Vaatluspraktika eneseanalüüs

http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-eneseanaluus/

Vaatluspraktika koha valisin nimelt sarnase asutuse, gümnaasiumi, et saada vastused oma küsimustele:  tööülesannete jagamine koolis, uurimistööde koostamise läbiviimine, Moodle keskkonna kasutamine, uue tehnika kasutamine, õpikeskkondade kasutamine. Sain palju praktilisi nõuandeid, mida saan kasutada oma töös. Väga oluline on kooli juhtkonna eestvedamine ja toetus. Hea näide oli, kuidas direktor ostis haridustehnoloogile iPadi, et tutvuda selle võimalustega, enne kui koolile osteti iPadide komplekt.

Sain kinnitust arvamusele, et haridustehnoloog on eelkõige uute projektide läbiviija ja õpetajate nõustaja-koolitaja. Liiga palju teisi tööülesandeid ei võimalda põhilisele keskenduda. Muudatuste elluviimine koolis on pikk ja järjekindel protsess, milleks on vaja palju kannatust ja külma närvi. Eelkõige peavad kõik õpetajad tahtma uuega kaasa minna. Tihtipeale jääb puudu nii ajast kui tahtmisest. Leian, et haridustehnoloogilised pädevused on arendatavad, eriti kui on, kelle poole pöörduda oma küsimustega.

Vaatluspraktika andis kindluse, et olen õigel teel. Minu teadmised ja oskused on piisavad, et neid edasi anda oma kolleegidele. Rohkem on vaja järjekindlust ja otsustavust muudatuste tegemisel, leida mõttekaaslasi. Sarnased probleemid on paljudes koolides, iseasi on, kuidas neid probleeme lahendada. Eesoleva praktika ajal püüan eelpraktikal saadud kogemusi rakendada.

Aine: Arengu-uuringud ja arenguhindamine

Maht 4 EAP. Loenguid 24 tundi, seminar/konsultatsioon 4 tundi. R 2.11 – 14.12.2012

Õppejõud: Prof Mati Heidmets, psühholoogiakandidaat.

Õppeaine sisuks on arengukäsitlused ja arenguhindamine ühiskonna, organisatsiooni ja indiviidi tasemel. Kursus koosneb kahest osast – teoreetilises osas käsitletakse järgmiseid teemasid: arengu kui konstrukti ajalugu ja käsitlused erinevates uurimistraditsioonides (majandusareng, ühiskonnaareng, inimareng); arengu,  muutuste ja innovatsiooni vahekord; arengu peegeldus  inimeste väärtushinnangutes; arenguriskid; arengu hindamise kriteeriumid ja meetodid, tuleviku-uuringud ja arengu planeerimine.

Kursuse empiirilisel materjalil põhinevas osas analüüsitakse rahvusvaheliste arengu-uuringute protseduure ja tulemusi ning erinevate  lähenemiste põhjal antud  hinnanguid Ida-Euroopa, Baltikumi ja Eesti arengule, võrreldakse Eesti positsiooni muu maailma taustal, arutletakse Eesti arenguprobleemide võimalike lahendusteede üle.

Kursus koosneb loengutest ja seminarist,  kursuse  käigus koostab üliõpilane arenguanalüüsi tema poolt valitud organisatsiooni, ühiskonna või regiooni kohta. Materjalid asuvad Moodle keskkonnas. Arvestustöö maht 4-5 lk. Tähtaeg 4.01, 18.01 ja 27.05.2013.