7. ülesanne – enesejuhitud õppimine

7. nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/11/kodutoo-6/

Nädala materjali põhjal koostasin Gliffy abil mõistekaardi enesejuhitud õppimisest.

Leian, et enesejuhitud õppija jaoks on parim viis õppimiseks kasutada avatud keskkondi. Kuidas? Enda kogemuste peegeldamine ja mõtestamine – eportfoolio, blogid, foorumid. Sotsiaalne suhtlemine – teiste õppijate infovoogude jälgimine, kommenteerimine, kasutades sotsiaalset võrgustikku. Hindamine toimub läbi enesehindamise: õpilepingu jälgimine, reflekteerimine, enesekontrolli testid, õpieesmärkide hindamine.

Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna? Õppimine on õppija varasemate teadmiste baasil toimuv kogemuste mõtestamise protsess ning õppimine toimub oma kogemuste peegeldamise tulemusena, sotsialiseerumise protsessi kaudu (Mezirow). Üks võimalus on õppimine virtualiseerida läbi erinevate meediavahendite, kasutada sotsiaalset tarkvara ja õppida koostöös teiste enesejuhitud õppijatega. Selleks tuleb luua sobiv õpimaastik, jagada enda parimaid kogemusi ja jälgida teiste õppijate infovooge. Õppimine on eesmärgistatud tegevus ja aegajalt tuleb püstitatud eesmärgid üle vaadata, vajadusel korrigeerida õpitegevusi. Monitoorimist võib teha läbi reflekteerimise, kasutades sobivaid hindamismudeleid. Avatud keskkonnas on oluline roll kaasõppijatel (kogukonnal), õppimist saavad jälgida ka tuutorid (õpetaja roll on suunav). Enesejuhitud õppimise tulemusena muudab õppija oma seisukohti, hakkab käituma erinevalt varasemast, vastavalt saadud uutele teadmistele, mida omakorda analüüsitakse ja hinnatakse. Enesejuhitud õppijale sobivad e-portfoolio, õpileping, sotsiaalne tarkvara (blogid, wikid), vookogude agregaatorid.

Esialgu võib tunduda selline paljulubavate keskkondade kasutamine õppimisel ebamäärane ja segadust tekitav, kuid samas annab selline määramatus suure vabaduse ja piiramatud võimalused uute teadmisteni jõudmisel.

Lisan veel takistavad asjaolud enesejuhitud õppimisel:

  • eesmärke hinnatakse valesti
  • ei teata oma oskusi
  • valitakse valed meetodid
  • ei osata suunata enda õpitegevust
  • vähene usk enda võimetesse
  • liigsed kohustused takistavad õppimist, ei osata loobuda ebaolulisest.

6. kodutöö – rühmatöö distantsõppes

Ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/04/6-kodutoo/

Meenuta ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja too välja:
1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Kirjeldan eelmisel semestril tehtud rühmatööd aines Õppedisaini alused. Ülesandeks oli koostada oma õppetüki prototüüp. Rühmas oli kolm liiget, kõik olime juba eelnevalt tuttavad ja teadsime enam-vähem üksteise oskusi. Rühmaliikmed valisime ise.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega
b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga

Kõige suurem probleem oli ülesandest arusaamisega. Kuna kontakttunde oli selles aines vähe, siis jäid segaseks paljud meie jaoks uued mõisted, näiteks õppetüki prototüüp, sisupakett, õpitehnoloogia spetsifikatsioon, SCORM formaat jt. Lähemalt tutvusime nende mõistetega alles käesoleval semestril. Rühmatöö tugines eelnevatel individuaalsetel ülesannetel, mille kohta me polnud piisavalt tagasisidet saanud. Ülesanded jagasime omavahel, nii et igaüks vastutas oma osa eest, samas pidime järgima ühtset stiili. Repositooriumiks otsustasime valida LeMilli. Mindomos koostasime õpitüki kohta mõttekaardid, LessonLamsi kasutasime voodiagrammide koostamisel.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas.
a) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma sisu koosloomise osas?

Lugesin Taimi postitust ja nõustun, et tähtis on rühma liikmete tundmine ja usaldamine. Meie rühmas tulid kasuks eelnevad kogemused tarkvara kasutamises. Meie jaoks uue keskkonna (LAMS) õppimisel olime üksteisele toeks ning jagasime uusi teadmisi omavahel Skype ja GoogleDocsi vahendusel, tihe koostöö oli kontaktseminarides.

b) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma, et edendada rühmaliikmete vahelist arusaamist üksteise tegevusest, plaanidest ja tegevuse eesmärkidest?

Sellele tagasi mõeldes, olen uhke meie rühmatöö tulemi üle. Leian, et tihe suhtlemine sotsiaalmeedia kaudu aitas meil jõuda just selle tulemuseni. Rühmas toimis kollaboratiivne õppimine, kus kõik liikmed olid kaasatud. Diskuteerisime uute mõistete üle ja nii tekkis ühtne arusaamine ülesandest. Meil tekkis sünergiline efekt, mille kaudu lõime uusi teadmisi, toetudes oma eelnevatele kogemustele. Kusjuures olulisel kohal oli rühma ühtsus ja rühmaliikmete toetamine.

Loetud materjal: Pata, K. Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias.

 

5. nädala ülesanne – situatiivsus ja ankurdamine

Järg 5. ülesandele http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/25/5-nadala-ulesanne-3/

Minu eelmisest postitusest jäi välja mängu ennemuistne analüüs. Lisan selle siia.

1. Millised on selles situatiivsust andvad elemendid?

a) Mängu kujundus: taluõued koos hoonetega ja kiviaedadega sarnanevad autentsele ennemuistsele olustikule. Laboründina lahendatud kujundus – meenutab tegelikkust, kui ei tea, kuhu peab edasi minema.
b) Millest teha ühepajatoitu, millised aedviljad vaja sinna lisada.
c) Kuidas lahti saada satikatest sahvris? – mäng, kus vaja eristada vasakut ja paremat nuppu.
d) Millisest teraviljast saab jahvatada kvaliteetset jahu?
e) Välkrehnung – põnevalt lahendatud matemaatikaülesanded: kivide veeretamine.
f) Märkmiku kasutamine, et vaadata juba eelnevalt lahendatud ülesandeid.

2. Kirjelda ühte ankurdamise näidet!

Leidsin järgmised õppijale relevantsed situatsioonid:
a) Üleannetud poisid on heasüdamlikud, aga laisad – mängija saab samastuda sulastega.
b) Õnnestunud tegelaste nimed: Kaera Jaan, Undo ja Reedo.
c) Kõuki võlusõnad “Sku-ellum-ava” tähendavad tagurpidi “Ava mulle uks!”

Mulle mäng meeldis, lahendasin kõik ülesanded ja sain üle 100 000 punkti. Soovitasin mängu ka 4. klassi õpetajatele.

5. nädala ülesanne

Ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/25/5-nadala-ulesanne-3/

Nädala mahukast materjalist kirjutasin välja enda jaoks olulise:

Situatiivse õppimise teooria kohaselt toimub õppimine eelkõige situatiivses kontekstis, tegevusi ei ole otstarbekas lahutada kontekstist, kus need normaalselt toimivad. Situatiivsus saavutatakse autentsete – tegelikele olukordadele sarnanevate probleemülesannete kaudu.
Ankurdamine: õppimise ja õpetamise praktikad tuleks kinnitada nn ankrutena lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse, mis on relevantsed õppijatele, need peaksid sisaldama nii probleemitutvustuse, kui võimaldama rakendada vajalikke teadmisi ja oskusi autentsetes tegevustes. (Pata,2012)

Probleemõppe 5 tunnust: probleem > tegevused > teadmised > planeerimine > koostöö.

Uurimuslik õpe on üks oluline meetod, millega muuta loodusteaduste õppimist ja õpetamist koolis senisest sarnasemaks sellega, kuidas teevad oma tööd loodusteadlased. Uurimuslik lähenemine võimaldab suurendada ka õpilaste huvi loodusainete vastu. uurimusliku õppe etapid järgmised: probleemi määratlemine, uurimisküsimuste sõnastamine, hüpoteeside püstitamine, uuringu planeerimine, uuringu läbiviimine, tulemuste analüüs ja tõlgendamine ning järelduste esitamine. (Pedaste, M. jt)

Projektõppe üldine raamistik on järgmine:
1. projekti algatamine – vajaduste või probleemide piiritlemine, huvigruppide analüüs ja eesmärgi püstitamine;
2. eesmärgi planeerimine – projekti lõpptulemuse jagamine väiksemateks kergemini hoomatavateks alameesmärkideks;
3. ajaplaneerimine – eesmärgi saavutamiseks teostamist vajavate ülesannete loetelu, kestused ja järjekord;
4. ressursside planeerimine – ülesannete täitmiseks vajalike vahendite planeerimine;
5. kulude planeerimine – projekti eelarve koostamine;
6. inimressursside juhtimine – organisatsiooni struktuur ja vastutusvaldkondade jagamine;
7. riskijuhtimine – ohtlike sündmuste tuvastamine, ohu suuruse hindamine, vastumeetmete planeerimine;
8. integreeritud projektiplaani koostamine – plaani kõik osad peavad olema omavahel kooskõlas;
9. projekti täideviimine ja kontroll;
10. projekti lõpetamine – lõpparuande ja enesehinnangu koostamine.

Ühesõppe ehk kogukonnapõhise teadmusloome õpetamise eesmärgid:
lubada õppijal kogeda, et teadmised pole kellegi poolt varem loodud ja lõplikud, vaid vaieldavad ning dünaamiliselt kogukonna poolt ühiselt muudetavad;
muuta nähtamatu õppimise protsess nähtavaks teadmuse loomise protsessiks, mida saab edukalt toetada foorumite jt. üheskirjutamise tarkvaradega;
võimaldada õppijal teadmuse kujunemise protsessi jälgida ja struktureerida, toetades teadmuse kujunemist foorumites erinevate teadmustüüpide eristamise vahenditega. (Pata, Sillaots).

Matemaatika on kõikjal. Olen nõus, et infotehnoloogia kasutamine matemaatikatunnis on efektiivne järgmiste teemade korral: võrrandite lahendamine, trigonomeetrilised funktsioonid, jooniste dünaamika , geomeetriakujundid, matemaatiline tõenäosus ja statistika. Kui arvuti kasutamine pole õigustatud, siis on õigustatud kasutamata jätmine. (Tõnisson, E.)

Pata, K. Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid. http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng

Pata, K., Sillaots, M. Koostöös õppimise võimalused arvutitega: uuriv õppimine ja ühisprojekt  http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Koost%C3%B6%C3%B6s_%C3%B5ppimise_v%C3%B5imalused_arvutitega:_uuriv_%C3%B5ppimine_ja_%C3%BChisprojekt

Pedaste, M., Sarapuu, T., Mäeots, M. Uurimuslik õpe IKT abil. http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

Tõnisson, E. Matemaatika arvuti abil matemaatikatunnis ja mujalgi. http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Matemaatika_arvuti_abil_matemaatikatunnis_ja_mujalgi