Merrilli mudeli kasutamine õpisüsteemi loomisel

6.10.2012 kontakttund

Koolitustoodete disain – selle kursuse sisu. Rühmatööna hakkame looma “õpisüsteemi”: tarkvara valik (vali platvorm, näit moodle, dippler), sisu – ei pea tingimata olema formaalhariduslik, korralduslik kompenent.
Kõige lihtsam on lineaarne mudel: esitlus, ülesanne, test (näit ID-kaardi kasutamine).
Hargnemis- ja vahelejätmise võimalustega, näit õpistiilide väljaselgitamine kõigepealt, siis toimub hargnemine, lõpus teevad kõik sama testi.
“Laadaplatsi mudel” – järgnevuse valib õpilane ise, peatükid läbitakse erinevalt.

D.Merrilli õpetuse esmased printsiibid (5)
ülesandekeskne – mõtle välja head ülesanded, nende õige järjestus
aktiveerimine – õppijad käima lükata, seo olemasolevate teadmistega
demonstreerimine – kuidas maailmas asi käib, üldiste seaduspärasuste toomine
rakendamine – harjutamine, koos tagasiside ja toetamisega
lõimimine – siduda õppija igapäevase eluga, arutlemine
Näide Exceli programmi õpetamisest:
Probleem: Susan tahab saada pangast laenu, aita koostada müügiaruanne.
Aktiveerimine – mida sa tead tabelarvutusest? Exceli kohta?
Demonstreerimine: kuidas on tehtud selline raamatupidamine enne, näit eelarve klassiekskursiooni kohta.
Rakendamine: õpilane teeb iseseisvalt samm-sammult tabeli, lihtsamast ülesandest keerulisemani.
Lõimimine: kuidas õpilane oma elus saab kasutada neid teadmisi?
Bloomi õpieesmärkide taksonoomia
teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib…
mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab…
kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab…
analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib…
süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob…
hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib…
Bloomi taksonoomia Merrilli arendus:
Teadmised võib lahata neljaks lahtriks Merrilli taksonoomias (vt tabelis viimane rida: fakt, mõiste, protseduur, reegel)
Reegel on alati esitatud seosena.
KTMO – kõrgema tasandi mõtlemisoskused (analüüs, süntees, hinnangu andmine)
Ülesanne: Sõnastage rühmas üheskoos oma õpiobjekti/ e-kursuse õpieesmärgid “soorituste keeles”.
Jaotage oma õpisüsteem osadeks (nt. mooduliteks, tundideks), iga rühmaliige valib ühe mooduli ning sõnastab õpiväljundid Bloomi või Merrilli taksonoomiast lähtudes.
ADDIE, klassikalise disaini mudel, iga disaini kohta.
A – analüüsi sihtrühma vajadusi, (õpilased, õpetajad, õppekava nõuded)
D – disaini faasis üldine disaini mudel (kas lineaarne, kui sageli testid)
D – arendusfaas
I – rakendamine ellu
E – viia läbi hindamine, kas vaja parandada, muuta midagi.
Kuidas hallata uurimistööde koostamist kooli tasemel – koolitusprojekt õpetajatele.

Analüüs: seob õppekavaga, mis mõisteid on vaja.
Strateegia: kui palju teen ise ja lasen õpilastel teha.
Kujundamine: kus toimub õppimine, kas näitan videosid vms.
Tootmine – õppedisain on kallis lõbu!

Submission for Õppedisaini mudelite võrdlus

Ülesande lahendamisel tegin esmalt enda jaoks selgeks järgmised mõisted:

Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.  Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond. Õpidisain – eesliide „õpi“ viitab üldjuhul üksnes õppimisele.
Õpisüsteemide disain (instructional systems design) on haridustehnoloogia haru, mis keskendub üldjuhul mesotasandil (kool, kodukant, töökoht) õpetamisega ja õppimisega seotud terviklike süsteemide arendamisele.  Minu jaoks oli huvitav teada saada, et haridustehnoloogi võib nimetada ka õpidisaineriks (Laanpere 2012).
Õppedisaini mudel kirjeldab õpisüsteemi disainis toimuvaid protsesse.
Järgnevalt vaatlen Merrilli õppedisaini mudelit Pebble-in-the-Pond (Kivike-tiigis) ja Reigeluth jt ISD (Instructional Systems Design) tsüklit.

M. David Merrilli mudelis on kesksel kohal ülesanne ehk probleem. Seda sümboliseerib kivike, mis visatakse tiiki – moodustub sisemine ring.  Sellest kivist saavad alguse ringikujulised lained. Teine lainering näitab, millised lihtsamad alamülesanded tuleb probleemist lähtuvalt lahendada. Kolmas lainering sümboliseerib analüüsi, teadmisi, kogemusi, mis aitavad lihtsamaid ülesandeid lahendada. Neljas ring – strateegia – ehk millised meetodid tuleb valida eesmärgi täitmiseks. Eelnevast lähtudes disainitakse õppekeskkond ning  valmib õppematerjal. Meetod põhineb ennastjuhtival õppimisel, õppija on kesksel kohal ja õppematerjalid valmivad õppeprotsessi jooksul.

Reigeluthi (Leshin, Pollock, Reigeluth 1994) mudel
Mudel koosneb neljast faasist: vajaduste analüüs, õppesisu valik ja järjestamine, ülesannete ja õppematerjalide loomine, õpisüsteemi hindamine (evalvatsioon).

Reigeluthi mudelis on kesksel kohal optimaalsete õpetamisstrateegiate ja -taktikate valik. Õpimeedia valiku küsimuse juurde pöördutakse Reigeluthi mudeli puhul korduvalt õpidisaini erinevates faasides.
Reigeluthi mudeli puhul on õppesisu struktureerimise aluseks süvenemisteooria (Elaboration Theory): tegevusi analüüsides järjestatakse need lihtsamast juhtumist keerulisemani. Õppijale esitatakse kõigepealt lihtsaim juhtum ning selle sooritamiseks vajalikud teadmised. Seejärel lisatakse tingimusi, mis muudavad ülesande keerukamaks jne. Seega struktureeritakse Reigeluthi mudelis õppesisu eelkõige tegevustest lähtudes, õpetatavad teadmised valitakse välja eelkõige lähtuvalt sellest, kuidas need olulisi tegevusi toetavad.

Võrdlus. Leidsin, et Merrilli ja Reigeluthi mudelid on väga sarnased:
Mudelid on õppijakesksed, õppematerjali koostamine toimub õppeprotsessi käigus,
tegevused toimuvad lihtsamast juhtumist keerulisemani,
õpimeedia (trükis, audio, slaidid, video, hüpermeedia vm) valitakse ülesandest lähtuvalt,
õppesisu lähtub tegevustest, õpetatavad teadmised valitakse välja eelkõige lähtuvalt sellest, kuidas need tegevusi toetavad.

Rakendatavus.
Vaadatud mudelid sobivad eelkõige väga kõrge motivatsiooniga õppijatele: gümnaasiumis, ülikoolis, täiskasvanuõppes, aga ka põhikoolis mõnes aines probleemõppe rakendamisel. Lõplikku e-kursust on väga keeruline nende mudelite korral teha, kuna õppimine on õppijakeskne ja õpetamisstrateegiad võivad muutuda kursuse käigus.

Kasutatud materjalid, loetud 30.09.2012.

Laanpere, Mart. (2012) Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda, http://www.slideshare.net/martlaa/ppedisaini-alused-sissejuhatus-14203667

Laanpere, Mart. (2012) Õpidisaini alused, http://www.tlu.ee/~martl/mmisd/tykk2.html

Merrill, M. David. (2002) A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design, http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf

Cognitive Design Solutions. http://www.cognitivedesignsolutions.com/Instruction/ADDIE.html

Submission for Blogipõhise õppe kogemus

Ajaveebi kasutasin 2011-2012 õppeaastal DigiTiigri kursuste läbiviimisel. Kuna sellel kursusel on üks moodul ajaveebi loomisest, siis alustasin koos esimese grupiga algusest peale. Blogisse tegin sissekandeid iga rühmaga, sinna panime üles parimad rühmatööd, kursuslaste ajaveebide aadressid ja muud huvipakkuvat. Kuna eelmisel aastal viisin läbi kuus DigiTiigri kursust, siis kogunes hea hulk materjali, mida tagantjärele hea vaadata. Blogi aadress on http://kuusaludigitiigrid.blogspot.com/

Kuna ma ei anna koolis tunde, siis õpilastega ei ole blogi õppetöös kasutanud. Küll aga juhendasin meie õpetajat, kes tegi ajaveebi 8.klassi bioloogia aines. Seal tekkis probleem, kui õpilased hakkasid oma kommentaare kirjutama. Kahjuks ei olnud need kõik “asjakohased”. Õpetaja oli algul küll veidi kurb, aga me võtsime seda kui õppeprotsessi. Selgitasime õpilastele avalikus ruumis käitumise häid tavasid ja edaspidi probleeme enam ei tekkinud. Ma arvan, et see oli vajalik õppetund lastele, koolis on vaja selgitada kommentaaride kirjutamist, et lastel ei tekiks “anonüümse” interneti tunnet.