Essee

Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest – in tähendab sisse ning nova on uus – otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine, kõige üldisemas mõttes millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. (Vikipeedia)

Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas.

Leidsin veel järgmisi innovatsiooni käsitlusi:

  • Innovatsioon on edukas konkurentsieelise loomine läbi uute ideede rakendamise.
  • Innovatsioon on uuendamine, uue idee edukas elluviimine. (U. Kõiv)
  • Innovatsioon on asjade uut moodi kokkusobitamine. Innovatsioon ei pea olema tehnoloogiline (M. Laanpere)

Innovatsiooni alaliigid on:
tooteinnovatsioon – kaup või teenus, mis erineb oluliselt senistest omadustest või kasutusviisi poolest;
protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt;
organisatsiooniline innovatsioon – oluliste muutuste tegemine  ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid (kvaliteet, efektiivsus);
turunduslik innovatsioon – oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises. (M. Laanpere)

Eduka innovatsiooni jaoks on oluline uuenduslikkust soosiv keskkond. Kui meie ettevõttes jagab käske ülemus ning alluvate rolliks on ülesandeid täita ja mitte seletada, jääb töötajate loomevõime kasutamata. Avatud, regulaarselt toimuvad arutelud, kus uusi ideid välja pakkuda ning neist ühiselt parimad välja valida ning koos ellu viia, on stimuleerivad kogu organisatsiooni jaoks.

Majanduses ning ühiskonnas laiemalt levib veendumus, et edukamad ning inimesi kõrgelt väärtustavad on organisatsioonid, kus uuenduslik mõtlemine ning uute ideede elluviimine on kesksel kohal. Eestis on ettevõtted ja inimesed olemuselt uuenduslikud, kuid tihtilugu ei osata seda rakendada oma organisatsiooni eesmärke teenivateks tegevusteks ning kaasata oma ideede elluviimisesse ülejäänud kolleege. Ühiselt suudetakse aga enam ning tulemus on alati parem (www.bioneer.ee).

Igas asutuses, ka tavakoolides, on vaja soodustada nii teadmiste jagamist, vahetamist, sünteesimist, kombineerimist kui ka loomist. Kui teadmusringlust või erinevaid teadmiste tüüpe ei toetata ning teadmusjuhtimine on puudulik, ei toimi teadmusloome ühtlaselt dünaamilise spiraalina, vaid jääb kohati toppama ning lõpptulem ei ole piisavalt efektiivne või kasumlik. (Ainso, 2010)

Eelnevat arvesse võttes püüan arutleda, mis on meie organisatsioonis praegusel ajal käimasolev (või organisatsiooni mõjutav) innovatsioon.

Tegemist on traditsiooniderikka piirkondliku maakooliga, kus õpib üle 500 õpilase ning töötab ligi 60 õpetajat. Haridus on suhteliselt konservatiivne valdkond. Ühiskonnas toimunud muudatused tulevad tahes tahtmata üle ka haridusse. Näiteks vajadus kiire informatsiooni saamise  järele tingis koolis elektrooniliste e-päevikute kasutuselevõtmise. Meie kool läks eKoolile üle 2007. aastal ja see protsess on pöördumatu. Tänaseks on unustatud klassipäevikud paberkujul. Lapsevanemad ja õpilased on selle kiiresti omaks võtnud. Esineb ka üksikuid tagasilööke, kus mõni vanem ei suuda leida vajalikku infot, kuid selle parandamiseks käib pidev selgitustöö.  EKool kui arenev keskkond pakub lisaks  e-päevikutele ka e-arenguvestluste moodulit. Sel aastal on plaanis rakendada ka seda moodulit.
EKooli näol on tegemist nõudluspõhise innovatsiooniga, mis on oma iseloomult inkrementaalne, st vanad traditsioonilised paberpäevikud on asendatud elektroonilistega. Muutunud on info edastamise kiirus, lapsevanemad saavad reaalajas teada lapse hinded ja õppimise infot.
Meie kool on avatud uutele ideedele ning pidevalt toimub õpikeskkonna kaasajastamine. Tänaseks on igal õpetajal oma klassis internetiühendusega arvuti ja 95% kabinettides on paigaldatud projektorid. Lisaks saab kasutada foto- ja videokaameraid, dokumendikaameraid, puutetahvleid, digitaalseid andmekogujaid, arvutiga ühildavat CNC-pinki. Sel õppeaastal laiendasime arvutiklassi ja soetasime Tiigrihüppe abiga mobiilse arvutiklassi. See võimaldab sülearvuteid kasutada mistahes kabinetis ja igas õppeaines. Tegemist on muudatusega, mis on mõnes mõttes radikaalne mõttemaailma muutus. Enam ei saa väita, et pole võimalik arvuteid õppetöös kasutada. Pigem on probleem selles, kuidas neid kasutada, nii et õppimise kvaliteet paraneks. See on väljakutse käesolevaks õppeaastaks ja esimesed head praktikanäited on juba olemas.
Innovaatiline meie kooli jaoks on ka õpikeskkonna Moodle kasutuselevõtmine sel õppeaastal. Vajadus tekkis selleks seoses uurimistööde koostamise nõudega gümnaasiumiastmes, mis hõlmab suurt osa õpetajatest. Ühte Moodle kursusesse koondatakse kõik materjalid, mis on vajalikud uurimistööde juhendamiseks ja koostamiseks. Juhendaja ja õpilane hakkavad suhtlema omavahel eraldi Moodle kursusel, kuhu saavad materjale lisada nii õpetaja kui õpilane. Varem ei ole meil seda keskkonda kasutatud ja see võib osutuda suureks haridustehnoloogiliseks väljakutseks.
Ma paigutaks selle protsessi-innovatsiooni kategooriasse, kui vaadata uurimistöö koostamist ja juhendamist kui protsessi. Olemuselt on see radikaalne innovatsioon meie kooli võtmes, kuna enne ei ole kasutatud õppetöös Moodle keskkonda.
Organisatsioonilise innovatsioonina võib meie asutuses vaadata dokumentide jagamise keskkonda, mida hakkasime kasutama möödunud aastal. Selle tingis praktiline vajadus ühiselt koostada dokumente ja neid reaalajas muuta. Google Drive keskkonda kasutasime ka ülekoolilise küsitluse korraldamisel. See hoidis kokku palju paberit ja ajakulu.
Iga innovaatilise muudatuse sisseviimine nõuab ühist tahet ja järjekindlust. Võtmeküsimuseks on juhtkonna eestvedamine ja kolleegide kaasamine ideede elluviimisesse.

Kasutatud allikad
Ainso, M., 2010. Teadmushalduspraktikate kasutamine õpetajate professionaalses arengus. TLÜ. Informaatikainstituut. [magistritöö]
Laanpere, M., 2012. Tehnoloogia ja innovatsioon. http://erut3m.havike.eenet.ee/tehnoinno/
http://www.innoeurope.eu
http://www.bioneer.ee

One thought on “Essee

  1. Retensiooni postitan kommentaarina, et töö autor saaks otse tagasisidet.

    Töö sissejuhatuses on autor Viive Abel kirjeldanud mõiste innovatsioon definitsiooni. Mõistet on defineeritud erinevatest allikates ning autor on andud põhjaliku ülevaate. Mahukas sissejuhatus on ilmselt ka põhjuseks, miks on vähesel määral ületatud etteantud essees tähemärkide mahtu.
    Sisulises osas on koostatud sujuv ning kohaste näidetega suunatud sissejuhatus. Oluliseks puuduseks pean seda, et autor ei ole kirjelduses otseselt välja öeldud kooli nime, mille tööd mõjutavaid innovatsiooniprojekte kirjeldatakse. Lugejalt eeldatakse taustinformatsiooni teadmist. Kooli kirjeldamisel tuuakse välja märksõnad: maakool, 500 õpilast, meie kool, kuid ei mainita märksõna Kuusalu, millest essee kontekstis ilmselt juttu on.
    Sisuline ülevaade on põhjalik ning koolis rakendatavad innovatsioonid on äärmiselt huvipakkuvad. Retsensendi kogemused on seotud haridustehnoloogi valdkonnas kõrghariduses, retsensenti üllatas meeldivalt üldhariduskoolide hüppeline areng võrreldes aastatega 2002, kui retsensent kooli lõpetas.

    Taustinformatsioon hariduse konservatiivsusest ning kooli traditsioonilisusest viidaks justkui kooli vastakatesse hoiakutesse muutuste suhtes. Samas viitavad autori näited vastupidiselt kooli edukat kohanemist tehnoloogiliste ja protsessiliste muutustega. Kahjuks puudub retsensendil ülevaade üldhariduskoolide üldistest trendidest, kuid hindan kooli valmisolekut uudsustele kõrgeks. Kooli eeldused õppetöö läbiviimiseks läbi kaasaegse tehnoloogia on põhjalikud, samuti on võimalused õppematerjalide ettevalmistamiseks. Kui autoril oleks andmed ka tehnoloogia rakendatavuse statistikast, oleks see äärmiselt huvipakkuv. Arusaadavalt ei ole antud informatsioon töö eesmärgiks. Retsensendina olen oma töös kogenud ebaefektiivset rakendatavust projektide algfaasis. Oluline, et soetatud tehnoloogia rakendamiseks on välja töötatud koolitused ning pakutud tehnilist tuge. Protsesside efektiivne korraldus tagab kaasaegse tehnoloogiate eesmärgipärasuse. Töös peegeldub kooli hästi korraldatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine, mis viitab tugipersonali efektiivsele tööle.
    Ülevaade kooli uudsetest innovatsiooniprojektidest oli äärmiselt huvipakkuv. Olen veendunud, et innovatsioonide rakendamise eelduseks on algatusvõimelised, uudishimulikud asjaarmastajad, kelle sihipärane töö viib innovatsioonini kogu organisatsioonis. Viivel on kindlasti vajalik entusiasm, et toetada innovatsiooni kogu koolis. Jõudu igapäevatöös!

    Retsensiooni koostades, polnud enda tagasisidet veel läbi lugenud. Püüdsin olla kriitiline, kuid objektiivne. Töös püüdsin kasutada rohkem akadeemilist kirjastiili, loodetavasti olen seda teinud piisavalt veenvalt.

Vasta Vaiko Mäe-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga