Haridustehnoloogia praktika kokkuvõte

10 nädalat haridustehnoloogia praktikat toimus ajavahemikus 23. september kuni 1. detsember 2013 ja koosnes kahest osast: vaatlus- ja põhipraktika. Vaatluspraktika läbiviimiseks valisin Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, kus 27.09 käisin külas haridustehnoloog Meeri juures. Ülevaate minu vaatluspraktikast on siin. Tagantjärele mõeldes, tegin õige valiku. Nägin, kuidas ühe kogenud ja pädeva haridustehnoloogi juhendamisel oli IKT kasutamine lõimitud igapäevases õppetöös. Koolis toimis hästi sülearvutite ja iPadide laenutussüsteem, aktiivselt kasutati Moodle keskkonda uurimistööde juhendamisel. Sain palju kasulikke näpunäiteid, mida rakendada oma töös. Põhipraktika toimus minu töökohal, kus täidan haridustehnoloogi ülesandeid juba aastaid. Tunnen hästi kooli taristut ja töötajaid. Minu eesmärk oli siduda praktika oma põhitööga, sooritada kõik praktikaülesanded ning analüüsida oma praktikategevust. Praktika peamiseks ülesandeks oli mobiilse sülearvutiklassi ladus käivitamine, uurimistööde haldamiskeskkonna loomine Moodles ja rakendamine koolis. Lootsin jõuda ka tahvelarvutite tutvustamiseni, aga paraku ei jõudnud seda teha. Tahvelarvuteid praegu koolis ei ole, kuid plaanime neid osta edaspidi. Praktika jooksul tegelesin püstitatud ülesannetega, mis suures osas kattus ka minu põhitööga, lisaks nõustasin õpetajaid ja juhendasin õpilasi. Peatähelepanu all oli uute sülearvutite maksimaalne rakendamine igapäevaselt. Heameel on tõdeda, et seatud ülesanded on täidetud ja enamjaolt püsisin postitustega ajagraafikus. Praktika käigus leidsime koos juhendajaga, et seostan ka oma lõputöö sülearvutiklassi rakendamisega.

Mobiilne sülearvutiklass on soetatud Tiigrihüppe toel augustis 2013 ja koosneb 18 sülearvutist operatsioonisüsteemiga Windows 8. Suvel remonditi arvutiklassid: vahesein lammutati maha ja klassis on nüüd võimalik läbi viia ainetunde kuni 25 õpilasele. 13 lauaarvutit said uued monitorid ning ka sülearvutid asuvad igapäevaselt arvutiklassis. See ei ole tavalises mõttes mobiilne sülearvutiklass, kus arvutid on paigutatud spetsiaalsesse kappi ja teisaldatatakse ühe komplektina ainekabinetti. Arvutid on pidevalt laetud ja vajadusel saab neid viia teise klassiruumi. Tänu sellisele lahendusele suurenes arvutiklassi kasutamine. Iganädalane monitooring praktika ajal näitas, et kõige suurem arvutiklassi täituvus oli 85% ning alates septembrist külastas klassi 26 õpetajat. Enam kasutati arvutiklassi algõpetuses, kus seadsime eesmärgiks vähemalt kord nädalas viia läbi ainetund arvutiklassis. Sülearvuteid on ainekabinettides kasutanud 7 õpetajat järgmistes õppeainetes: tehnoloogiaõpetus, majandusõpetus, uurimistööde alused, ühiskonnaõpetus, bioloogia, võõrkeeled. Lisaks on õpilastel sülearvuteid vaja läinud loodusringis, loovtööde tegemisel ja ettevalmistamisel mänguks “Targalt internetis”. Leian, et sellise paindliku lahendusega on sülearvutite kasutamine kõige efektiivsem. Tehnika vananeb ju nii kiiresti! Praktika ajal viisin arvutite broneerimise GoogleDrive keskkonda. Kooli kodulehel on link tabelile, kus õpetajad saavad kirja panna oma soovid arvutite kasutamise kohta. Kuna Windows 8 oli uus operatsioonisüsteem nii mulle kui ka teistele õpetajatele, siis põhipraktika 1. ülesandes – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – kirjeldasin sülearvutite Windows 8 operatsioonisüsteemi tutvustamist õpetajatele.

Uurimistööde koostamise kursus Moodles
Praktika ajal koostasin Moodle keskkonnas kursuse „Uurimistööde koostamine“. Kursuse materjalid asuvad kooli serveris aadressil www.kuusalu.edu.ee/e-ope/.  Materjale saab vaadata ka külalise rollis, kursuse salasõna on „ut2013“. Sellel kursusel on nii õpetajad kui õpilased õppija rollis, st saavad materjale ainult vaadata. Õpetajatele viisin läbi kolm ühetunnist koolitust, kus tutvustasin Moodle keskkonda ja kursuse materjale. Kõik koolitusel osalenud õpetajad said endale oma kursuse, kus saab juhendada uurimistööde koostamist. Moodle keskkonna kohta on hea abimaterjal äsja ilmunud raamat “Moodle – moodsa õpetaja sõber”. Ühe pabereksemplari raamatust sain IKT sügiskonverentsil „Kooli uus õppetava“. Seni ei ole meil veel Moodle kasutamine laialdaselt levinud, kuid tänu õpihaldussüsteemide kursusel saadud teadmistest saan edaspidi neid oskusi rakendada ka oma koolis.

3. põhipraktikaülesandes – õppedisaini alused – kirjeldasin Merrilli mudeli rakendamist Moodle kursuse läbiviimisel: blogi sissekanne. Reaalselt hakkavad õpetajad kasutama Moodle kursust järgmisel aastal, seepärast jäi ära ka õpidisaini hindamisprotsess. Kindlasti tuleb esialgu Moodle kohta palju küsimusi, olen sellega ka arvestanud. Mulle jäi hästi meelde Meeri kuldreegel nõustamise kohta: kui sama asja kohta tuleb küsimus juba neljandat korda, siis on vaja teha selle kohta videojuhend.

Õpetajate nõustamine ja koolitused. Nimetan siin peamised nõustamise teemad praktika ajal: GoogleDrive kasutamine (dokumentide jagamine ja ühiskirjutamine), tundide läbiviimine arvutiklassis, Windows 8, sülearvutite ühendamine internetti, uute veebivahendite otsimine õpimängude keskkonda. Moodle keskkonna tutvustamiseks viisin läbi kolm koolitust.

Praktika plussid-miinused
+ Praktikaülesanded sain ühildada oma igapäevaste tööülesannetega.
+ Iganädalased praktikasissekanded nõudsid enda tegevuste planeerimist ja jälgimist.
+ Praktika käigus tutvusin põhjalikumalt GoogleDrive võimalustega.
+ – Moodle keskkonnas sai valmis uurimistööde koostamise kursus, mida kõik saavad kasutada. Praktilise keskkonna kasutamiseni veel ei jõudnud, õpilaste juhendamine Moodle keskkonnas on esialgu vabatahtlik.
+ Tänu avalikele sissekannetele olin pidevalt kursis ka teiste kursusekaaslaste tegemistega.
– Mõne ülesande puhul ei jäänud aega süvenemiseks, kuid olen rahul, et jõudsin enam-vähem graafikus püsida ja praktika sooritada.
– Raske oli leida õpetajatele sobivat aega koolitusteks, need toimusid päeva lõpus viimase tunni ajal ja seetõttu andis tunda väsimus.

Praktika 8. nädal

25.-29. november, praktika viimane nädal.
Tegevuste poolest väga kiire aeg: toimus matemaatikanädal ja selle raames koolisisene pranglimise võistlus. Peaaegu kõik õpilased käisid vähemalt korra arvutiklassis pranglimas. Seekord olid eelistatud lauaarvutid, kuna hiirega on mugavam ja kiirem seda võistlust teha. Paremad tulemused said need õpilased, kes olid varem peastarvutamist harjutanud. Paistis silma ka, et pranglimine ei ole õpilaste seas kuigi populaarne, kuna nõuab maksimaalset keskendumist ja vaimset pingutust. Kuna see võistlus pole hinde peale, siis osa õpilasi loobusid, kui tehted läksid raskemaks.
Selle nädala rõõmustav uudis oli, et meie kooli võistkond pääses “Targalt internetis” võistlusmängus edasi poolfinaali. Piirkondlik voor toimus meie koolis. Kahjuks ei saabunud kohale kaks võistkonda, nii et omavahel proovisid jõudu ainult kaks kooli. 8.klassi õpilastest koosnev võistkond andis endast parima ja veebruaris astume uuesti võistlustulle, seekord piirkondlike võistluste võitjatega. Sellega kaasneb aga põhjalik ettevalmistus; õpilased on väga motiveeritud, sest parima tiimi auhinnaks on reis Brüsselisse!
Sel nädalal valmis ka arvutiklassi elektrooniline broneerimine. Otsustasin jagada Google keskkonnas detsembrikuu tunniplaani. Kuna aasta lõpus tavaliselt sageneb arvutiklassi külastatavus, siis õpetajad soovisid varakult aegu broneerida. Igaüks saab kirja panna talle sobiva aja tunniplaanis.
Nädala jooksul kasutas meie logopeed aktiivselt sülearvuteid, 6 arvutit viisime tema ainekabinetti, nii said õpilased kõige mugavamalt teha elektroonilisi harjutusi. Koostöös logopeediga uuendasime ka õppimismängude lingikogu. Kuna see link on kooli kodulehel, siis on eesmärgiks ka kooli kodulehe tutvustamine ja aktiivsem kasutamine nii õpilaste kui vanemate seas.
Väga hea tagasiside tuli 1. klassi õpetajalt, kellel soovitasin õpilastele arvutikunsti proovida http://www.zefrank.com/ keskkonnas. Väga lihtne vahend hiirega joonistamiseks, “Start scribbler” teeb lihtsast pildist arvutikunsti. Kõigepealt lapsed kirjutasid oma nime, siis joonistasid lumehelbe ja lõpuks tehti päkapikumaja. Keskkonnas saab ka värve valida, nii valmis igaühel unikaalne kunstiteos. Lapsed said vahepeal “näitusel” ringi käia ja teiste töid vaadata. Tänuväärne vahend, mida soovitan kõigile algajatele!

Praktika 7. nädal

18.-22. november – 7. ja eelviimane praktikanädal.

Moodle 3. koolitusele kogunes 7 õpetajat. Selleks korraks tegin igale osalejale oma Moodle kursuse, kus nad said harjutada materjalide üleslaadimist ja ülesannete koostamist, samuti kursuslaste lisamist õppija ja õpetaja rollis. Mõtlema pani ühe õpetaja küsimus, kas meie koolis keegi veel peale minu oskab abistada Moodle keskkonna administreerimisel. Praegu ma ei tea kedagi teist nimetada. Teadmusjuhtimise aines õppisime töötajate vaiketeadmiste osatähtsust organisatsioonis. See tähendab, et inimestel on teadmised, mida nad on saanud töö ja koolituste käigus, ja kõik teadmised ei ole fikseeritud asutuse dokumentides. Kui praegu samastada mind ja Moodle keskkonda, kas siis midagi juhtub, kui ma ei tööta enam selles asutuses? Siin on kooli jaoks üks ohuallikas, mida peaks teadvustama juhtkonna tasemel, samas tunnetasin taaskord haridustehnoloogi vajalikkust kooli jaoks.

Rõõmu tegi ka kooli sülearvutite aktiivne kasutamine nädala jooksul, just mitme erineva õpetaja poolt. Nimetan ka need ained: tehnoloogiaõpetus, saksa ja inglise keel, majandusõpetus, bioloogia, eripedagoogika. Lisaks kasutasin sülearvuteid ise õpilaste ettevalmistamisel viktoriiniks ja loovtöö juhendamisel. Kõigile soovijatele jätkus arvuteid, ka siis, kui arvutisooviga tuldi välja vahetult enne tunni algust. Kujunemas on mõned selged mustrid mobiilse sülearvutiklassi kasutamisel, mida tahaksin põhjalikumalt analüüsida, kui selleks rohkem aega tekib. Kui tuua konkreetseid näiteid sülearvutite kasutamisest tunnis, siis tekib õpetajatel ka uusi ideid, kuidas klassis sülearvuteid oma aines rakendada. Heade praktikate tutvustamine võiks ka olla ühe infotunni teemaks õpetajatele.

3.ülesanne ja eneseanalüüs

http://htpraktika.wordpress.com/2013/11/01/pohipraktika-3-ulesanne-eneseanaluus/

Kolmanda põhipraktika ülesandena kirjeldan, kuidas suunata õpetajaid Moodle keskkonda kasutama uurimistööde juhendamisel. Lähtusin D.Merrilli õppedisaini mudelist.

D.Merrilli õpetuse esmased printsiibid on:
ülesandekeskne – mõtle välja head ülesanded, nende õige järjestus
aktiveerimine – õppijad käima lükata, seo olemasolevate teadmistega
demonstreerimine – kuidas maailmas asi käib, üldiste seaduspärasuste toomine
rakendamine – harjutamine, koos tagasiside ja toetamisega
lõimimine – siduda õppija igapäevase eluga, arutlemine

Probleem: õpilased peavad 11. klassi lõpuks sooritama uurimistöö. Õpetajad peavad juhendama uurimistööde koostamist, aga selleks napib teadmisi ja oskusi. Osa õpetajaid on kuulnud Moodle keskkonnast, aga ei ole seda ise kasutanud ja tahavad seda õppida.

Aktiveerimine: möödunud õppeaastal koostasid õpilased esimest korda uurimistöid ja õpetajatel on juba eelnev juhendamise kogemus olemas. Mis õnnestus eriti hästi? Kas oli probleeme? Millised olid enamlevinud vead töödes? Mida saaks teha teisiti teha?

Demonstreerimine: demonstreerin Moodle keskkonnas loodud kursust, kus on kõik materjalid uurimistööde juhendamiseks olemas. Näitan ka esitlust kõige enam levinud vigadest uurimistöödes, mida on välja toonud Archimedese SA. Edasi vaatame, kuidas Moodle kursusele materjale üles laadida ja õpilastele ülesandeid lisada. Näitan ka äsja ilmunud õppematerjali “Moodle – moodsa õpetaja sõber”.

Rakendamine: kõige mahukam osa: keskkonna kasutamiseks tuleb kõigepealt luua kasutajakonto. Järgneb kursuse sisu loomine, alates kõige lihtsamatest toimingutest kuni keeruliste õpiobjektideni välja. Kui kursuse sisu on valmis, võib õpilasi kutsuda kursusele.

Lõimimine: Arutelu teemadel: Kuidas seda keskkonda kasutada igapäevases õpetajatöös? Kas saab ka oma aines kasutada? Kuidas? Arutelus selgub, millal on otstarbekas e-õppe keskkonda kasutada ja millal mitte.

Õpidisaini evalveerimisel lähtun Bloomi taksonoomiast. Hetkel oleme jõudnud Moodle keskkonna kasutamise faasi, õpetajatel on olemas kasutajakontod ja nad loovad oma kursustele sisu. Õpilasi oma kursusele pole veel kutsutud. Seega ei saa veel läbi viia analüüsi ja hinnangut anda sellele protsessile.

Bloomi õpieesmärkide taksonoomia

teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib…
mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab…
kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab…
analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib…
süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob…
hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib…

Kuid algus on tehtud Moodle kasutamisega ja edasist jälgin suure huviga.

Praktika 6. nädal – eneseanalüüs

11.-15. novembri praktikanädalal toimus teine Moodle keskkonna koolitus. Osalejaid oli rohkem kui esimesel korral ja seekord jõudsime ka praktiliste tegevusteni. Katsetasime foorumi ja kalendri kasutamist. Koolitajana häiris veidi, kui mõned saabusid hilinemisega kohale. Tegime selle kohta veel nalja, et tegemist on tavapärase tunnisituatsiooniga: osa on kiiremad ja ootavad, millal teised järele jõuavad. Seni, kui ma hilinejaid järele aitasin, said teised harjutada teadete saatmist ja sündmuste lisamist kalendrisse. Kuna tund sai väga ruttu otsa, siis otsustasime kokku saada jälle nädala pärast ja õppida materjalide lisamist ja ülesannete koostamist.

Jätkuvalt rõõmustab algklasside aktiivne arvutiklassi kasutamine. Nüüd on ka uus tunniplaan paigas ja õpetajad on leidnud endale sobiva aja tunniplaanis. Üks esimene klass oli esmakordselt tunnis. Sel nädalal olin ise vähem kohal, kuid aeg-ajalt põikasin arvutiklassi sisse ja veendusin, et kõik sujub ladusalt. Elevust tekitab ikka Windows 8 ja sülearvutid. Paaril korral õnnestus lastel käivitada veebikaamera ja see tegi kõigile palju nalja. Õpetasin, kuidas töölaud tagasi saada, aga igaks  juhuks ei näidanud teistele, kuidas kaamerat käima panna. Samas näitasin ka õpetajatele, kuidas toimida sellistel juhtudel ja järgmine kord saavad nad ise hakkama.

Sel nädalal kohtusin ka 8. klassi poiste rühmaga, kes valisid mind loovtöö juhendajaks. Neil oli mõte teha arvutialane töö ja valisime teemaks filmi loomise. Minu jaoks on see huvitav väljakutse, kuna ma pole loovtöödega enne kokku puutunud, ka ma ei anna neile tunde.

Praktika 5. nädal – eneseanalüüs

4.-8. novembri praktikanädala keskmes oli kooli e-õppekeskkonna Moodle tutvustamine õpetajatele. Käesoleva aasta kooli üldtööplaanis on e-õppe arendamine ja kasutusele võtmine minu vastutusalas ja novembrikuus on ette nähtud kaks koolitust õpetajatele. Kolmapäeval toimunud kursusest võttis osa 7 inimest. Mitmed ei saanud kohale tulla erinevatel põhjustel, kuid tundsid Moodle vastu aktiivset huvi, eriti gümnaasiumiõpetajad. Enamusel oli see esimene tutvus Moodle-ga. Tutvustasin äsja valminud “Uurimistööde koostamise” kursust, eelnevalt lisasin kooli kodulehele otselingi, mis viib kooli Moodle keskkonda. Koolitus toimus päeva lõpus, 8. tunni ajal, mis ei ole kõige sobivam aeg kursuse tegemiseks. Päeva lõpp ja väsimus andis kõigil tunda. Nii me ei jõudnudki kasutajakontode loomiseni, kursuse materjale vaatasime külalise (Guest) rollis. Kasutajakontode loomine jäi õpetajatele nö koduseks ülesandeks. Järgmisel nädalal on plaanis näidata kursuse haldamise vahendeid õpetaja rollis. Üks õpetaja soovis Moodles läbi viia ka loovtööde juhendamist. Tekkis küsimus, kas õpilane saab failikausta üles laadida. Ma ei tea seda võimalust. Solid Edge programmiga tehtud joonise failid peavad aga asuma ühes kaustas. Üheskoos õpetajaga pidime seda probleemi veel koos uurima.
Nädala jooksul õppisin ka Google ühistöövahendite võimalusi. Leidsin, et GoogleDrive dokumenti saab jagada ka lingiga ning siis ei pea olema selle dokumendi kasutajal Google kontot. Probleem oli selles, et osa inimesi ei soovi endale Google kontot luua, aga nad peavad täitma ühisdokumente, näiteks HEV õpilaste vaatluskaartide täitmine toimub meil Google keskkonnas. Varem ma arvasin, et selleks peab inimesel olema Google konto. Selgus aga, et dokumenti saavad nii vaadata kui muuta ka inimesed, kelle meiliaadressile on jagatud dokumendi link. Sellise jagamise puuduseks on ainult see, et ei ole näha inimese nime, kes dokumenti muudatusi tegi. Kui aga õpetaja kirjutab oma aine nimetuse, siis on ka üheselt aru saada, kes selle rea tabelisse kirjutas.
Seda Google võimalust tahan kasutada ka arvutiklassi tunniplaani jagamiseks ja ühiskirjutamiseks. Kui saab Google dokumenti jagada meiliaadressidega (neid ühekaupa lisades), kas siis saab jagada ka listiaadressiga? Ma tahan seda katsetada uuel nädalal ja siis saab valmis ka arvutiklassi broneerimise keskkond.
Sel nädalal selgus ka, et kooli ühe tiiva viimasesse klassiruumi ei “ulatu” wifi jaama levi. Majandusõpetaja, kes käib korra nädalas, soovis tunnis kasutada sülearvuteid. Talle sattus klassiruum, kus internetilevi oli väga nõrk. Varem polnud seal klassis sülearvuteid kasutatud. Kuna tegemist oli abiturientidega, siis paljud kasutasid oma mobiiltelefone, et arvutisse internett saada. Palusin meie IT-tehnoloogil leida probleemile lahendus. Ilmselt tuleb üks wifi jaam juurde osta.
Õpilaste telefonide kasutamist õppetöös (nn BYOD) rakendas sel nädalal ka inglise keele õpetaja. Õpilased pidid infot otsima ühe objekti kohta internetis ja seda teistele tutvustama. Õpetaja leidis, et selleks ei pea kindlasti arvutiklassi minema.
Arvan, et uus trend on sündinud: aktiivselt kasutatakse ära kõiki võimalusi, et õppimine oleks elulähedasem ja huvitavam.