2. kontakttund – suhtlemine

Haridustehnoloogiline nõustamine 20.10.2012 tunni teemad:

  • auditoorne, kombineeritud ja e-õpe
  • suhtlemistasandid
  • suhtlemisstiilid
  • enesekehtestamine
  • kuulamine
  • kuulamistehnikad
  • suhtlemine

Ajurünnak teemal “Miks ei saa kasutada e-õpet”. Milliseid põhjendusi on toodud?
Põhjendused jagunesid nelja rühma:

  • tehnika/ tarkvara
  • juhtkonna roll, õpetajate kartused
  • metoodika
  • mugavus jms

Rühmatööna said kõik “põhjused” vastuargumendid, mis lükkasid väited ümber, näiteks:

e-õpe on keeruline (tehnika, programmid), ei ole aega õppida: võib alustada lihtsamatest vahenditest, kasutada haridustehnoloogi abi programmide otsimisel ja valimisel 

e-õppe kasutusele võtmisel ei ole enam õpetajaid vajaükski tehniline vahend ei asenda elavat inimest, vajalik on materjalide koostamine, ülevaatamine; õpilastele toetamine, juhendamine, tagasiside, hindamine

loodavad materjalid muutuvad avalikuksjärelikult hea materjal, ole uhke selle üle! Atesteerimisel lähevad arvesse avaldatud materjalid. Võimalik kasutada suletud keskkondi; litsentsid.

Väljavõte konspektist: enesekehtestamise plussid:

  • tõstab eneseväärikust
  • soodustab täisväärtuslikke suhteid
  • aitab end paremini tunda ja teistel on parem meiega koos olla
  • inimene ei karda, et teised võivad teda haavata või kontrollida
  • NB! Saad olla sina ise!

Pea meeles, et Sul on õigus:

  • väärikale kohtlemisele,
  • oma tunnetele ja mõtetele, nende väljendamisele,
  • paluda seda, mida vajad,
  • teha vigu ja olla ebatäiuslik ning omada tundeid,
  • määrata ise oma eelistused,
  • olla kordumatu ja erinev,
  • mitte vabandada ja selgitada oma käitumist, kui sa seda ei taha,
  • öelda „ei” ilma süüd tundmata!

Suhtlemine praktiliste näidete kaudu:
I kujundite kirjeldamine: info edastaja on seljaga kuulajate poole,
II kujundite kirjeldamine: info edastajal on kuulajatega silmside,
III kujundite kirjeldamine:info edastaja kirjeldab kujundeid, kuulajad võivad esitada küsimusi.
Igaüks vastutab oma joonise tulemuslikkuse eest! Tulemus kõige täpsem.

Kodus:
Luua dokument, millele oma töös tugineda, tähtaeg 10.11.2012
uuele vahendile juhendi (töölehe) loomine ja tunnis tutvustamise ettevalmistamine.

Tarkvara võib otsida aadressilt: http://go2web20.net/
Tarkvarad, esinejad, kuupäevad: tabelis, valisin tutvustamiseks aja 01.12.

Enda ja kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs

Valisin analüüsimiseks Ruthi ja Taimi esseed ja võrdlen seal toodud mõtteid enda omadega. Ruth tugineb raportile infotehnoloogia kasutamisest hariduses EST_IT@2018, kus “üheks eesmärgiks aastaks 2018 on seatud haridustehnoloogilise toe olemasolu koolides – keskmiselt 1 haridustehnoloog 60 õpetaja kohta.” Ja põhjenduseks toob järgmist: “Eesti hariduse arengustsenaariumina nähakse ette jätkuvat tehnoloogilist võrgustumist, materjalide digitaliseerimist ning veebipõhiste õppematerjalide hulga kasvu. Haridustehnoloog on inimene, kes püsib tehnikamaailma muutustega kursis õpetaja eest, aitab hoida kätt pulsil ning inspireerib õpetajat õpikeskkonna rikastamisel ning mitmekesistamisel.”

Taimi võtab aluseks TLÜ haridustehnoloogia magistriõppe õppekava tutvustuse ja toob välja kaks mõistet, “e-õpe” ja “e-õppe keskkond”. Ühelt poolt “Haridustehnoloog tegeleb e-õppega” ja teisalt haridustehnoloogid on “võimelised kujundama e-õppe keskkondi ning neid efektiivselt kasutama”. Lisaks on toodud Mart Laanpere arvamus: “haridustehnoloogidel on tööd ka uurimisrühmades, spetsialiseerudes õppemetoodikate, e-kursuste, elektroonsete õpiobjektide loomisele või õpikeskkondade arendamisele”.

Mina uurisin põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Tänase seisuga ei ole haridus- ja teadusminister koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestanud. Haridustehnoloogi ametit ei ole mainitud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määruses ega dokumendis „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“. Ruth arvab, et “Haridustehnoloogi ametiülesanded ja roll on Eestis alles väljatöötamisel ja saavad oma õige sisu loodetavasti lähiaastail.” Ma tõin ära haridustehnoloogi põhiülesanded üldhariduskoolis haridustehnoloogide võrgustiku veebilehelt: e-õppe korraldamine, koordineerimine ja arendamine.

Kõigis kolmes töös ei kahelda haridustehnoloogide vajalikkuses. Nii mina kui Taimi toome välja konkreetseid näiteid, kuidas IKT vahendite kasutamine muudab igapäevased tööülesanded õpetajate jaoks lihtsamaks. Ruth toob sisse ka haridustehnoloogi isiksuse omadused: “hea suhtleja, kirjutaja, koolitaja, reageerib adekvaatselt kaebustele, taktitundeline”. Ise lisasin ka aususe, objektiivsuse ja rõõmsameelsuse. Ühinen Ruthiga, kes usub, et “see [haridustehnoloog] saab olema suurepärane roll, mis kätkeb juba loomuldasa rohkelt suhtlemist, huvitavaid kohtumisi, pidevat muutumist ja arenemist.”

 

Haridustehnoloogia vajalikkusest

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §74. Koolitöötajad sätestab, et koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Tänase seisuga seda tehtud ei ole. Haridustehnoloogi ametit ei ole mainitud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määruses ega määruses „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“. Haridustehnoloog ei kuulu ametikohtade loetelusse, kellel on õigus lühendatud tööajale ja pikendatud puhkusele. Samuti ei ole kehtestatud töötasu alammäära.
2011. aastast kehtivas nii põhikooli kui gümnaasiumi õppekavas on õppekeskkonna kohta kirjas: Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
[…] kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid  õppematerjale ja -vahendeid;
Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume […] ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Riiklikult ei ole ette nähtud üldhariduskoolides haridustehnoloogi ametikohta, kuid paljudes koolides on see ametikoht loodud, vastavalt koolipidaja võimalustele.

Haridustehnoloogide võrgustiku veebilehelt võime lugeda, et haridustehnoloogi põhiülesandeks üldhariduskoolis on e-õppe korraldamine, koordineerimine ja arendamine, sealhulgas:
1. informatsiooni kogumine e-õppe kohta õppeasutusest (vajadused, võimalused, probleemid jne) ja väljaspool õppeasutust erinevatel seminaridel, konverentsidel jne osaledes,
2. IKT-alase info levitamine ning e-õppe tutvustamine õpetajatele ja õpilastele. Erinevate vastavasisuliste konsultatsioonide koolituste ning seminaride korraldamine,
3. õpetajate nõustamine ning tehnilise toe pakkumine õpiobjektide koostamisel, tundide läbiviimisel arvutiklassis, e-kursuste loomisel ja koolituste korraldamisel,
4. IKT-alaste koostöö- ja arendusprojektide algatamine ja koordineerimine.

Järgnevalt vaatlen oma tööülesannete sisu muutumist aastatel 2000 – 2012.
Töötan 2000. aastast koolis infojuhina. Selle aja jooksul on palju muutunud minu töö sisus. Algusaastatel oli põhirõhk arvutite riist- ja tarkvaral, arvutivõrgu ülesehitamisel, õpetajate arvutialasel algõpetusel, kooli veebilehe arendusel. Samal ajal olin ka arvutiõpetaja. Nüüdseks on koolis IT-tehnoloog, kes haldab arvutivõrku.
Järgnevalt tuli kasutusele võtta elektroonilised infosüsteemid EHIS, eKool, EKIS, mida oli vaja administreerida ja andmetega täita.

Koolisündmuste jäädvustamine ja veebilehe sisutootmine on ka senini infojuhi ülesanne.
Õpetajate IT-alased oskused paranevad iga aastaga. Palju aitavad sellele  kaasa Tiigrihüppe arvutikursused. Igas ainekabinetis on nüüd lisaks arvutile ka videoprojektor, kolmes klassis puutetundlik tahvel ja dokumendikaamera. Iga uus tehniline vahend on esialgu võõras ja vajab harjumist. Õpetajad tulevad pigem nõu ja tuge saama, kuidas lahendada mõnda IT-probleemi.

Ka arvutiklassi kasutamist koordineerib infojuht (haridustehnoloog). Kui varem toimusid arvutiklassis ainult arvutiõpetuse tunnid, siis täna on raske leida vaba aega ainetunni läbiviimiseks. Miksikese keskkonda kasutasime juba siis, kui see oli veel tasuta. Populaarne on peastarvutamine – pranglimine, aastaid lööme kaasa „Tere, kevad!“ projektis. Kui alul olin abiks arvutiklassis tundide läbiviimisel, siis enam seda pole vaja. Õpetajad teavad, et olen olemas ja saan alati appi tulla, kui vaja.
Uue õppekavaga on lisandunud uusi probleeme, näiteks kuidas lõimida erinevaid aineid, kasutada erinevaid tehnoloogiaid, luua videosid. Vajadus on tekkinud ka e-kursuste loomiseks, selleks on koolis olemas Moodle keskkond.

Kool osaleb erinevates koolide- ja rahvusvahelistes projektides, mille veebikeskkonnad vajavad koordineerimist. Koolis on pidevalt vaja midagi kujundada ja küljendada, olgu see siis lihtne tänukaart, infovoldik, brošüür või kooliteatmik.

Oluline koht on kooli arendustegevuses osalemine, haridustehnoloog teeb ettepanekuid infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks ja juhib IT-alaseid projekte.

Isiksuslikest omadustest on haridustehnoloogi puhul tähtis olla aus, objektiivne, koolisõbralik ja rõõmsameelne hea suhtleja.

Kuigi olen senini ametinimetuse poolest infojuht, täidan koolis ka haridustehnoloogi ülesandeid. Tunnetan igapäevaselt haridustehnoloogia vajalikkust tänapäeva koolis, et rakendada õppetöös haridustehnoloogilisi võimalusi.

Kasutatud materjalid, loetud 1.10.2012
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410
Gümnaasiumi riiklik õppekava, https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
Haridustehnoloogide võrgustik, http://haridustehnoloog.wordpress.com/tooulesanded/

Haridustehnoloogiline nõustamine

Aine eesmärk: Nõustamistehnikate tundmine ja -pädevuste arendamine haridusasutuses ja e-õppes. Õppejõud Marge Kusmin.

Aines antakse ülevaade nõustamistehnikatest täiskasvanute ja õpilastega.
Tutvutakse toetusviisidega ja motiveerimistehnikatega individuaalselt, rühmas ja organisatsioonis. Saadakse teadmised ja praktilised kogemused distantsnõustamisest elektroonsete vahenditega.

Kontakttunnid toimuvad: 08.09, 20.10, 03.11, 01.12 14:00-18:00, 15.12 10:00-14:00
ruumis M-217. Materjalid asuvad Moodles, aadressil https://moodle.e-ope.ee.

1. Kodune ülesanne: essee haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös, tähtaeg 03.10.2012.
2. Kodune ülesanne: kahe kaasõppuri ja enda esitatud essee võrdlusanalüüs, tähtaeg 20.10.2012.