Vaiko essee retsensioon

Koostasin Vaiko innovatsiooniessee retsensiooni.

Vaiko töötab alates 2008. aastast haridustehnoloogina Sisekaitseakadeemias ning tema essee kirjeldab põhjalikult innovatsiooni selles haridusasutuses.

Essee ületab pea kahekordselt etteantud mahu, kuid arvestades organisatsiooni uuenduslikku ja innovaatilist lähenemist õppimisse, on see ka mõistetav. Innovatsiooniks hariduses loeb Vaiko efektiivsuse parendamist õppeprotsessides.

Vaiko kirjeldab järgmisi viimastel aastatel arendatud innovatsioonilisi tööprotsesse Sisekaitseakadeemias:

  • Moodle õpikeskkond
  • Õppeinfosüsteem (ÕIS)
  • Adobe tarkvara pakett
  • Küsitluskeskkond Limesurvey
  • Videokonverentsi seadmed
  • Loengusalvestustarkvara ECHO360

Põhjalikult on kirjeldatud Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuses (IHTK) rakendatud innovatsioone:

  • Virtuaalsimulatsiooni tarkvara XVR
  • Logistika simulaatoriprogramm ISEE
  • Evakuatsioonisimulaator Pathfinder
  • Tulekahjude simulaator PyroSim
  • Päästeteenistuse operatiivüksuste imitatsioonisüsteem Kosmas
  • Andmetöötlusprogramm STRES
  • Keeleõppe arendamise simulaator “Keelerobot”

Sisekaitseakadeemia otsib ning jagab pidevalt uudseid ideid. Selle tõestuseks on iga-aastane innovatsioonipäev ja innovatsioonikonkurss, kus õppurid ja töötajad tutvustavad oma ideid.

Sisekaitseakadeemia pälvis põhjamaade kvaliteedikonkursi „Quality Innovation 2012“ peaauhinna  kaasaegse simulatsioonitehnoloogia õppetöösse integreerimise ning seeläbi saavutatud mõju eest hariduse kvaliteedile.

Kokkuvõtteks oli väga hariv ja huvitav lugemine. Sisekaitseakadeemia on kindlasti Eesti üks eesrindlikum haridusasutus, kus toimumas nii teaduspõhine kui radikaalne innovatsioon.

Soovin Vaikole südamest edu selles raskes haridustehnoloogi ametis.

Viive Abel
HTmag12

Essee

Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest – in tähendab sisse ning nova on uus – otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine, kõige üldisemas mõttes millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. (Vikipeedia)

Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas.

Leidsin veel järgmisi innovatsiooni käsitlusi:

  • Innovatsioon on edukas konkurentsieelise loomine läbi uute ideede rakendamise.
  • Innovatsioon on uuendamine, uue idee edukas elluviimine. (U. Kõiv)
  • Innovatsioon on asjade uut moodi kokkusobitamine. Innovatsioon ei pea olema tehnoloogiline (M. Laanpere)

Innovatsiooni alaliigid on:
tooteinnovatsioon – kaup või teenus, mis erineb oluliselt senistest omadustest või kasutusviisi poolest;
protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt;
organisatsiooniline innovatsioon – oluliste muutuste tegemine  ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid (kvaliteet, efektiivsus);
turunduslik innovatsioon – oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises. (M. Laanpere)

Eduka innovatsiooni jaoks on oluline uuenduslikkust soosiv keskkond. Kui meie ettevõttes jagab käske ülemus ning alluvate rolliks on ülesandeid täita ja mitte seletada, jääb töötajate loomevõime kasutamata. Avatud, regulaarselt toimuvad arutelud, kus uusi ideid välja pakkuda ning neist ühiselt parimad välja valida ning koos ellu viia, on stimuleerivad kogu organisatsiooni jaoks.

Majanduses ning ühiskonnas laiemalt levib veendumus, et edukamad ning inimesi kõrgelt väärtustavad on organisatsioonid, kus uuenduslik mõtlemine ning uute ideede elluviimine on kesksel kohal. Eestis on ettevõtted ja inimesed olemuselt uuenduslikud, kuid tihtilugu ei osata seda rakendada oma organisatsiooni eesmärke teenivateks tegevusteks ning kaasata oma ideede elluviimisesse ülejäänud kolleege. Ühiselt suudetakse aga enam ning tulemus on alati parem (www.bioneer.ee).

Igas asutuses, ka tavakoolides, on vaja soodustada nii teadmiste jagamist, vahetamist, sünteesimist, kombineerimist kui ka loomist. Kui teadmusringlust või erinevaid teadmiste tüüpe ei toetata ning teadmusjuhtimine on puudulik, ei toimi teadmusloome ühtlaselt dünaamilise spiraalina, vaid jääb kohati toppama ning lõpptulem ei ole piisavalt efektiivne või kasumlik. (Ainso, 2010)

Eelnevat arvesse võttes püüan arutleda, mis on meie organisatsioonis praegusel ajal käimasolev (või organisatsiooni mõjutav) innovatsioon.

Tegemist on traditsiooniderikka piirkondliku maakooliga, kus õpib üle 500 õpilase ning töötab ligi 60 õpetajat. Haridus on suhteliselt konservatiivne valdkond. Ühiskonnas toimunud muudatused tulevad tahes tahtmata üle ka haridusse. Näiteks vajadus kiire informatsiooni saamise  järele tingis koolis elektrooniliste e-päevikute kasutuselevõtmise. Meie kool läks eKoolile üle 2007. aastal ja see protsess on pöördumatu. Tänaseks on unustatud klassipäevikud paberkujul. Lapsevanemad ja õpilased on selle kiiresti omaks võtnud. Esineb ka üksikuid tagasilööke, kus mõni vanem ei suuda leida vajalikku infot, kuid selle parandamiseks käib pidev selgitustöö.  EKool kui arenev keskkond pakub lisaks  e-päevikutele ka e-arenguvestluste moodulit. Sel aastal on plaanis rakendada ka seda moodulit.
EKooli näol on tegemist nõudluspõhise innovatsiooniga, mis on oma iseloomult inkrementaalne, st vanad traditsioonilised paberpäevikud on asendatud elektroonilistega. Muutunud on info edastamise kiirus, lapsevanemad saavad reaalajas teada lapse hinded ja õppimise infot.
Meie kool on avatud uutele ideedele ning pidevalt toimub õpikeskkonna kaasajastamine. Tänaseks on igal õpetajal oma klassis internetiühendusega arvuti ja 95% kabinettides on paigaldatud projektorid. Lisaks saab kasutada foto- ja videokaameraid, dokumendikaameraid, puutetahvleid, digitaalseid andmekogujaid, arvutiga ühildavat CNC-pinki. Sel õppeaastal laiendasime arvutiklassi ja soetasime Tiigrihüppe abiga mobiilse arvutiklassi. See võimaldab sülearvuteid kasutada mistahes kabinetis ja igas õppeaines. Tegemist on muudatusega, mis on mõnes mõttes radikaalne mõttemaailma muutus. Enam ei saa väita, et pole võimalik arvuteid õppetöös kasutada. Pigem on probleem selles, kuidas neid kasutada, nii et õppimise kvaliteet paraneks. See on väljakutse käesolevaks õppeaastaks ja esimesed head praktikanäited on juba olemas.
Innovaatiline meie kooli jaoks on ka õpikeskkonna Moodle kasutuselevõtmine sel õppeaastal. Vajadus tekkis selleks seoses uurimistööde koostamise nõudega gümnaasiumiastmes, mis hõlmab suurt osa õpetajatest. Ühte Moodle kursusesse koondatakse kõik materjalid, mis on vajalikud uurimistööde juhendamiseks ja koostamiseks. Juhendaja ja õpilane hakkavad suhtlema omavahel eraldi Moodle kursusel, kuhu saavad materjale lisada nii õpetaja kui õpilane. Varem ei ole meil seda keskkonda kasutatud ja see võib osutuda suureks haridustehnoloogiliseks väljakutseks.
Ma paigutaks selle protsessi-innovatsiooni kategooriasse, kui vaadata uurimistöö koostamist ja juhendamist kui protsessi. Olemuselt on see radikaalne innovatsioon meie kooli võtmes, kuna enne ei ole kasutatud õppetöös Moodle keskkonda.
Organisatsioonilise innovatsioonina võib meie asutuses vaadata dokumentide jagamise keskkonda, mida hakkasime kasutama möödunud aastal. Selle tingis praktiline vajadus ühiselt koostada dokumente ja neid reaalajas muuta. Google Drive keskkonda kasutasime ka ülekoolilise küsitluse korraldamisel. See hoidis kokku palju paberit ja ajakulu.
Iga innovaatilise muudatuse sisseviimine nõuab ühist tahet ja järjekindlust. Võtmeküsimuseks on juhtkonna eestvedamine ja kolleegide kaasamine ideede elluviimisesse.

Kasutatud allikad
Ainso, M., 2010. Teadmushalduspraktikate kasutamine õpetajate professionaalses arengus. TLÜ. Informaatikainstituut. [magistritöö]
Laanpere, M., 2012. Tehnoloogia ja innovatsioon. http://erut3m.havike.eenet.ee/tehnoinno/
http://www.innoeurope.eu
http://www.bioneer.ee

Innovatsioonitehnoloogiad

Kursuse materjalid http://htk.tlu.ee/icampus/pg/groups/209686/innovatsioonitehnoloogiad/

Kursuse eesmärk on võimaldada omandada innovatsiooni kavandamiseks, realiseerimiseks ja levitamiseks, aga samuti hindamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, seda eelkõige IKT hariduses rakendamise valdkonnas.

Ajakava:
1) P 08.09 – Mõiste, teooria, liigid (Linnar Viik)
2) P 06.10 – Kavandamine, mudelid ja meetodid (Linnar Viik)
3) P 20.10 – Tugisüsteemid, võrgustikud, allikad, riskid ja audit (Linnar Viik)
4) L 02.11 – Näited ja trendid (Martin Sillaots)
5) L 16.11 – Innovaatilised õpistsenaariumid (Martin Sillaots)
6) L 14.12 – Eksam (Linnar Viik, Martin Sillaots, Peeter Normak)

Eksamile pääsemise eelduseks on kõigi iseseisvate tööde õigeaegne esitamine:
1) Essee innovatsioonist – tähtaeg 5. oktoober
2) Esseede kommenteerimine – tähtaeg 19. oktoober
3) Haridust mõjutavate trendide analüüs – 3. november
4) Õpistsenaarium – 17. november
Eksami sooritamine toimub kolmeosalisena; vastavad tähtajad on järgmised:
1) Rühmatöö kirjalik kokkuvõte tuleb avaldada kursuse keskonnas
hiljemalt 9. detsembriks.
2) Eksamitööde esitlused toimuvad 14. detsembril; esitluseks ette valmistada slaidishow.
3) 14. detsembril hinnatakse kaasüliõpilaste töid.