About Viive

Kuusalu Keskkooli infojuht alates aastast 2000.

Praktika 7. nädal

18.-22. november – 7. ja eelviimane praktikanädal.

Moodle 3. koolitusele kogunes 7 õpetajat. Selleks korraks tegin igale osalejale oma Moodle kursuse, kus nad said harjutada materjalide üleslaadimist ja ülesannete koostamist, samuti kursuslaste lisamist õppija ja õpetaja rollis. Mõtlema pani ühe õpetaja küsimus, kas meie koolis keegi veel peale minu oskab abistada Moodle keskkonna administreerimisel. Praegu ma ei tea kedagi teist nimetada. Teadmusjuhtimise aines õppisime töötajate vaiketeadmiste osatähtsust organisatsioonis. See tähendab, et inimestel on teadmised, mida nad on saanud töö ja koolituste käigus, ja kõik teadmised ei ole fikseeritud asutuse dokumentides. Kui praegu samastada mind ja Moodle keskkonda, kas siis midagi juhtub, kui ma ei tööta enam selles asutuses? Siin on kooli jaoks üks ohuallikas, mida peaks teadvustama juhtkonna tasemel, samas tunnetasin taaskord haridustehnoloogi vajalikkust kooli jaoks.

Rõõmu tegi ka kooli sülearvutite aktiivne kasutamine nädala jooksul, just mitme erineva õpetaja poolt. Nimetan ka need ained: tehnoloogiaõpetus, saksa ja inglise keel, majandusõpetus, bioloogia, eripedagoogika. Lisaks kasutasin sülearvuteid ise õpilaste ettevalmistamisel viktoriiniks ja loovtöö juhendamisel. Kõigile soovijatele jätkus arvuteid, ka siis, kui arvutisooviga tuldi välja vahetult enne tunni algust. Kujunemas on mõned selged mustrid mobiilse sülearvutiklassi kasutamisel, mida tahaksin põhjalikumalt analüüsida, kui selleks rohkem aega tekib. Kui tuua konkreetseid näiteid sülearvutite kasutamisest tunnis, siis tekib õpetajatel ka uusi ideid, kuidas klassis sülearvuteid oma aines rakendada. Heade praktikate tutvustamine võiks ka olla ühe infotunni teemaks õpetajatele.

3.ülesanne ja eneseanalüüs

http://htpraktika.wordpress.com/2013/11/01/pohipraktika-3-ulesanne-eneseanaluus/

Kolmanda põhipraktika ülesandena kirjeldan, kuidas suunata õpetajaid Moodle keskkonda kasutama uurimistööde juhendamisel. Lähtusin D.Merrilli õppedisaini mudelist.

D.Merrilli õpetuse esmased printsiibid on:
ülesandekeskne – mõtle välja head ülesanded, nende õige järjestus
aktiveerimine – õppijad käima lükata, seo olemasolevate teadmistega
demonstreerimine – kuidas maailmas asi käib, üldiste seaduspärasuste toomine
rakendamine – harjutamine, koos tagasiside ja toetamisega
lõimimine – siduda õppija igapäevase eluga, arutlemine

Probleem: õpilased peavad 11. klassi lõpuks sooritama uurimistöö. Õpetajad peavad juhendama uurimistööde koostamist, aga selleks napib teadmisi ja oskusi. Osa õpetajaid on kuulnud Moodle keskkonnast, aga ei ole seda ise kasutanud ja tahavad seda õppida.

Aktiveerimine: möödunud õppeaastal koostasid õpilased esimest korda uurimistöid ja õpetajatel on juba eelnev juhendamise kogemus olemas. Mis õnnestus eriti hästi? Kas oli probleeme? Millised olid enamlevinud vead töödes? Mida saaks teha teisiti teha?

Demonstreerimine: demonstreerin Moodle keskkonnas loodud kursust, kus on kõik materjalid uurimistööde juhendamiseks olemas. Näitan ka esitlust kõige enam levinud vigadest uurimistöödes, mida on välja toonud Archimedese SA. Edasi vaatame, kuidas Moodle kursusele materjale üles laadida ja õpilastele ülesandeid lisada. Näitan ka äsja ilmunud õppematerjali “Moodle – moodsa õpetaja sõber”.

Rakendamine: kõige mahukam osa: keskkonna kasutamiseks tuleb kõigepealt luua kasutajakonto. Järgneb kursuse sisu loomine, alates kõige lihtsamatest toimingutest kuni keeruliste õpiobjektideni välja. Kui kursuse sisu on valmis, võib õpilasi kutsuda kursusele.

Lõimimine: Arutelu teemadel: Kuidas seda keskkonda kasutada igapäevases õpetajatöös? Kas saab ka oma aines kasutada? Kuidas? Arutelus selgub, millal on otstarbekas e-õppe keskkonda kasutada ja millal mitte.

Õpidisaini evalveerimisel lähtun Bloomi taksonoomiast. Hetkel oleme jõudnud Moodle keskkonna kasutamise faasi, õpetajatel on olemas kasutajakontod ja nad loovad oma kursustele sisu. Õpilasi oma kursusele pole veel kutsutud. Seega ei saa veel läbi viia analüüsi ja hinnangut anda sellele protsessile.

Bloomi õpieesmärkide taksonoomia

teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib…
mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab…
kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab…
analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib…
süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob…
hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib…

Kuid algus on tehtud Moodle kasutamisega ja edasist jälgin suure huviga.

Praktika 6. nädal – eneseanalüüs

11.-15. novembri praktikanädalal toimus teine Moodle keskkonna koolitus. Osalejaid oli rohkem kui esimesel korral ja seekord jõudsime ka praktiliste tegevusteni. Katsetasime foorumi ja kalendri kasutamist. Koolitajana häiris veidi, kui mõned saabusid hilinemisega kohale. Tegime selle kohta veel nalja, et tegemist on tavapärase tunnisituatsiooniga: osa on kiiremad ja ootavad, millal teised järele jõuavad. Seni, kui ma hilinejaid järele aitasin, said teised harjutada teadete saatmist ja sündmuste lisamist kalendrisse. Kuna tund sai väga ruttu otsa, siis otsustasime kokku saada jälle nädala pärast ja õppida materjalide lisamist ja ülesannete koostamist.

Jätkuvalt rõõmustab algklasside aktiivne arvutiklassi kasutamine. Nüüd on ka uus tunniplaan paigas ja õpetajad on leidnud endale sobiva aja tunniplaanis. Üks esimene klass oli esmakordselt tunnis. Sel nädalal olin ise vähem kohal, kuid aeg-ajalt põikasin arvutiklassi sisse ja veendusin, et kõik sujub ladusalt. Elevust tekitab ikka Windows 8 ja sülearvutid. Paaril korral õnnestus lastel käivitada veebikaamera ja see tegi kõigile palju nalja. Õpetasin, kuidas töölaud tagasi saada, aga igaks  juhuks ei näidanud teistele, kuidas kaamerat käima panna. Samas näitasin ka õpetajatele, kuidas toimida sellistel juhtudel ja järgmine kord saavad nad ise hakkama.

Sel nädalal kohtusin ka 8. klassi poiste rühmaga, kes valisid mind loovtöö juhendajaks. Neil oli mõte teha arvutialane töö ja valisime teemaks filmi loomise. Minu jaoks on see huvitav väljakutse, kuna ma pole loovtöödega enne kokku puutunud, ka ma ei anna neile tunde.

Praktika 5. nädal – eneseanalüüs

4.-8. novembri praktikanädala keskmes oli kooli e-õppekeskkonna Moodle tutvustamine õpetajatele. Käesoleva aasta kooli üldtööplaanis on e-õppe arendamine ja kasutusele võtmine minu vastutusalas ja novembrikuus on ette nähtud kaks koolitust õpetajatele. Kolmapäeval toimunud kursusest võttis osa 7 inimest. Mitmed ei saanud kohale tulla erinevatel põhjustel, kuid tundsid Moodle vastu aktiivset huvi, eriti gümnaasiumiõpetajad. Enamusel oli see esimene tutvus Moodle-ga. Tutvustasin äsja valminud “Uurimistööde koostamise” kursust, eelnevalt lisasin kooli kodulehele otselingi, mis viib kooli Moodle keskkonda. Koolitus toimus päeva lõpus, 8. tunni ajal, mis ei ole kõige sobivam aeg kursuse tegemiseks. Päeva lõpp ja väsimus andis kõigil tunda. Nii me ei jõudnudki kasutajakontode loomiseni, kursuse materjale vaatasime külalise (Guest) rollis. Kasutajakontode loomine jäi õpetajatele nö koduseks ülesandeks. Järgmisel nädalal on plaanis näidata kursuse haldamise vahendeid õpetaja rollis. Üks õpetaja soovis Moodles läbi viia ka loovtööde juhendamist. Tekkis küsimus, kas õpilane saab failikausta üles laadida. Ma ei tea seda võimalust. Solid Edge programmiga tehtud joonise failid peavad aga asuma ühes kaustas. Üheskoos õpetajaga pidime seda probleemi veel koos uurima.
Nädala jooksul õppisin ka Google ühistöövahendite võimalusi. Leidsin, et GoogleDrive dokumenti saab jagada ka lingiga ning siis ei pea olema selle dokumendi kasutajal Google kontot. Probleem oli selles, et osa inimesi ei soovi endale Google kontot luua, aga nad peavad täitma ühisdokumente, näiteks HEV õpilaste vaatluskaartide täitmine toimub meil Google keskkonnas. Varem ma arvasin, et selleks peab inimesel olema Google konto. Selgus aga, et dokumenti saavad nii vaadata kui muuta ka inimesed, kelle meiliaadressile on jagatud dokumendi link. Sellise jagamise puuduseks on ainult see, et ei ole näha inimese nime, kes dokumenti muudatusi tegi. Kui aga õpetaja kirjutab oma aine nimetuse, siis on ka üheselt aru saada, kes selle rea tabelisse kirjutas.
Seda Google võimalust tahan kasutada ka arvutiklassi tunniplaani jagamiseks ja ühiskirjutamiseks. Kui saab Google dokumenti jagada meiliaadressidega (neid ühekaupa lisades), kas siis saab jagada ka listiaadressiga? Ma tahan seda katsetada uuel nädalal ja siis saab valmis ka arvutiklassi broneerimise keskkond.
Sel nädalal selgus ka, et kooli ühe tiiva viimasesse klassiruumi ei “ulatu” wifi jaama levi. Majandusõpetaja, kes käib korra nädalas, soovis tunnis kasutada sülearvuteid. Talle sattus klassiruum, kus internetilevi oli väga nõrk. Varem polnud seal klassis sülearvuteid kasutatud. Kuna tegemist oli abiturientidega, siis paljud kasutasid oma mobiiltelefone, et arvutisse internett saada. Palusin meie IT-tehnoloogil leida probleemile lahendus. Ilmselt tuleb üks wifi jaam juurde osta.
Õpilaste telefonide kasutamist õppetöös (nn BYOD) rakendas sel nädalal ka inglise keele õpetaja. Õpilased pidid infot otsima ühe objekti kohta internetis ja seda teistele tutvustama. Õpetaja leidis, et selleks ei pea kindlasti arvutiklassi minema.
Arvan, et uus trend on sündinud: aktiivselt kasutatakse ära kõiki võimalusi, et õppimine oleks elulähedasem ja huvitavam.

Praktika 4. nädal – eneseanalüüs

Teise veerandi esimene nädal oli rõõmustavalt tihe. Meie üleskutse algklassiõpetajatele viia läbi üks tund nädalas arvutiklassis – andis tulemusi ja tunde broneeriti aktiivselt. Mulle tõi see kaasa rohkem tööd, sest esimest korda vajavad õpetajad arvutiklassis rohkem tuge. Teiseks on hea, kui õpilased kuulevad infojuhi käest tunni sissejuhatuseks arvutite kasutamise reegleid: see distsiplineerib õpilasi ja hoiab ehk ära edaspidi mõned pahandused. Hea on ka see, et nüüd mahuvad arvutiklassi ära kõik õpilased korraga, meil on klassides 20-24 õpilast. Tundides olles paistab silma laste arvutioskuste suur erinevus, ja seda juba 1.klassis. Õpetajal üksi ongi raske igaüht aidata.
2.-3. klasside õpilased tegid endale Miksikese kasutajakontod, kuna oleme liitunud tasulise paketiga. See võimaldab õpilastel sooritada online kontrolltöid. Selle aasta Miksikese uuendus on, et õpilased saavad kohe peale töö sooritamist ka hinde teada ja näha oma vigu koos õigete vastustega.
Jäin väga rahule ühe individuaalnõustamisega sel nädalal. Leppisime nädala alul õpetajaga kokku tunni, mis tal vaba oli.  Kui see aeg kätte jõudis, siis ta tegi ettepaneku tulla oma klassi. Võtsin kutse vastu ja meil möödus koos väga sisukas tund. Õpetaja polnud varem kasutanud Miksikese keskkonda ja ta tahtis endale selgeks teha selle võimalused. Oma klassis tundis ta ennast kindlamini ja ta sai oma arvutis kohe kõike järele proovida.
Ise ma pole rahul sellega, et pole veel valmis saanud arvutiklassi ja sülearvutite broneerimise keskkonda, mis mul oli plaanis teha. Objektiivne põhjus on see, et kooli tunniplaan muutub järgmisel nädalal ja ma arvasin, et pole mõtet hakata seda enne tegema. Siiani toimib registreerimine paberkandjal minu juures ja e-maili teel, aga õpetajad ootavad ka online registreerimise võimalust.

IV moodul

1.ülesanne Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

  • Õppiv organisatsioon on organisatsioon, kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet saada neid tulemusi, mida nad tõepoolest taotlevad, kus edendatakse uusi avatud mõttemalle, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed pidevalt õpivad, kuidas üheskoos õppida. (Peter Senge) 
  • Õppiv organisatsioon on võimeline end jätkuvalt kohandama, muutma ja uuendama vastavalt tegevuskeskkonna nõuetele, õpib oma kogemustest ja suudab vajadusel kiiresti muuta oma toimimise viise. (P. Sydänmaanlakka)

Mati Heidmets on eristanud neli õppiva organisatsiooni tunnust:
• refleksioon – adekvaatne pilt iseendast ja oma keskkonnast;
• eesmärgistatus – teadmine sellest, kuhu ja miks minnakse, mille nimel tegutsetakse;
• tagasiside – hinnang eesmärkide suunas liikumise tulemuslikkusele;
• korrektsioonivõime – oskus ja tahtmine refleksiooni ja tagasiside alusel oma tegevust
korrigeerida.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad.
Peter Senge raamat “Viies distsipliin” (The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization, 1990) tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.
Õppiv organisatsioon eeldab viie võtmedistsipliini järgimist:

  • ühisvisiooni arendamine;
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine;
  • organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine;
  • meeskondlik õppimine;
  • süsteemne mõtlemine.

Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, ja Bryan Smith avaldasid 1994. aastal raamatu “Viie distsipliini käsiraamat” (The Fifth Discipline Fieldbook), mis sisaldab hulgaliselt näpunäiteid ja ideid organisatsioonide arendamiseks.
Peter M. Senge, Robert Kleiner, Charlotte Roberts, George Roth, Rick Ross, ja Bryan Smith avaldasid 1999. aastal raamatu “Muutuste tants” (The Dance of Change), mis keskendub teatud tüüpi organisatsioonilisele muutusele, mis seob inimeste väärtushinnangud, püüdlused ja käitumise protsesside, strateegiate, süsteemide ja praktikaga. Sellist muutust on nimetatud „põhjalikuks muutuseks“ (profound change) ja sellise muutusega kaasneb õppimine.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel.
Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse. Õppivat institutsiooni saab värskendada, praktilise eluga siduda ning jätkusuutlikult uuendada vaid õppimisele orienteerituse najal, mitte ametliku korralduse või käsu korras ega seaduse survel. See tähendab, et iga süsteemi kuuluja haaratakse kaasa väljendama oma püüdlusi, täiendama oma teadmisi ja arendama oma võimeid.  Õppivas organisatsioonis tunnevad inimesed ühist huvi asutuse tuleviku ja selle vastu, mida nad üksteiselt võivad õppida. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Õppiv organisatsioon on pigem suund, kuhupoole mõelda. See on uus lähenemine organisatsioonile tervikuna.

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis
Õppiva organisatsiooni mootor on teadmusloome, mida saab toetada teadmusringluse soodustamise ja teadmusjuhtimise abil. Teadmusloomet defineeritakse kui indiviidi, rühma või organisatsiooni jaoks põhimõtteliselt uue teadmuse loomist. Kiired muutused toovad kaasa vajaduse pidevalt õppida. Edukaks suudavad jääda vaid need organisatsioonid, mis järjekindlalt loovad uut teadmist, levitavad seda laialt üle kogu organisatsiooni ning leiavad sellele kiire rakenduse uute tehnoloogiate ja toodete näol (Ikujiro Nonaka).
Õppivat organisatsiooni vaadeldakse organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel.
Viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile: selge missioon ja visioon ja nende toetamine, jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse, uuendusi toetav kultuur, infovahetus teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Kiiresti muutuvas digitaalses keskkonnas seisame vastamisi tohutu infotulvaga ja pidevate muutustega. Haridustehnoloogia roll õppiva kooli teadmusringluse protsessis on asendamatu, näiteks digitaalse informatsiooni kogumisel ja edastamisel: meililistid, dokumentide jagamine ja ühiskasutus. Kommunikatsiooni juhtimisel toimub teadmusvahetus “alt üles ja ülevalt alla” elektrooniliselt, seda kogutakse ja analüüsitakse järjepidevalt. Koosõppimine nii võrgustikes ja praktikakogukondades toimub tehnoloogia toel, võimaldades õppida ja kogemusi vahetada ka kaugete vahemaade tagant.

Kaasaegne õpikeskkond vajab uusi tehnoloogilisi ja innovaatilisi lahendusi. Haridustehnoloogia hõlmab nii organisatsiooni füüsilist õpikeskkonda kui e-õppe ja digitaalsete õpiobjektide loomist ja kasutamist. Hea on, kui õppivas koolis on nö tugiisik haridustehnoloogi näol, kes aitab töötajatel ja õpilastel uuenenud keskkonnas toime tulla.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine
Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik. 
Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.
Mitteformaalse õpe (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppe-eesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.
Erinevad õppimise viisid ja kohad on inimese elus ja ühiskonna arengus võrdväärselt olulised ning ideaalis teineteist täiendavad. Tegelikus elus on neid raske üksteisest täielikult eristada – enamikes õpisituatsioonides on elemente nii informaalsest, formaalsest kui mitteformaalsest haridusest.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See on nii teabeedastusel kasutatav tehnoloogia, edastatav sisu, väärtused jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega.

Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist. Alates 2000 on tulnud infokäitumise kõrval kasutusele infopraktika mõiste ja seda on käsitlenud põhjalikult Soome uurija Reijo Savolainen. Ta väidab, et kui infokäitumine on seotud üksikisikuga, siis infopraktika vaatleb info hankimist ja kasutamist pigem kogukonna tasandil, sotsiaalse praktika kontekstis.

Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks (Webber ja Johnston).

Kasutatud allikad:
Roots, H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846
Virkus, S. Moodul 4: Sissejuhatus. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=4383
Õppeasutuse sisehindamine. (2008). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845

Lõpetuseks mõned mõtted loetud materjalidest:

• Dialoog on suhtlemine, mitte kohtlemine! Dialoogis osaleb kaks võrdset ja ühtviisi aktiivset subjekti. (Roots jt 2008, lk 22)
• Vastus küsimusele: kas õppiv organisatsioonvõi mitte, on tegelikult juhtide käes!
• Teha õigeid asju (mida teha?) või teha asju õigesti (kuidas teha?)
• Liidrid tagavad tegevuse mõjususe ja juhid selle tõhususe.
• Esimene liider oli Mooses, kes oma rahva Egiptuse vangipõlvest ära tõi.
• Henri Fayol: Juhtida tähendab ette näha ja planeerida, organiseerida, anda korraldusi, koordineerida ja kontrollida (1916) – nüüd me mõistame: korralduste andmine = motiveerimine, eestvedamine.
• Motiveerimine on „võõraste sundide muutmine enesesunniks“ (Elias)
• Kui soovid panna inimesi uutmoodi mõtlema, siis ära ürita neid õpetada. Selle asemel anna neile vahend, mille kasutamine viib nad uue mõtlemise juurde (Buckminster Fuller).