4. teema. Uued tehnoloogiad

4. ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/

4. teema käsitleb viimasel ajal väga kiiresti arenevat valdkonda: e-raamatud sh e-õpik. Siin toimub areng mitte aastate, vaid lausa kuudega. Materjalis toodud artiklis (1.02.2012) lugesin: Eesti Digiraamatute Keskuse teatel müüdi esimese 12 kuuga kohalikul raamatuturul 7500 eestikeelset e-raamatut. 20.01.2013 avaldatud uudises: “2012. aastal suurenes e-raamatute müük võrreldes 2011. aastaga neli korda. Müüsime 25 000 e-raamatut juba eelmisel aastal, üksikuid e-raamatuid õnnestus müüa ligi 2000. /…/ Suurim probleem digiraamatute puhul on nõudlus. Olles Euroopas keskmiselt 4-5 protsenti, moodustab Eestis e-raamatute müük koguturust vaid 0,2-0,3 protsenti.” Amazon internetikaubamaja teatas juba mais 2011, et nende keskkonnas on e-raamatute läbimüük ületanud paberraamatute läbimüügi. Teen sellest järelduse, et Eestil on e-raamatute osas (sh ka e-õpikud) veel palju arenguruumi. Kirjastus Koolibri pakub digiõpikuid ainult iPadile: 1. klassi loodusõpetus, 4. klassi loodusõpetus, eesti keel, matemaatika, 7. klassi loodusõpetus, geograafia, eesti keel, matemaatika. Nende e-õpikute saamiseks suunatakse http://www.apple.com/itunes/ lehele, kus saab arvutisse laadida programmi iTunes, pakutakse versioone Windows XP ja Windows 7.
Arvan, et e-õpikud on aastal 2020 läbinud eksperimendi taseme ja koolides leidnud oma loomuliku koha. Mart Laanpere kirjutab 28.03.2013  artiklis: “Haridusvaldkonda mõjutavaid tehnoloogiatrende kirjeldav raport «Horizon 2012» ennustas, et tänavu saab just üks ühele arvutikasutusest kõige mõjukam ja kiiremini arenev nähtus haridustehnoloogias.” Olen nõus, et selle ennustuse täitumiseks on vaja süsteemset reformi, mis muudaks ka õpetajakoolitust, õppekavu, õppematerjale ja koolis kasutatavaid metoodikaid.

Lugemismaterjalis on toodud palju Apple rakendusi iPadi jaoks. Inkling Habitat, iBooks Author ja Boundless on mõeldud spetsiaalselt e-õpikute loomiseks. iBooks kaudu saab oma e-õpikuid avaldada iga õpetaja, Apple võtab 30% käibest.
E-raamatute koostamise vahendina katsetasin PressBooks keskkonda. Tegin kasutajakonto ja avanes tuttav WordPressi sarnane keskkond. Raamat koosneb kolmest osast: Front Matter, Main Body, Back Matter. Teksti ja meediafaile saab lihtsalt lisada:

Pressbooks

 

Tehtud e-raamatut saab arvutis vaadata aadressil http://viiabel.pressbooks.com/ 
Jagamise võimalused: aadressi saatmine meiliga, Twitter, Facebook. Saadud tööd saab exportida pdf ja epub (Nook, iBooks, Kobo) ja MOBI formaati (Kindle). Saab lisada uusi kasutajaid õigustega: subscriber, administrator, editor, author, contributor.

Selleks et lugeda pub-tüüpi faile, installisin arvutisse programmi Adobe Digital Editions. Saadud pub-fail erines natuke veebipõhisest vaatest, lisas mõned tühjad lehed ja paigutas pildid ümber. Viimast lehte (Back Matter) ma ei näinudki.

Järgmiseks võtsin oma 2. teema kodutööst Connexions keskkonnas tehtud e-raamatu Eesti Vabariik ja avasin selle pub-tüüpi faili programmiga Adobe Digital Editions. See tulemus oli parem, veebilingid toimisid, aga ülesanded ei töötanud nagu tahtsin.

Kuna minu jaoks oli uus teadmine pub failide lugemise võimalusest arvutis, siis soovin seda programmi edaspidi katsetada e-raamatute lugemiseks.

Interaktiivse tahvli õppematerjalid

Kasutame koolis Promethean ja Qomo tahvleid koos kaasasoleva tarkvaraga. Hiljuti tekkis huvi Smart tahvli jaoks tehtud materjalide kasutamiseks, aga me pole veel seda jõudnud proovida.

Kasutatud allikad:

Põldoja, H. (2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/
Laanpere, M. (2013). Igale õpilasele oma arvuti. Loetud: http://opleht.ee/4572-igale-opilasele-oma-arvuti/  
Jürisson, M. (2013). Digiraamatute suurim kitsaskoht on vähene nõudlus. Loetud: http://uudised.err.ee/?06270735

3. teema Arvutipõhine testimine

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/07/kolmas-teema-arvutipohine-testimine/

1. Valisin testimiseks http://www.quizrevolution.com/

Tegin kasutajakonto gmaili aadressiga, aga sellele ei saabunudki kinnitust. Keskkonda saab sisse logida ka Facebooki kontoga, mida ma ei proovinud. Tegin uue konto teise meiliaadressiga, millele sain kinnituse paari tunni pärast. Tasuta versioonis on piiratud võimalused ja kasutada saab ainult üht tüüpi küsimust nelja valikvastusega. Testi koostamine on loogiline. Valida saab kujundusmalli, lingitava logo. Saab valida, kas küsimused esitatakse kindlas järjekorras, juhuslikult või gruppide sees juhuslikus järjekorras. Iga küsimuse juurde saab lisada teksti, pilti ja videot. Pildi õnnestus lisada .jpg formaadis, aga video lisamine ei õnnestunud. Küsimuste arv ei ole piiratud. Keskkond on kiiresti arenev ja paljude võimalustega, kahjuks aga paljud teenused on tasu eest. Valmis testi saab jagada sotsiaalmeedias ja vistutada ajaveebi. Lihtne on küsimuste redigeerimine, muudatused on kohe nähtavad. Küsimustele vastamisel saab kohese tagasiside, testi lõppedes näidatakse selle testi tulemustabelit (scoreboard) ja parimat tulemust. Premium kasutajad saavad jälgida statistikat, kui palju ja kuidas on testi lahendatud. Lisan siia ekraanipildid testi koostamisest ja lõpuks valminud testi.

t1

t2

t3

Link testile: eesti

Selgus, et minu wordpress ei luba vistutada testi ja muudab koodi lingiks. Küll aega õnnestus “embed code” lisamine weebly keskkonnas.

2. Teadusartiklitest lugesin M.Thelwalli artiklit arvutipõhisest hindamisest. Lühidalt loetust:

  • Arvutipõhiseid teste saab kasutada mitmel otstarbel: õpingute alguses õppijate taseme määramiseks, õpingute jooksul enesekontrolliks ja lõpueksamina.
  • Õpilased harjutasid teste, kus arvuti genereeris küsimused juhuslikult.Õpilaste tulemused paranesid, kui nad tegid korduvalt testi läbi. Suurem osa õppijaid (86%) leidsid, et arvutitestid parandavad nende õpitulemusi, seda eitas vaid 5% õpilastest. Keskmiselt harjutasid õpilased testi neli korda enne hindelist eksamit. Osa õppijaid trükkisid testid välja ja õppisid paberilt.
  • Testiküsimuste koostamine on aeganõudev, eriti kui tuleb palju ülesandeid teha ja neid erinevalt sõnastada. Arvutipõhine hindamine hoiab kokku aega, mis kuluks testide parandamisele. Testide efektiivsus ilmneb korduval kasutamisel paljude aastate jooksul ja suure õppijate arvu korral.
  • On tõendeid, et valikvastustega küsimustega saab kontrollida ka kõrgemaid intellektuaalseid oskusi ja teatud juhtudel võivad arvutitestid olla sama usaldusväärsed kui essee-tüüpi küsimustega ülesanded.
  • Kokkuvõtteks: Arvutipõhised testid on mitmekülgsed õppimisvahendid ja täiendavad traditsioonilisi hindamismeetodeid.

Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. doi:10.1016/S0360-1315(99)00037-8

2. teema: Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/22/teine-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid-2/

Loengumaterjalis toodud õppematerjalide koostamise vahenditest olid mulle varasemast tuttavad eXe Learning ja LeMill. Viimases tegime eelmisel semestril rühmatöö aines Õppedisaini alused: http://lemill.net/content/webpages/uurimistoo-kaitsmine-ja-hindamine-1. Tänuväärne peatükk oli Sisupakendamise standardid, mis seletas ära nii mõnegi probleemi, miks ei õnnestu mõnikord sisupakettide eksportimine. Samas on viimasel ajal toimunud veebi kiire areng, mis võib kaasa tuua muudatusi selles valdkonnas.

Tutvusin Taimi toodud õppevahendi näitega myUdutu keskkonnas. Kuna myUdutu kohta on ka põhjalik kasutusõpetus olemas, siis otsustasin proovida enda jaoks tundmatut keskkonda Connexions (http://cnx.org) ja jagan allpool oma kogemusi sellest.

Connexions on veebipõhine dokumentide loomise ja haldamise süsteem haridus-ja teadusasutuste materjalide avaldamiseks. Keskkonnas saab luua ja jagada õppematerjale (Modules) ja ka kogumikke (Collections), mida võib kasutada nii kursustel, raamatutena
aga ka aruannete esitamiseks. Alustasin otsingust. Sisestasin otsingusse õppejõu Hans Põldoja nime ja tulemuseks sain järgmised materjalid: “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” ja “Õppematerjalid ja autoriõigus”.

Tegin endale kasutajakonto ja alustasin artikli loomist (Create a new module). Nimeks panin Eesti Vabariik, alusmaterjaliks valisin Vikipeedia Eesti artikli.

Kõige kiirem viis on importida moodulisse juba eelnevalt olemasolev materjal (Wordi, OpenOffice, LaTex fail). Ma valisin teise tee, luues mooduli osade kaupa (Edit-in-Place). Materjaliks kasutasin Vikipeedia artiklis sisalduvat teksti ja pilte.

Moodulisse on võimalik lisada lõiku (paragraph), sektsiooni (section), koodi (code), loetelu (list), valemeid (equation), märkusi (note), ülesannet (exercise), näidet (example), tabelit (table), joonist (figure), pilti ja videot (media) jt elemente.

Ma kasutasin oma artiklis “Eesti Vabariik” järgmisi vahendeid: lõik, sektsioon, pilt, loetelu, näidet, ülesandeid (Exercise ja Problem) ja linke. Ülesannete korral saab ette anda ka õiged vastused (Solution).

Materjali koostamisel tuli kasutada HTML koodi (Full-Sourse Editing), kui tahtsin loetelu, pilte ja linke lisada. Pildifailid on vaja enne mooduli failikausta salvestada. Võimalik on lisada ka videot, kui näiteks YouTubes saadavat koodi kohendada.

Kasutaja loodud materjalid asuvad kaustas MyCNX. On olemas ka My Favorites kaust, kuhu lisada oma lemmikuid. Kujunduse valikuid ma keskkonnast ei leidnud, küll on Wordi dokumendi jaoks saada kujundusmall.

Kokkuvõte: Connexions keskkonda on lihtne lisada tavalist tekstimaterjali, näiteks loengumaterjali, raamatu teksti. Mugav on ka kogumikke koostada erinevatest moodulitest. Keerulisemate materjalide loomisel tuleb palju vaeva näha, kasuks tuleb HTML koodi tundmine.

Kui oma materjali valmis sain ja tahtsin avaldada (Publish), siis selgus, et materjalid automaatselt avalikuks ei muutu, esmastel kasutajatel vaadatakse need enne avaldamist üle ja kinnitatakse. Teisel korral materjali enam ei kontrollita. Nii ongi minu materjali juures kiri: “This item has been submitted for publication. If you wish to continue to edit it, you must withdraw it.” Kahjuks ei ole teada, kui kaua see aega võtab.

Lisan siia mõned ekraanipildid oma tööst, mida saan ise vaadata (View online), ehk saan hiljem lisada ka aadressi, kus materjal asub.

p1

p2p3

 

Kasutatud materjal

Põldoja, H. (2012). Õppematerjalide koostamise vahendid. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

1. teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Ajaloost

Lugemismaterjaliga tutvudes vaatasin huvi pärast üle ka oma kooli digiajaloo alguse: Kuusalu Keskkoolis avati 1990. aastal arvutiklass 15 JUKU-ga. 1993. a märtsis sai kool Haridusministeeriumist tasuta kasutamiseks esimese IBM PC arvuti 386 SX-33. Samal aastal sõlmiti leping ESTNET-ga liitumiseks, mis avas juurdepääsu internetile. Andmeedastuskiirus oli siis kuni 9600 bit/s. 1994. aasta septembris oli arvutiklassis juba kümnest arvutist koosnev arvutivõrk ja  printer. Arvutid saadi haridusministeeriumi projektikonkurssidel osalemisega ja kohaliku omavalitsuse abiga. Arvutiõpetus võeti valikainena keskkooli õppekavasse. Esimesed õppeprogrammid olid CD-plaatidel: Compton`s Encyclopedia (1998), MS Encarta Encyclopedia (1999), Kid Pix Studio Deluxe (1996), Keyboard Pro Eesti (1999). Lähtudes Wiley määratlusest olid need õpiobjektid.

Digitaalne õppematerjal (õpiobjekt)

David A. Wiley sõnastas õpiobjekti järgmiselt  “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (any digital resource that can be reused to support learning)  (Wiley, 2000).

Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel ka: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Digitaalsest õppematerjalist kitsam on veebipõhise õppematerjali mõiste, mis hõlmab ainult veebis avaldatud materjale. Viimastel aastatel on hakatud rääkima avatud õppematerjalidest (ingl. k. open educational resources). Selle all mõistetakse selliseid vabalt kättesaadavaid õppematerjale, mida levitatakse jagamist ja muutmist lubava litsentsi alusel.

Õpiobjektide standard SCORM (The Sharable Content Object Reference Model) toob välja kuus tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama. Loetlen need allpool, et paremini meelde jääks:

  • Käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse.
  • Kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest.
  • Kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
  • Vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist.
  • Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil.
  • Korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

Euroopa üldhariduskoolide õppematerjalide kontekstis räägitakse nn. “hästi reisivatest” õppematerjalidest (ingl. k. travel well resources). “Hästi reisivaid” materjale iseloomustab rahvusvaheline teema, keeleneutraalsus, puuduv vajadus pedagoogilise toe järele, kasutamislihtsus ning paindlikku taaskasutust võimaldav litsents.

Õpiobjektide repositooriumid 

Õpiobjektide repositooriumid (Learning Object Repository e LOR) on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid.

Ise olen kasutanud õppematerjalide otsimiseks Koolielu, Miksikeste-Õppe Arenduskeskuse repositooriumi ja LeMilli, aga ka YouTube ja Google otsingut. Nooremale koolieale mõeldud materjale on piisavalt, probleeme tekib just vanema astme jaoks materjalide leidmisega.

Õppematerjalide metaandmed

Et võimaldada õppematerjale repositooriumides paremini leida, on need varustatud kirjeldavate metaandmetega. Metaandmete hulka kuuluvad näiteks materjali pealkiri, autor, avaldamise aeg, keel jne. Olulisem on aga kirjeldada õppematerjali sihtgrupp, kontekst, vanuseaste, keerukuse tase, omandamiseks kuluv aeg, samuti seotus õppekavaga, st hariduslik sisu

Lähtudes õpiobjektide metaandmete standardist IEEE Learning Object Metadata (IEEE LOM)  pakub õpetajale erilist huvi hariduslik ehk 5. kategooria.

Kahjuks ma ei jõudnud põhjalikumalt tutvuda ülemaailmsete repositooriumidega, eriti nendega, mis  mõeldud üldhariduslikele koolidele, näiteks Curriki.

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Wiley, D. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version. Loetud aadressil http://reusability.org/read/chapters/wiley.doc

ifi7053 õpileping

Kevad 2013 semestri õpileping aine “Digitaalsete õppematerjalide koostamine” sooritamiseks. http://oppematerjalid.wordpress.com/opijuhis/mis-on-opileping/

Teema: Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Sõnastasin mind huvitava teema järgmiselt: Kvaliteetse õppematerjali koostamine ennastjuhtiva õppija õpiprotsessi toetamiseks.

Tutvusin algava kursuse teemadega: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid, Õppematerjalide koostamise vahendid, Arvutipõhised testid, Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks, Õppematerjalide autoriõigus, Allikmaterjalidele viitamine, Õppematerjalide kvaliteet.

Soovin saada vastuse küsimusele, mis teeb ühe õppematerjali õpilasele huvipakkuvaks ja kuidas luua sellist õppematerjali. Koolis sõlmitakse õpileping õpiraskustega õpilaste ja õpetaja vahel. Püüan jälgida, kuidas õpilepingu sõlmimine õppija ja juhendaja vahel mõjutab minu õpiprotsessi sel kursusel.

Eesmärgid: Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima? Kursusel saadud teadmised on väga vajalikud, et luua ise digitaalseid õppematerjale ja soovitada õpetajatele õppematerjalide koostamise vahendeid.

  • Tutvun e-õpikute koostamisega.
  • Soovin tutvuda põhjalikult vähemalt ühe minu jaoks uudse vahendiga.
  • Tahan selgeks saada korrektse viitamise põhimõtted.
  • Valida magistritöö teema.

StrateegiadKuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada?
Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

  • Töötan läbi kursuse materjalid ja pean kinni kodutöö tähtaegadest.
  • Osalen kõigil kontaktseminaridel.
  • Tutvun iga teema teadusartiklitega ja valin välja mulle huvipakkuvad.
  • Jälgin rühmakaaslaste postitusi ja osalen aruteludes.
  • Osalen aktiivselt rühmatöös kursuse lõputöö tegemisel.

Vahendid/ressursidMissuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

HindamineKuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

  • Magistritöö teema on valitud ja kinnitatud.
  • Kõik kodutööd on sisukad ning õigeaegselt postitatud.
  • Viitan korrektselt allikmaterjalidele ja teen oma koolile uue viitamisjuhendi.
  • Loon ühe vahendi kohta juhendmaterjali.

Kursuse lõpus kirjutan õpilepingu põhjal refleksiooni.

Minu enesetutvustuse võib leida ajaveebis.