I MOODUL: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus

Ülesanne 1. Tuginedes I mooduli materjalidele, tegin järgmise kokkuvõtte loetust:

1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine võeti laiemalt kasutusele 1990. aastatel, seega on suhteliselt uus mõiste. ÕS 2006 selgitab: Teadmus on teadmised millegi kohta (kogumina).
Info – süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. Gregory Bateson defineerib informatsiooni kui kõike seda, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit.
Roots jt käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Oluline on erinevate struktuuriüksuste ja indiviidide haaratus teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis. Kasutatakse mõisteid teoreetiline ja kogemuslik teadmus.

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

1959. aastal võttis Peter F. Drucker kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
1966 – M. Polyani kasutas termineid väljendatavad (explicit) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
1986 – Karl-Erik Sveiby koos Tom Lloydiga publitseeris The Know-How Company
1991 – Leif Edvinsson – esimene teadmusjuhtimisega seotud ametikoht
1991 – Ikujiro Nonaka avaldas artikli „Knowledge creating company“
1995 – Ikujiro Nonaka samanimeline raamat koos Hirotaka Takeuchiga
1993 – Tom Stewarti artikliteseeria teadmusjuhtimisest
1995 – esimene konverents Ameerikas, 1996 – Euroopas

Kui esialgu tähendas informatsioon vaid andmeid ja teateid, mida inimesed edastasid üksteisele, siis Brenda Derwin (nn sense making koolkonna rajaja) rõhutas subjektiivse informatsiooni ja informaalsete allikate tähtsust.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I etapp – tehnoloogia kasutamine teadmiste jagamisel, märksõnad: infotehnoloogia, intranet, „best practice“, „lessons learned“
II etapp – inimressursside olulisus, märksõnad „õppiv organisatsioon“, „vaiketeadmised“, „praktikakogukonnad“
III etapp – otsisüsteemide loomise olulisus, info kättesaamine; märksõnad: sisuhaldus, metaandmed, taksonoomiad.
IV etapp – organisatsioonivälise informatsiooni olulisus.

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega
Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, eetikaga jne.
Teadmusjuhtimine on seotud järgmiste valdkondadega:
• Religioon ja filosoofia (epistemoloogia – teadmisteooria, tunnetusteooria) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
• Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
• Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.(Wikipeedia)

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Dawsoni järgi on teadmus võime tegutseda efektiivselt, samas kui informatsioon on miski, mida on võimalik digitaliseerida (Dawson 2000). Selline definitsioon on väga praktiline, samas viitab infojuhtimisele kui teadmusjuhtimise alajaotusele. Dawson, R. Knowledge capabilities as the focus of organizational development strategy (2000)

Mõlemad mõisted – info- ja teadmusjuhtimine on – on tihedalt läbipõiminud ja on
olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

6. Teadmiste tüpoloogia

1987. aastal pakkus Zeleny välja nn DIKW mudeli: faktid, mis on mõtestatult organiseeritud, moodustavad andmed, informatsiooni, teadmised ja lõpuks
teadmuse.
Ackoff lisas 1989. aastal Zeleny teadmiste püramiidile veel „arusaamad“, mis eelneb teadmusele:
Data (andmed)
Information
Knowledge (teadmised)
Understanding (arusaamine)
Wisdom (tarkus/teadmus)

Hiljem on neid mudeleid veel palju modifitseeritud.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad
Teadmiste hankimise allikad teadmusjuhtimises on:
• Parim kogemus või hea praktika – äriprotsessid, mis on osutunud parimateks viisideks eesmärkide saavutamiseks.
• Organisatsiooni mälu – olulisemad sündmused, strateegiad organisatsioonis, mida on kogutud ja kirjeldatud.
• Praktikakogukonnad – ühiste huvidega inimeste võrgustik, kes suhtlevad ja jagavad ressursse oma valdkonna raames.
Teadmiste hankimise viisid on üksteiselt õppimine, kogemuste vahetamine, lahenduste, meetodite jagamine jne.

Ülesanne 2. Analüüsiks valisin artikli: Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmisjuhtimine.

Artikli peamised seisukohad:

Eesti ühiskond on omaks võtmas liikumist teadmispõhise majandusühiskonna suunas. Majandusühiskond vajab faktiteadmiste asemel dünaamilisi teadmisi (nn inimese „terve mõistus“).

Dünaamiliste teadmiste omandamine võimaldab parandada teadmisi kvalitatiivselt.

Üheks olulisemaks organisatsiooni ressursiks on kujunemas töötajate varjatud teadmised (subjektiivsed, kogemuslikud) ja sotsiaalse kapitali rakendamine. Kuigi varjatud teadmised on tähtsad nii töötajale kui organisatsioonile, ei leia suur osa neist kasutamist, kuna on teadvustamata.

Hinnanguliselt vaid 1/8 teadmistest on töötaja avatud teadmised (ratsionaalsed, digitaalsed andmed). Probleemiks on, kuidas saada töötajalt kätte varjatud teadmisi (7/8 teadmistest) ehk tööalane kompetents.

 Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Teadmiste kvalitatiivne arendamine toimub protsessi faktiteadmised-dünaamilised teadmised kaudu.

Teadmisi kasutatakse informatsiooni rakendamiseks. Kogemused on teadmiste kasutamise suurepärane esitus, mille abil täidetakse ülesandeid, lahendatakse probleeme, tehakse otsuseid.

Liites töötajate üksikteadmisi, kujunevad organisatsiooni kollektiivsed teadmised.

Autor käsitleb Avadi teadmiste hierarhiat ja teadmiste liigitust, Nonaka ja Takeuchi teadmiste relatiivsuse teooriat.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Infoteavitamine on põhivõimalus, mille kaudu töötajad saavad kasutada teaduse ja tehnoloogia saavutusi.

Töötaja informeerimine ei ole ainult teabe jagamine. Kui töötajaga räägitakse firmas toimuvast, tunneb ta ennast organisatsiooni osana. Kuuluvustunne suureneb, kui töötajate hulgas valitseb omanikutunne. See tähendab uskumust, et juhtkond väärtustab neid. Infoteavituse eesmärk on kõikide osapoolte laialdane kaasamine, et saavutada sotsiaalseid muutusi, oma käitumist muuta.

Peamised järeldused, soovitused:

  • Juba täna tuleb kujundada selge pilt teadmistest, mis formaalselt ja ka mitteformaalselt eksisteerivad organisatsioonis,/ …/ kuidas teadmised on ühendatud inimestega ja kuidas inimesed kasutavad oma teadmisi.
  • Teadmised on vaja muuta kättesaadavaks kõikvõimalikele arenguvisioonidele ja otsustustele.
  • Töötajate informeerimine suurendab kuuluvustunnet ja omanikutunnet. Informeerimise eetiline nurgakivi on info õigsus. Inimestele tuleb anda õiget ja kasulikku teavet. Info jagamine tekitab töötajas kindlustunnet. Info omamine organisatsiooni kohta võimaldab töötajal otsuseid teha ettevõtte eesmärkide kasuks.
  • Varjatud teadmisi on võimalik sihipäraselt kasutada, kui need muudetakse nähtavaks, sõnastatuks ja arutluse objektiks.

Autorid tuginevad eelnevalt avaldatud teadlaste artiklitele, refereerivad, analüüsivad ja teevad oma järeldused.