Õpidisaini analüüs

Ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/

1 Programmi aadress ja tutvustus. http://edugames.hk.tlu.ee/tahetaevas/
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ja Ääsmäe Põhikooli eesti keele õpetaja Piret Hiisjärve koostöös ning Tiigrihüppe Sihtasutuse finantseerimisel valminud veebipõhine harjutustarkvara “Keelemaailm. Tähetaevas”, 2005, asub EENeti serveris.

001

2 Millal kasutamiseks?
Keelemaailma ränduriteks on eelkõige oodatud 4.-6. klassi õpilased, aga maailma avastamine ei ole keelatud ka kellelegi teisele.

3 Kuidas töötamiseks?

  • Registreerida kasutajaks, siseneda kasutajanime ja parooliga.
  • Kasutada serverirakendusena, installeerimisjuhend on antud.
  • Registreerida kool kasutajaks, administraator haldab kasutajakontode loomist koolis.
  • Windowsi kasutajatele soovituslik: Tõmba käivitatav fail oma arvutisse, käivitad selle ja hakkad mängima.
  • Kasutada veebiliidest (nõuab FlashPlayeri toetust)

03p3-opetaja-andmed

4 Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

  • Keelereeglid: keelereeglite meenutamiseks vajuta küsimärgile “?”
  • Abiinfo: abiinfo saamiseks vajuta nupule „Abi“
  • Kasutusjuhendid. Iga ülesande alguses on antud konkreetsed juhised
  • Integratsioon teiste ainetega: eesti keel, loodusõpetus.

05abi1-häälikud

5 Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

  • Info saamine küsimärgi alt, järgmisele ülesandele viib nool paremale.
  • Nooleklahvidega saab raketti suunata vasakule-paremale.
  • Hiirega sõnade lohistamine. Õiged sõnad muutuvad roheliseks, valed punaseks.
  • Mängija samastub kosmonaudiga, kes külastab kosmoseplaneete.

12arvuti2  15ijajj

6 Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas
Metakognitsioon ehk mõtlemine oma mõtlemisest – õpilase teadlikkus oma mõtete, võimete ja õpiprotsessi suhtes ning nende suunamine – avaldub viimasel, viiendal planeedil. Kiiret reaktsiooni ja tähelepanu nõuab otsustamine vasaku ja parema suuna vahel, vastavalt ülesande sõnastusele. Näiteks: pead täishäälikutest mööduma paremalt ja kaashäälikutest vasakult.

36nooltega-vasak-parem

7 Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

  • Õppija saab kohese tagasiside peale ülesannete lahendamist.
  • Ülesande soorituse järel öeldakse: „Oled tubli!“ ja premeeritakse tähtedega: „Sulle antakse täht!“ Iga tasemega lähevad ülesanded raskemaks ja kasvab ka tähtede arv, mida on võimalik saada.

10värvi-3

8 Toetuse elemendid

  • Abiinfo: Kui oled unustanud, kuidas häälikud jagunevad, võid alati klõpsata nupule ? või vajuta Abi-nupule.
  • Abistavad teated: „Menüü ilmub nähtavale, kui liigud hiirega ekraani ülemisse serva”
  • Helitausta kasutamine.
  • Mängulisus

07autosuund

9 Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
Mäng on individuaalne, sobib õpilastele alates 4. klassist, kuid ka täiskasvanutel on mängu huvitav mängida ja korrata õigekirjareegleid.
Mängu võib korraga algusest lõpuni mängida, kuid õpilastel kulub selleks aega rohkem kui üks koolitund. Mängu võib katkestada ja seisu salvestada, et hiljem jätkata samast kohast.

16planeedid

10 Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega
Tähetaevas on pigem biheivioristlik simulatsioon, mis on mõeldud keeleteadmiste treenimiseks. Uute teadmiste loomisel otseselt rõhku pole.
Ülesande autentne esitusviis: autentsed situatsioonid, näit. õpetada robotitele selgeks eesti keele reeglid, parandada raketti, värvida pintsliga jt.
Toimub situatiivne õppimine, kus kasutatakse interdistsiplinaarseid sadamaid (erinevad planeedid).
Kognitiivne õppimine: hiirega vedamine, pintsliga värvimine.
Kombineeritakse loodusõpetuse aines õpitud mõisteid (kosmos, energiaväli, ilmastikunähtused udu, äike) eesti keele teadmistega.

23robotid4 25kosmoselaev-parandatud29pilved233äikeseaparaat

11 Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

Plussid:
Õnnestunud homonüümi kasutamine: Tähed säravad küll taevas, aga tähed on ka häälikute märgid kirjas.
Mäng on põnev, hasartne, sobib hästi 2. kooliastme õpilastele, eriti poistele.
Mängu seisu saab salvestada ja hiljem edasi mängida.

37lõpp

Miinused:
Veebiliidese kasutamine ei õnnestu ilma FlashPlayer-ita.
Puudub koostöövõimalus teiste mängijatega.
Üks kasutaja saab mängu mängida ainult üks kord, uuesti alustamiseks vaja luua uus kasutaja.

Individuaalse ja rühmatöö ettevalmistamine

Ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/08/kodutoo-10-individuaalse-ja-ruhmatoo-ettevalmistamine/.
Individuaalse tööna analüüsin veebipõhist harjutustarkvara “Keelemaailm. Tähetaevas”, mis asub aadressil http://edugames.hk.tlu.ee/tahetaevas/

Rühmatööna “haridusasutuse evalveerimine” analüüsime Taimi ja Marisega arvutiklassi kasutamist kolme kooli näitel Haljalas, Pärnus ja Kuusalus.

9. ülesanne. Kuus mõttemütsi.

http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/01/kodutoo-9/

Kuue mõttemütsi meetodi puhul sümboliseeritakse erinevate mütside pähepanekuga mingit kindlat mõtteviisi. Meetod aitab inimestel välja lülituda oma tavapärasest mõtlemisest ning õpetab vaatama asjadele teisest vaatenurgast. Mütse ei jagata osalejate vahel, vaid kõik osalejad mõtlevad teatud ajahetkel teatud suunas korraga. Erandiks on sinine mõttemüts.

Mütside tähendused:
Valge — info: ainult kättesaadav kallutamata info, faktid.
Punane — emotsioonid: vaistlik või instinktiivne emotsionaalne vastumõju või väide (ei pea põhjendama!).
Must — mõistlikkus, läbinägelikkus: leida põhjused, miks olla ettevaatlik ja konservatiivne.
Kollane — optimistlik vastamine: kasu näitamine, harmoonia otsimine.
Roheline — loovus: uurivad ja uljad väited, et näha, kuhu mõte välja viib.
Sinine — algatus, protsess: kuidas arutelu läbi viia ja eesmärk saavutada. Valib, mis järjekorras mütse kasutada (kasutab moderaator).

Meetodi eelised:
kasutatakse kõikide rühmaliikmete kogemusi ja teadmisi, kõik mõtlevad ühes suunas;
suunatud ajurünnak aitab aega kokku hoida;
tagab neutraalse ja erapooletu probleemikäsitluse;
võimaldab keskenduda ühele asjale;
arutelu lõpuks on tavaliselt lahendus käes.

Kirjelda vähemalt ühte e-õppes selle metoodika kasutamise võimalust. Põhjenda, miks oleks sellise toetuselemendi kaustamine otstarbekas! 

Näide. Õpetajate veebipõhine kursus “Loovus ja tehnoloogia”. Küsimus: Kuidas saab mobiilset arvutiklassi kasutada aineõppes? Kursusel osalejad pakuvad lahendusi, tehes  postitusi oma ajaveebi ning kommenteerivad teiste postitusi. Iga sissekande korral on selgelt näha, mis värvi “mütsiga” tegemist on. Märkides lepitakse kokku enne arutelu algust. Võib leppida kokku, et ühe päeva (nädala) jooksul on kõik kursuslased üht värvi “mütsi” all, kuni kõik viis värvi on läbitud. Kursuse juhendaja kasutab üldjuhul sinist mütsi.

6 mütsi meetodi puhul hoitakse üksteisest eraldi segavad asjaolud: emotsioonid, informatsioon, loogika, lootus ja loovus. Meetodi kasutamine e-õppes on põhjendatud, kui õppijad ei saa reaalselt kohal viibida. Veebipõhiselt julgevad ehk inimesed vabamalt oma arvamusi välja öelda.

Laanpere. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/index.html
Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad. http://tiiger2.havike.eenet.ee/loovus/

8. ülesanne. M-õpe.

8. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/25/8-nadala-ulesanne-2/

Loengumaterjalidega tutvudes panin kirja seonduvad mõisted:

M-õuesõpe – koondnimetus õuesõppe meetoditele, mille puhul kasutatakse mobiilseid digitehnoloogiad.
M-õpe – mobiilsete seadmete kasutamine andmetele ja töökeskkonnale ligipääsuks.
M-riistvaramobiiltelefonid, meediapleierid, pihuarvutid, tahvelarvutid, sülearvutid, netbookid, diktofonid, nutifonid,e-lugerid, fotoaparaadid, videokaamerad, GPS-seadmed jt.
M-tarkvara – twitter, google kalender, rss lugeja, kaardirakendused jt.
M-õppe meetodid – loodusvaatlused, uurimistööd, andmete analüüs, mõtestamine, reflektsioon, koostööprojektid, orienteerumine, kultuurirajad, muuseumikülastused, seiklus- ja rollimängud, positsioneerimine (tagging).
Virtuaalne ja looduslik õpikeskkond üheskoos: õuesõpe, e-õpe ja m-õpe.

Õuesõpe ühendatud m-õppega võimaldab arendada koostööoskusi, luua ise uusi teadmisi: “Õppimine kui teadmusloome: õppimine ei peaks olema teadmiste meeldejätmine ja reprodutseerimine, vaid looming”. (Laanpere, 2007)

Ise olen osalenud Tiigrihüppe koolitajate suvekoolis toimunud GPS-seadmetega orienteerumismängus, mida kirjeldas Taimi oma postituses. Rühma peale oli üks GPS-seade, mille abil tuli leida nö kontrollpunktid, kus ootas uus ülesanne. Seadme abil sai kasutada järgmisi võtteid: asukoha määramine ja sihtpunkti valik. (Laanpere, 2011)

Laanpere (2011) artiklis pakkus erilist huvi GPS-põhine geopeitus. Geopeitus.ee aadressilt lugesin: “Geopeitus (ingl k Geocaching) on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid maakaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid. Mängu mängitakse vähemalt 184 riigis ja kokku on maailmas ligi kaks miljonit peidetud aaret. Neist Eestis üle 2000 ja aarete hulk suureneb pidevalt vastavalt mängijate lisandumisele ja nende aktiivsusele”. Tegemist on suhteliselt uue ja kiirelt laieneva hobitegevusega, esimest korda mängiti geopeitust 3. mail 2000. aastal. Plaanin seda tutvustada ka oma koolis. Kuusalus on rajatud loodus- ja ajalooväärtuste rajad. Usun, et seal saab edukalt ühendada ka geopeitust. Lisaväärtuse annab kultuuritraditsioonidega tutvumine, ajaloosündmuste uurimine. Orienteerumismängud on õpilasi alati köitnud, nutitelefonide rakendamine kaasab laste tehnikahuvi. “Kasuta oma seadet” ehk KOS on meie kursuse Skype- vestluses tekkinud uudissõna, mida soovitame BYOD asemel.

Lisaks lugesin Ketlin Hiobi magistritööd “M-õppe tundide kujundamine RÕK raames III kooliastmes Viljandi Maagümnaasiumi näitel.” Töös uurib autor m-õppe rakendamist ajaloo, matemaatika ja bioloogia tundides. Autor leiab, et m-õpet tuleks õppetöös vaadata kui üht alternatiivi, vaheldusena traditsioonilisele õppele. Alati ei saa konteksti ja õppetöös kasutavate rakenduste sisu omavahel ühildada. Samas on õpilased ja õpetajad motiveeritud koolides m-õpet kasutama.Õpetajad näevad m-õpet kui õpilaste lisamotivatsiooni kasvatajana. (Hiob, 2011)

Kasutatud materjalid:

Hiob, K. (2011). M-õppe tundide kujundamine RÕK raames III kooliastmes Viljandi Maagümnaasiumi näitel. Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=125
Laanpere, M. (2011). Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes. Loetud aadressil http://lemill.net/community/people/Mart/collections/m-ouesope-1/content/webpages/kasi-gps-seadmete-kasutamine-ouesoppes
Laanpere, M. (2007). Õpikeskkond avardub. Loetud aadressil  http://www.slideshare.net/martlaa/pikeskkond-avardub
Tammets, P. (2010). M-õpe. Loetud aadressil http://www.slideshare.net/tammets/mobiilsete-seadmete-kasutamine-5525097
Tammets, P.(2009) M-õpe: reaalse ja virtuaalse maailma kombinatsioon: avardatud tegelikkus. Loetud aadressil http://www.slideshare.net/tammets/mope09