Praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-ulesanne-praktiseeriva-haridustehnoloogi-analuus/

Vaatluspaktika toimus 27.09 Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, kus haridustehnoloogina töötab Meeri Sild. Meeri on haridustehnoloogina tööl poole kohaga, lisaks on õpetaja ja annab inglise keele tunde. Ta on koolis nii projektide läbiviija, koolitaja ning nõustaja rollis.

Käesoleval aastal on koolis aktuaalsed järgmised projektid:

  • iPadide kasutamine algklassides.
  • Uurimistööde koostamise keskkonna arendus.
  • Programmeerimine algklassides

Koolis on 30 iPadi, mis osteti 2012.a lõpus. IPadid hoitakse eraldi kohvrites, mis valmisid oma kooli töötajate ühistööna. Lähiajal on plaanis läbi viia koolitus algklasside õpetajatele, kuidas iPade kasutada algklasside õppetöös. HT on siin nõustaja ja koolitaja rollis: sobivate appide otsimine, soovitamine ja koolitus.
Uurimistööde läbiviimine toimub Moodle keskkonnas: üks kursus on ühiste materjalidega, kus kõik õpetajad ja õpilased on õpilase staatuses: näevad materjale, aga muuta ei saa. Igal juhendajal on lisaks oma kursus, kus ta suhtleb õpilasega: annab ülesandeid, jälgib kalendris tähtaegadest kinnipidamist.
Programmeerimise algkursus algab alates 1. klassi II poolaastal. Materjalide valmistamine ja õpetajate koolitus on haridustehnoloogi ülesanne.

Infojuht (IT-juht) tegeleb tehnika korrashoidmisega, arendab Wifi võrku, installimised (administraatori paroolid). Registrite (EHIS jm) täitmisega tegeleb sekretär.
Õppealajuhataja administreerib ekooli, teeb tunniplaani (GP Untis), uuendab infotabloo sisu. Kooli veebi infot uuendab emakeeleõpetaja.

Koolis on kasutusel õpikeskkonnad VIKO ja Moodle. Toimub järk-järguline Moodle keskkonnale üleminek, kuna VIKO arendamist enam ei toimu. Kõikidel õpetajatel on Moodle konto olemas. Kooli Moodle asub e-õppe serveris, kus on väga hea kasutajatugi olemas.
Haridustehnoloog kasutab oma klassis Prometheani  tahvlit ja dokumendikaamerat. 95% ainekabinettides on olemas projektor. Koolis on Smart – puutetahvlid (algklassides) ja 8 Promethan tahvlit. Õpetajad kirjutavad motivatsioonikirja uuema tehnika saamiseks (puutetahvel, dokumendikaamera, macBook, sülearvuti, iPad jne). Haridustehnoloogil on oma macBook ja iPad (direktor ostis katsetamiseks).
Tehnika (sülearvutid, iPadid, videokaamerad ja fotoaparaadid) ja arvutiklassi kasutamist reguleerib sellest aastast elektrooniline kalender, vabavaraline php Schedulelt, mille Meeri tõlkis eesti keelde. Kõigil õpetajatel on olemas oma kasutajakonto. See on väga mugav vahend tehnika broneerimiseks, juurdepääs on üle interneti igal ajal, ka kodusest arvutist õhtuti. Nimetus on ka tore: E-kuldnokk (kool on Kuldnoka tänaval).
Mobiilne sülearvutiklass asub ratastel kapis, neid on mugav transportida ja laadida. iPadide hoiustamiseks ja transportimiseks tehti kooli oma jõududega iPadi kohver (2tk), ühte mahub 15 iPadi.
Doodle keskkonnas toimus uurimistööde teemade valimine: 5 minuti jooksul olid kõik 70 õpilast teinud oma teema valiku! Õpetajad pakkusid teemad välja, õpilased ei teadnud, milline õpetaja mis teema pakkus.
Bloggeri keskkonnas toimub meediatööde esitlus. Pildid on Fotki  keskkonnas, videosid jagatakse YouTubes.

Haridustehnoloog on seisukohal, et eraldi kabinetti ei ole vaja. On oma ainekabinet (inglise keel), kus kõik võivad teda leida. Teistega suhtlemiseks on õpetajate tuba, kus on ka 4 arvutitöökohta ja paljundusmasin. Küsitakse nõu nii meili teel kui ka tullakse kiire probleemi lahendamiseks abi küsima.
Meeri reegel: kui juba 4 inimest küsivad sama küsimust, siis on vaja teha selle kohta videojuhend, need asuvad  haridustehnoloogi ajaveebis. Näiteks Moodle juhendid (kasutaja registreerimine, kursuse loomine), uute veebipõhiste vahendite tutvustamine jm. Järgmise sarnase küsimuse puhul viidatakse juba videojuhendile blogipostituses.
Üksikute murede lahendamine toimub ka emaili teel, suuremate projektide algatamiseks on vajalikud koolitused: näiteks Moodle koolitus, iPadide võimalustest koolitus.
Vaatluspraktika ajal tuli konkreetne abipalve matemaatikaõpetajalt Promethani tahvli seadistuse kohta. Meeri lahendas probleemi (oli vaja enne tahvlile vajutada, et ilmuks esimene ristike). Õpetajate toas palus õpetaja abi veebipõhise ajatelje kasutajakontoga, mille parool oli ununenud. Meeldetuletus saadeti õpetaja meiliaadressile.

Infotahvli kasutamise hea näide koolis: kuvatakse päeva sünnipäevalapsed, tunniplaani muudatused seoses haige või puuduva õpetajaga, söökla menüü, õpilaste tunnustamine iga hea teo eest (näiteks A leidis telefoni ja tõi selle valvuri kätte, B sai oma kadunud asja kätte ja tänab ausat leidjat jne). Näidatakse ka õppevideosid, näiteks turvalisest käitumisest  internetis ja mobiilivahendite kasutamisest. Koolikella meloodia valimiseks korraldati koolis konkurss, õpilased valisid esitatud muusika parimad välja.

Vaatluspraktika Lilleküla Gümnaasiumis andis mulle kuhjaga ideid ja vastuseid minu küsimustele. Aitäh, Meeri!

Enda ja kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs

Valisin analüüsimiseks Ruthi ja Taimi esseed ja võrdlen seal toodud mõtteid enda omadega. Ruth tugineb raportile infotehnoloogia kasutamisest hariduses EST_IT@2018, kus “üheks eesmärgiks aastaks 2018 on seatud haridustehnoloogilise toe olemasolu koolides – keskmiselt 1 haridustehnoloog 60 õpetaja kohta.” Ja põhjenduseks toob järgmist: “Eesti hariduse arengustsenaariumina nähakse ette jätkuvat tehnoloogilist võrgustumist, materjalide digitaliseerimist ning veebipõhiste õppematerjalide hulga kasvu. Haridustehnoloog on inimene, kes püsib tehnikamaailma muutustega kursis õpetaja eest, aitab hoida kätt pulsil ning inspireerib õpetajat õpikeskkonna rikastamisel ning mitmekesistamisel.”

Taimi võtab aluseks TLÜ haridustehnoloogia magistriõppe õppekava tutvustuse ja toob välja kaks mõistet, “e-õpe” ja “e-õppe keskkond”. Ühelt poolt “Haridustehnoloog tegeleb e-õppega” ja teisalt haridustehnoloogid on “võimelised kujundama e-õppe keskkondi ning neid efektiivselt kasutama”. Lisaks on toodud Mart Laanpere arvamus: “haridustehnoloogidel on tööd ka uurimisrühmades, spetsialiseerudes õppemetoodikate, e-kursuste, elektroonsete õpiobjektide loomisele või õpikeskkondade arendamisele”.

Mina uurisin põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Tänase seisuga ei ole haridus- ja teadusminister koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestanud. Haridustehnoloogi ametit ei ole mainitud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määruses ega dokumendis „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“. Ruth arvab, et “Haridustehnoloogi ametiülesanded ja roll on Eestis alles väljatöötamisel ja saavad oma õige sisu loodetavasti lähiaastail.” Ma tõin ära haridustehnoloogi põhiülesanded üldhariduskoolis haridustehnoloogide võrgustiku veebilehelt: e-õppe korraldamine, koordineerimine ja arendamine.

Kõigis kolmes töös ei kahelda haridustehnoloogide vajalikkuses. Nii mina kui Taimi toome välja konkreetseid näiteid, kuidas IKT vahendite kasutamine muudab igapäevased tööülesanded õpetajate jaoks lihtsamaks. Ruth toob sisse ka haridustehnoloogi isiksuse omadused: “hea suhtleja, kirjutaja, koolitaja, reageerib adekvaatselt kaebustele, taktitundeline”. Ise lisasin ka aususe, objektiivsuse ja rõõmsameelsuse. Ühinen Ruthiga, kes usub, et “see [haridustehnoloog] saab olema suurepärane roll, mis kätkeb juba loomuldasa rohkelt suhtlemist, huvitavaid kohtumisi, pidevat muutumist ja arenemist.”

 

Haridustehnoloogia vajalikkusest

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §74. Koolitöötajad sätestab, et koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Tänase seisuga seda tehtud ei ole. Haridustehnoloogi ametit ei ole mainitud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määruses ega määruses „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“. Haridustehnoloog ei kuulu ametikohtade loetelusse, kellel on õigus lühendatud tööajale ja pikendatud puhkusele. Samuti ei ole kehtestatud töötasu alammäära.
2011. aastast kehtivas nii põhikooli kui gümnaasiumi õppekavas on õppekeskkonna kohta kirjas: Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
[…] kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid  õppematerjale ja -vahendeid;
Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume […] ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Riiklikult ei ole ette nähtud üldhariduskoolides haridustehnoloogi ametikohta, kuid paljudes koolides on see ametikoht loodud, vastavalt koolipidaja võimalustele.

Haridustehnoloogide võrgustiku veebilehelt võime lugeda, et haridustehnoloogi põhiülesandeks üldhariduskoolis on e-õppe korraldamine, koordineerimine ja arendamine, sealhulgas:
1. informatsiooni kogumine e-õppe kohta õppeasutusest (vajadused, võimalused, probleemid jne) ja väljaspool õppeasutust erinevatel seminaridel, konverentsidel jne osaledes,
2. IKT-alase info levitamine ning e-õppe tutvustamine õpetajatele ja õpilastele. Erinevate vastavasisuliste konsultatsioonide koolituste ning seminaride korraldamine,
3. õpetajate nõustamine ning tehnilise toe pakkumine õpiobjektide koostamisel, tundide läbiviimisel arvutiklassis, e-kursuste loomisel ja koolituste korraldamisel,
4. IKT-alaste koostöö- ja arendusprojektide algatamine ja koordineerimine.

Järgnevalt vaatlen oma tööülesannete sisu muutumist aastatel 2000 – 2012.
Töötan 2000. aastast koolis infojuhina. Selle aja jooksul on palju muutunud minu töö sisus. Algusaastatel oli põhirõhk arvutite riist- ja tarkvaral, arvutivõrgu ülesehitamisel, õpetajate arvutialasel algõpetusel, kooli veebilehe arendusel. Samal ajal olin ka arvutiõpetaja. Nüüdseks on koolis IT-tehnoloog, kes haldab arvutivõrku.
Järgnevalt tuli kasutusele võtta elektroonilised infosüsteemid EHIS, eKool, EKIS, mida oli vaja administreerida ja andmetega täita.

Koolisündmuste jäädvustamine ja veebilehe sisutootmine on ka senini infojuhi ülesanne.
Õpetajate IT-alased oskused paranevad iga aastaga. Palju aitavad sellele  kaasa Tiigrihüppe arvutikursused. Igas ainekabinetis on nüüd lisaks arvutile ka videoprojektor, kolmes klassis puutetundlik tahvel ja dokumendikaamera. Iga uus tehniline vahend on esialgu võõras ja vajab harjumist. Õpetajad tulevad pigem nõu ja tuge saama, kuidas lahendada mõnda IT-probleemi.

Ka arvutiklassi kasutamist koordineerib infojuht (haridustehnoloog). Kui varem toimusid arvutiklassis ainult arvutiõpetuse tunnid, siis täna on raske leida vaba aega ainetunni läbiviimiseks. Miksikese keskkonda kasutasime juba siis, kui see oli veel tasuta. Populaarne on peastarvutamine – pranglimine, aastaid lööme kaasa „Tere, kevad!“ projektis. Kui alul olin abiks arvutiklassis tundide läbiviimisel, siis enam seda pole vaja. Õpetajad teavad, et olen olemas ja saan alati appi tulla, kui vaja.
Uue õppekavaga on lisandunud uusi probleeme, näiteks kuidas lõimida erinevaid aineid, kasutada erinevaid tehnoloogiaid, luua videosid. Vajadus on tekkinud ka e-kursuste loomiseks, selleks on koolis olemas Moodle keskkond.

Kool osaleb erinevates koolide- ja rahvusvahelistes projektides, mille veebikeskkonnad vajavad koordineerimist. Koolis on pidevalt vaja midagi kujundada ja küljendada, olgu see siis lihtne tänukaart, infovoldik, brošüür või kooliteatmik.

Oluline koht on kooli arendustegevuses osalemine, haridustehnoloog teeb ettepanekuid infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks ja juhib IT-alaseid projekte.

Isiksuslikest omadustest on haridustehnoloogi puhul tähtis olla aus, objektiivne, koolisõbralik ja rõõmsameelne hea suhtleja.

Kuigi olen senini ametinimetuse poolest infojuht, täidan koolis ka haridustehnoloogi ülesandeid. Tunnetan igapäevaselt haridustehnoloogia vajalikkust tänapäeva koolis, et rakendada õppetöös haridustehnoloogilisi võimalusi.

Kasutatud materjalid, loetud 1.10.2012
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410
Gümnaasiumi riiklik õppekava, https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
Haridustehnoloogide võrgustik, http://haridustehnoloog.wordpress.com/tooulesanded/