhipraktika ülesandena kirjeldan, kuidas suunata õpetajaid Moodle keskkonda kasutama uurimistööde juhendamisel. Lähtusin D.Merrilli õppedisaini mudelist.

D.Merrilli õpetuse esmased printsiibid on:
ülesandekeskne – mõtle välja head ülesanded, nende õige järjestus
aktiveerimine – õppijad käima lükata, seo olemasolevate teadmistega
demonstreerimine – kuidas maailmas asi käib, üldiste seaduspärasuste toomine
rakendamine – harjutamine, koos tagasiside ja toetamisega
lõimimine – siduda õppija igapäevase eluga, arutlemine

Probleem: õpilased peavad 11. klassi lõpuks sooritama uurimistöö. Õpetajad peavad juhendama uurimistööde koostamist, aga selleks napib teadmisi ja oskusi. Osa õpetajaid on kuulnud Moodle keskkonnast, aga ei ole seda ise kasutanud ja tahavad seda õppida.

Aktiveerimine: möödunud õppeaastal koostasid õpilased esimest korda uurimistöid ja õpetajatel on juba eelnev juhendamise kogemus olemas. Mis õnnestus eriti hästi? Kas oli probleeme? Millised olid enamlevinud vead töödes? Mida saaks teha teisiti teha?

Demonstreerimine: demonstreerin Moodle keskkonnas loodud kursust, kus on kõik materjalid uurimistööde juhendamiseks olemas. Näitan ka esitlust kõige enam levinud vigadest uurimistöödes, mida on välja toonud Archimedese SA. Edasi vaatame, kuidas Moodle kursusele materjale üles laadida ja õpilastele ülesandeid lisada. Näitan ka äsja ilmunud õppematerjali “Moodle – moodsa õpetaja sõber”.

Rakendamine: kõige mahukam osa: keskkonna kasutamiseks tuleb kõigepealt luua kasutajakonto. Järgneb kursuse sisu loomine, alates kõige lihtsamatest toimingutest kuni keeruliste õpiobjektideni välja. Kui kursuse sisu on valmis, võib õpilasi kutsuda kursusele.

Lõimimine: Arutelu teemadel: Kuidas seda keskkonda kasutada igapäevases õpetajatöös? Kas saab ka oma aines kasutada? Kuidas? Arutelus selgub, millal on otstarbekas e-õppe keskkonda kasutada ja millal mitte.

Õpidisaini evalveerimisel lähtun Bloomi taksonoomiast. Hetkel oleme jõudnud Moodle keskkonna kasutamise faasi, õpetajatel on olemas kasutajakontod ja nad loovad oma kursustele sisu. Õpilasi oma kursusele pole veel kutsutud. Seega ei saa veel läbi viia analüüsi ja hinnangut anda sellele protsessile.

Bloomi õpieesmärkide taksonoomia

teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib…
mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab…
kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab…
analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib…
süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob…
hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib…

Kuid algus on tehtud Moodle kasutamisega ja edasist jälgin suure huviga.

Praktika 6. nädal – eneseanalüüs

11.-15. novembri praktikanädalal toimus teine Moodle keskkonna koolitus. Osalejaid oli rohkem kui esimesel korral ja seekord jõudsime ka praktiliste tegevusteni. Katsetasime foorumi ja kalendri kasutamist. Koolitajana häiris veidi, kui mõned saabusid hilinemisega kohale. Tegime selle kohta veel nalja, et tegemist on tavapärase tunnisituatsiooniga: osa on kiiremad ja ootavad, millal teised järele jõuavad. Seni, kui ma hilinejaid järele aitasin, said teised harjutada teadete saatmist ja sündmuste lisamist kalendrisse. Kuna tund sai väga ruttu otsa, siis otsustasime kokku saada jälle nädala pärast ja õppida materjalide lisamist ja ülesannete koostamist.

Jätkuvalt rõõmustab algklasside aktiivne arvutiklassi kasutamine. Nüüd on ka uus tunniplaan paigas ja õpetajad on leidnud endale sobiva aja tunniplaanis. Üks esimene klass oli esmakordselt tunnis. Sel nädalal olin ise vähem kohal, kuid aeg-ajalt põikasin arvutiklassi sisse ja veendusin, et kõik sujub ladusalt. Elevust tekitab ikka Windows 8 ja sülearvutid. Paaril korral õnnestus lastel käivitada veebikaamera ja see tegi kõigile palju nalja. Õpetasin, kuidas töölaud tagasi saada, aga igaks  juhuks ei näidanud teistele, kuidas kaamerat käima panna. Samas näitasin ka õpetajatele, kuidas toimida sellistel juhtudel ja järgmine kord saavad nad ise hakkama.

Sel nädalal kohtusin ka 8. klassi poiste rühmaga, kes valisid mind loovtöö juhendajaks. Neil oli mõte teha arvutialane töö ja valisime teemaks filmi loomise. Minu jaoks on see huvitav väljakutse, kuna ma pole loovtöödega enne kokku puutunud, ka ma ei anna neile tunde.

Kodutöö: Õpisüsteemi prototüüp

Marise, Taimi ja minu õppetüki prototüüp “Uurimistööde haldamine kooli tasemel” asub LeMilli keskkonnas kogumikuna, aadressil http://lemill.net/community/people/times/collections/uurimistoode-haldamine-kooli-tasemel

Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise kohta on eelnevalt koostatud mitmeid juhendeid, kuid seni puudus juhendmaterjal õpetajatele, kuidas hallata uurimistööde koostamist kooli tasandil. Vaatasime kolme juhtumit: A, B, C, õpetajad Eevi, Neeme ja Helle. Näiteks: juhtum A: õpetaja Eevi on algaja bioloogiaõpetaja. Ta omandas hiljuti õpetajakutse ja töötab koolis esimest aastat. Kuna Eevi koormus on väike, tuleb tal koordineerida oma kooli õpilaste uurimistööde koostamist. Uurimistööga oli Eevil viimane kokkupuude ülikoolis lõputöö kirjutamisel. Ta vajab abi nii tööde juhendamisel kui ka haldamisel.

Vastavalt õpetaja oskustele valib ta teema, mida õppida. Ühiselt koostasime evalvatsiooniplaani ja valisime kursuse õppekeskkonna. Kursus koosneb kolmest osast: teema valik ja kinnitamine (Maris), uurimistöö koostamine (Taimi) ja uurimistöö kaitsmine ja hindamine (mina). Õpetamisstrateegias lähtusime Merrilli Kivike-Tiigis mudelist.

Kodutöö: Õpetamisstrateegia

Õppedisaini-projekti teema: Uurimistööde koostamine

Koostasin III osa: uurimistöö kaitsmine ja hindamine, õppetüki õpetamisstrateegia, lähtudes Merrilli Kivike-Tiigis mudelist “A Task-centered Instructional Strategy”.

Lahendasin ülesande mõistekaardi abiga, kus visualiseerisin skemaatiliselt erinevad uurimistöö hindamise komponendid.

Kõigepealt esitle korrektselt vormistatud uurimistöid, siis tutvusta hindamisjuhendit ja selgita, kuidas hinne kujuneb. Edasi esitle juhendaja, retsensendi ja kaitsmiskomisjoni hinnangulehte. Definitsioonide selgitused: juhendaja kirjalik nõusolek, kaitsekõne, esitlus, retsensendi hinnang.

Voodiagrammi osadele lisasin selgitavad kommentaarid.


Make your own mind maps with Mindomo.

Submission for Õppedisaini mudelite võrdlus

Ülesande lahendamisel tegin esmalt enda jaoks selgeks järgmised mõisted:

Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.  Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond. Õpidisain – eesliide „õpi“ viitab üldjuhul üksnes õppimisele.
Õpisüsteemide disain (instructional systems design) on haridustehnoloogia haru, mis keskendub üldjuhul mesotasandil (kool, kodukant, töökoht) õpetamisega ja õppimisega seotud terviklike süsteemide arendamisele.  Minu jaoks oli huvitav teada saada, et haridustehnoloogi võib nimetada ka õpidisaineriks (Laanpere 2012).
Õppedisaini mudel kirjeldab õpisüsteemi disainis toimuvaid protsesse.
Järgnevalt vaatlen Merrilli õppedisaini mudelit Pebble-in-the-Pond (Kivike-tiigis) ja Reigeluth jt ISD (Instructional Systems Design) tsüklit.

M. David Merrilli mudelis on kesksel kohal ülesanne ehk probleem. Seda sümboliseerib kivike, mis visatakse tiiki – moodustub sisemine ring.  Sellest kivist saavad alguse ringikujulised lained. Teine lainering näitab, millised lihtsamad alamülesanded tuleb probleemist lähtuvalt lahendada. Kolmas lainering sümboliseerib analüüsi, teadmisi, kogemusi, mis aitavad lihtsamaid ülesandeid lahendada. Neljas ring – strateegia – ehk millised meetodid tuleb valida eesmärgi täitmiseks. Eelnevast lähtudes disainitakse õppekeskkond ning  valmib õppematerjal. Meetod põhineb ennastjuhtival õppimisel, õppija on kesksel kohal ja õppematerjalid valmivad õppeprotsessi jooksul.

Reigeluthi (Leshin, Pollock, Reigeluth 1994) mudel
Mudel koosneb neljast faasist: vajaduste analüüs, õppesisu valik ja järjestamine, ülesannete ja õppematerjalide loomine, õpisüsteemi hindamine (evalvatsioon).

Reigeluthi mudelis on kesksel kohal optimaalsete õpetamisstrateegiate ja -taktikate valik. Õpimeedia valiku küsimuse juurde pöördutakse Reigeluthi mudeli puhul korduvalt õpidisaini erinevates faasides.
Reigeluthi mudeli puhul on õppesisu struktureerimise aluseks süvenemisteooria (Elaboration Theory): tegevusi analüüsides järjestatakse need lihtsamast juhtumist keerulisemani. Õppijale esitatakse kõigepealt lihtsaim juhtum ning selle sooritamiseks vajalikud teadmised. Seejärel lisatakse tingimusi, mis muudavad ülesande keerukamaks jne. Seega struktureeritakse Reigeluthi mudelis õppesisu eelkõige tegevustest lähtudes, õpetatavad teadmised valitakse välja eelkõige lähtuvalt sellest, kuidas need olulisi tegevusi toetavad.

Võrdlus. Leidsin, et Merrilli ja Reigeluthi mudelid on väga sarnased:
Mudelid on õppijakesksed, õppematerjali koostamine toimub õppeprotsessi käigus,
tegevused toimuvad lihtsamast juhtumist keerulisemani,
õpimeedia (trükis, audio, slaidid, video, hüpermeedia vm) valitakse ülesandest lähtuvalt,
õppesisu lähtub tegevustest, õpetatavad teadmised valitakse välja eelkõige lähtuvalt sellest, kuidas need tegevusi toetavad.

Rakendatavus.
Vaadatud mudelid sobivad eelkõige väga kõrge motivatsiooniga õppijatele: gümnaasiumis, ülikoolis, täiskasvanuõppes, aga ka põhikoolis mõnes aines probleemõppe rakendamisel. Lõplikku e-kursust on väga keeruline nende mudelite korral teha, kuna õppimine on õppijakeskne ja õpetamisstrateegiad võivad muutuda kursuse käigus.

Kasutatud materjalid, loetud 30.09.2012.

Laanpere, Mart. (2012) Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda, http://www.slideshare.net/martlaa/ppedisaini-alused-sissejuhatus-14203667

Laanpere, Mart. (2012) Õpidisaini alused, http://www.tlu.ee/~martl/mmisd/tykk2.html

Merrill, M. David. (2002) A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design, http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf

Cognitive Design Solutions. http://www.cognitivedesignsolutions.com/Instruction/ADDIE.html