Kursuse reflektsioon

Hiljuti lugesin Koolielus avaldatud artiklit teguritest, mis mõjutavad õpilaste edukust. http://koolielu.ee/info/readnews/223224/kuidas-mojutada-opilase-edukust-positiivselt
Ulatusliku uuringu põhjal, kus osales üle 240 miljoni õpilase, leiti, et kõige olulisem tegur, mis mõjutab õpilase edukust, on õpilasepoolne tulemuste hindamine – õpilase endale seatud eesmärgid ja nende põhjal tulemuste hindamine loob suuremad eeldused edukusele, sest sel viisil juhib õpilane oma õppimisprotsessi aktiivselt ise, välistades kõrvaltvaataja positsiooni.

Kursuse algul sõlmitud õpileping mõjutas suures osas ka minu õpiprotsessi.
Kursuse jooksul tutvusin erinevate õppematerjalide koostamise vahenditega: Connexions, MyUdutu, Quizrevolution, PressBooks jt. Põnev oli proovida e-raamatute koostamise vahendeid. Sain selgemaks korrektse viitamise põhimõtted, valisin välja oma magistritöö teema ja tutvusin sel teemal avaldatud artiklitega. Õppisin kasutama Mendeley keskkonda ja erinevaid repositooriumeid teadusartiklite otsimiseks.

Minu valitud strateegia aitas kaasa õpitulemusteni jõudmisele: osalesin kõigil seminaridel, pidasin kinni kodutöö tähtaegadest, töötasin läbi kursuse materjalid, ka mõned inglisekeelsed, jälgisin rühmakaaslaste postitusi, osalesin aktiivselt rühmatöös.

Eesmärkide saavutamiseks kasutasin kursuse ajaveebi, oma kooliblogi, EduFeedri keskkonda. Palju abi oli kaasõppijate postitustest, kommentaaridest, juhendaja teema kokkuvõtetest. Pidevalt suhtlesime rühmakaaslastega Skype teel, rühmatöövahendina kasutasime GoogleDrive, lõputöö vormistasime LeMill keskkonnas. Telefon, sülearvuti ja internetiühendus olid minu pidevad kaaslased kursuse jooksul :)

Charting keskkonda soovin edaspidi aktiivsemalt kasutada oma eesmärkide püstitamisel. Kui eesmärk on kirja pandud, siis on lihtsam selle eesmärgini jõuda.

Leian, et kursuse algul püstitatud eesmärgid olen täitnud 95%. Magistritöö teema on valitud ja kinnitatud, kodutööd on esitatud, püüdsin need teha oma parimate oskuste kohaselt. Õppisin palju allikmaterjalide viitamise kohta ja täiendasin ka oma kooli viitamisjuhendit, mida kasutatakse uurimistööde vormistamisel.

Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin rahule nii enda kui kursusega. Aitäh!

7. teema: õppematerjalide kvaliteet

Viimane teema: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/05/05/viimane-teema-oppematerjalide-kvaliteet/

Mul on väga hea meel, et meil on võimalus õppida kursusel, millele omistati riiklik kvaliteedimärk. Kursuse autor Hans Põldoja jättis tagasihoidlikult märkimata, et “Digitaalsete õppematerjalide koostamine” sai Eesti e-Ülikooli konsortsiumi 2013. aasta e-kursuse stipendiumi ehk kvaliteedimärgi! Õnnitlused ka meie poolt!

Kursuse teeb kvaliteetseks terviklik, loogiline, hästi loetav, vigadeta koostatud metoodiline materjal, mis sisaldab õppijale arusaadavat õpijuhendit koos vastavate selgituste ja soovitustega. Hea e-kursus on selge struktuuriga, ühtse kujundusega, optimaalse mahuga, keeleliselt ja tehniliselt laitmatu. Kindlasti on olulised autori(te)le viitamine, loomise aeg, seos õppekavaga ja litsentsitingimused.

Lisaväärtust annab kursusele õppija soorituste jälgimine ja võrdlus teiste õppuritega ning tagasiside. Nõuded on selgelt formuleeritud ja tähtajad üheselt mõistetavad.

Magistriõppe  jooksul olen osalenud tosinajagu eri tasemega kursustel. On ka kogemusi, milline ei tohiks üks kursus olla. Ka negatiivse näite võib enda jaoks muuta positiivseks, kui sellest oma järeldused teha. Väga head mälestused on kõigi Koolielu e-kursustel osalemisest. Kui õpe toimub veebipõhiselt, on eriti oluline kursuse struktuuri ja ülesannete arusaadavus. Lisandub ka motiveerimise vajadus, et kõik jõuaksid kursuse lõpuni.

Meie rühmatööd Veebitahvlid:  analüüsis juba Taimi oma postituses.
Lisan veel, et koostöös valminud materjali korral on oluline kohe alguses kokku leppida ühtses stiilis ja vormis. LeMillis on ühiseid kogumikke lihtne koostada ning materjale ise avaldada. Sellisel juhul on kvaliteet autori südametunnistuse asi. Kuna saab ka teiste loodud õppematerjale täiendada, siis kasutasin seda võimalust ja lisasin Hansu tehtud Twiddla veebitahvli tutvustuse ka meie kogumikku.

Kasutatud materjal:

Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. (2012). Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

Rühmatöö: veebitahvlid

Ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/27/ruhmatoode-teemad-2/

Rühmatöö eesmärgiks on:
  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.
Viive, Taimi ja Marise  rühmatöö on LeMillis kogumikuna Veebitahvlid: http://lemill.net/community/people/viiveabel/collections/veebitahvlid
Koostasin ülevaated vahenditele http://www.scriblink.com/ ja https://corkboard.me/.

6. teema: Allikmaterjalidele viitamine

Kuues teema: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/18/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine-2/

Kõigepealt leidsin, et Eesti õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2006 puudub  mõiste “viitamine”. “Eesti keele seletav sõnaraamat” annab seletuse sõnale “viide”: andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge teatme‑ v. teadusteoses, näit.: Joonealused viited. Uurimus on varustatud rohkete viidetega. Vikipeedia: Viitamine  võime lugeda, et “Viitamine on teadusteksti üks norme”. Viitamise nõue kehtib ka Vikipeedia puhul, kus tuleb üldiselt kinnitada allikaviitega informatsiooni, mis ei ole üldtuntud või iseenesestmõistetav. Plagiaadi kohta võime Vikipeediast lugeda: Plagiaat (ladina keeles plagiarus “inimeseröövija, orjakaupmees”) ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta. Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul, kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks: teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist. (Vikipeedia: plagiaat). Huviga tutvusin viitamiskursuse materjalidega, kahjuks ma pole sellel kursusel osalenud ja seepärast osutus teema keerulisemaks kui esmapilgul tundus. Kõigepealt tutvusin  Google Scholar ja e-andmebaaside leheküljel olevate andmebaasidega. Otsingusse sisestasin  tehnoloogia rakendamise märksõnu ja leidsin, et mõned artiklid olid tasulised. Seejärel proovisin Mendeley keskkonda, kus olin juba kasutaja. Liitusin grupiga Creating Digital Learning Resources. Leidsin, et Mendeley-Papers lehelt saab paremaid otsingutulemusi. Lisasin huvipakkuvad artiklid My Library hulka. Mendeley

Selgus, et programm Mendeley Desktop oli mul arvutis juba olemas ja saadaval oli versioon 1.8.4, mida uuendasin. Lisasin käsitsi mõned pdf-failid oma dokumentidesse. Hea, et artiklitega tulevad kaasa artikli metaandmed. Iga materjali andmeid saab veel täpsustada, lisades vajalikud kirjed. Artikli viitekirjet saab kopeerida (hiire parema nupuga, Copy Citation). Viitamissüsteemi muutmisega (View > Citation Style) sai proovida kirjete erinevaid esitusi. Programmis on võimalik iga materjali puhul teha endale vajalikke märkmeid (Notes), samuti ära märkida huvipakkuvad lõigud tekstis. Miskipärast aga mul ei õnnestunud Mendeley keskkonna artiklite näitamine programmis Mendeley Desktop. Pean seda veel uurima. Lõpuks püüan lisada nelja allikatüübi viited, mis on vormistatud APA6 viitamissüsteemi järgi. Kasutasin ka lühikest APA6 kokkuvõtet.

Raamat:

Jacob, M., & Andersson, S. (1998). The Nature of Mathematics and the Mathematics of Nature. Amsterdam: Elsevier.

Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel:

Siadaty, M., Jovanovic, J., Pata, K., Holocher-Ertl, D., Gasevic, D., & Milikic, N., A. (2011).  Semantic Web-enabled Tool for Self-Regulated Learning in the Workplace, 2011 IEEE 11th International Conference on Advanced Learning Technologies, (lk 66–70).

Teadusajakirja artikkel:

Tripp, L. M., & Herr-Stephenson, R. (2009). Making Access Meaningful: Latino Young People Using Digital Media at Home and at School. Journal of Computer-Mediated Communication, 14(4), 1190–1207. doi:10.1111/j.1083-6101.2009.01486.x

Wolfe, T. J. (2011). Middle School and Technology Usage : A Case Study. Meridian K-12 School Computer Technologies Journal, 14(1).

Veebilehekülg:

Voolaid, H. (2009). E-kursuse “Loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine koolifüüsikas” materjalid. Loetud aadressil http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14237/LTMV_kujundamine.pdf?sequence=1

Viitamine. (2013, 12. märts). Vikipeedia. Loetud aadressil  http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine. 5.05.2013

Kokkuvõtteks võib öelda, et vajalike allikate otsimine andmebaasidest on paras pähkel,  Mendeley Desktop programm on hea vahend, mis aitab viidete haldamisel.

5. teema: Õppematerjalide autoriõigus

Viies teema http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Tänan kokkuvõtliku lugemismaterjali eest, kus oli palju tuttavat ja samas ka uut materjali minu jaoks. Esmakordselt tutvusin lähemalt autoriõiguste probleemidega 5.11.2010 EITSA korraldatud seminaril “Eestindatud Creative Commons litsentside esitlus”. Saadud materjalid aitasid orienteeruda selles keerulises valdkonnas. Väga kasulik oli I semestri aine “IT arendusega seotud juriidilised probleemid”, kus Eero Johannes selgitas autoriõiguse seaduse paragrahve. Seaduses on loetletud teoste liigid, millele tekib autoriõigus (22 liiki) ja viimane, 23) on “muud teosed”. Õigust ei kohaldata ideedele, mõistetele, faktidele jt (kokku 8 punkti). Autoriõigus teosele tekib teose loomisega ning nii avalikustamata kui ka avalikustatud teostele. Autori õigused jagunevad isiklikeks ja varalisteks õigusteks. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autor võib anda loa ehk litsentsi isiklike õiguste kasutamiseks teistele.

Varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. Õpetajatele tuleb teemat selgitada üha sagedamini, kuna luuakse ja kasutatakse teiste õppematerjale. Varalisi õigusi on võimalik müüa. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Kui töötaja tööülesanne ongi tööjuhendite loomine, siis autoril ei ole varalisi õigusi juhendile, küll aga jäävad alles isiklikud (moraalsed) õigused.

Õppematerjalide kasutamisel hariduslikel  eesmärkidel soovitatakse avatud sisulitsentse, näiteks Creative Commons litsentsid. Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Eestikeelsetele õppematerjalidele soovitatakse valida lokaliseeritud litsents, mida on seni vähe kasutatud. Soovitusi: Õppematerjalide koostamisel toetuda Vikipeedia materjalidele. Vikipeedia artiklid on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsiga, st autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel. Meedia materjale saab valida Wikimedia Commons lehelt, fotode kasutamiseks sobib fotoportaal Flickr aadressil  http://www.flickr.com/creativecommons/. Vaba litsentsiga materjale võib saada veel esitluste jagamise keskkonnas SlideShare ning videoportaalis YouTube.

Eesti tuntumad avatud õppematerjalidega keskkonnad on Koolielu portaal ja LeMill. Üldiselt soovitatakse õppematerjalide puhul hoiduda NonCommercial piirangust.

Teadusartikkel. (Keats, 2006) uuris NC piirangu mõjusid hariduslike materjalide sisule ja selgitas, mis põhjustel hariduslike materjalide loojad selle piirangu valivad. Uuringus kasutati Mozilla Firefoxi veebibrauseris CC otsingulisa, et leida online haridusliku sisuga materjale. Selgus, et haridusliku sisuga materjalist 24% oli vabalitsentsiga ja 74% kasutati piiranguga NC litsentsi. NC piirangu kasutamisel on mitmeid otseseid mõjusid: tööd kasutatakse harvemini, isegi hariduslikel eesmärkidel. Kui autor loob hariduslike materjalide kogumiku ja kasutab litsentsi, kus puudub NC piirang, siis ta ei saa kasutada NC piiranguga materjali, sest litsensid ei ühildu. Tasub mõelda enne, kui tahetakse kasutada piiranguga litsentsi: kas ma kaotan midagi, kui kasutan ainult BY-SA litsentsi? Kas ma kaotan midagi, kui keegi teine teenib minu algmaterjaliga raha?

NC piiranguga litsentsi tasub kasutada raamatu kirjutamise puhul, mis tagab, et keegi teine ei saa enda kirjutatud raamatut odavamalt publitseerida. Mõistlik oleks anda raamat välja kahe litsentsiga: esimene selleks perioodiks, kui oodatakse saadavat tulu ja teine, mis tuleb peale seda. Näiteks antakse välja raamat esimese 5 aasta jooksul NC litsentsiga ja peale seda BY-SA litsentsiga. Kui aga hariduslikke materjale pole plaanis müüma hakata, ei tule sellest tulu ning teised ei saa seda täiustada.

Põldoja, H. Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Autoriõiguse seadus. (2012). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74–80. [Open Access] (.pdf)