4. teema. Uued tehnoloogiad

4. ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/

4. teema käsitleb viimasel ajal väga kiiresti arenevat valdkonda: e-raamatud sh e-õpik. Siin toimub areng mitte aastate, vaid lausa kuudega. Materjalis toodud artiklis (1.02.2012) lugesin: Eesti Digiraamatute Keskuse teatel müüdi esimese 12 kuuga kohalikul raamatuturul 7500 eestikeelset e-raamatut. 20.01.2013 avaldatud uudises: “2012. aastal suurenes e-raamatute müük võrreldes 2011. aastaga neli korda. Müüsime 25 000 e-raamatut juba eelmisel aastal, üksikuid e-raamatuid õnnestus müüa ligi 2000. /…/ Suurim probleem digiraamatute puhul on nõudlus. Olles Euroopas keskmiselt 4-5 protsenti, moodustab Eestis e-raamatute müük koguturust vaid 0,2-0,3 protsenti.” Amazon internetikaubamaja teatas juba mais 2011, et nende keskkonnas on e-raamatute läbimüük ületanud paberraamatute läbimüügi. Teen sellest järelduse, et Eestil on e-raamatute osas (sh ka e-õpikud) veel palju arenguruumi. Kirjastus Koolibri pakub digiõpikuid ainult iPadile: 1. klassi loodusõpetus, 4. klassi loodusõpetus, eesti keel, matemaatika, 7. klassi loodusõpetus, geograafia, eesti keel, matemaatika. Nende e-õpikute saamiseks suunatakse http://www.apple.com/itunes/ lehele, kus saab arvutisse laadida programmi iTunes, pakutakse versioone Windows XP ja Windows 7.
Arvan, et e-õpikud on aastal 2020 läbinud eksperimendi taseme ja koolides leidnud oma loomuliku koha. Mart Laanpere kirjutab 28.03.2013  artiklis: “Haridusvaldkonda mõjutavaid tehnoloogiatrende kirjeldav raport «Horizon 2012» ennustas, et tänavu saab just üks ühele arvutikasutusest kõige mõjukam ja kiiremini arenev nähtus haridustehnoloogias.” Olen nõus, et selle ennustuse täitumiseks on vaja süsteemset reformi, mis muudaks ka õpetajakoolitust, õppekavu, õppematerjale ja koolis kasutatavaid metoodikaid.

Lugemismaterjalis on toodud palju Apple rakendusi iPadi jaoks. Inkling Habitat, iBooks Author ja Boundless on mõeldud spetsiaalselt e-õpikute loomiseks. iBooks kaudu saab oma e-õpikuid avaldada iga õpetaja, Apple võtab 30% käibest.
E-raamatute koostamise vahendina katsetasin PressBooks keskkonda. Tegin kasutajakonto ja avanes tuttav WordPressi sarnane keskkond. Raamat koosneb kolmest osast: Front Matter, Main Body, Back Matter. Teksti ja meediafaile saab lihtsalt lisada:

Pressbooks

 

Tehtud e-raamatut saab arvutis vaadata aadressil http://viiabel.pressbooks.com/ 
Jagamise võimalused: aadressi saatmine meiliga, Twitter, Facebook. Saadud tööd saab exportida pdf ja epub (Nook, iBooks, Kobo) ja MOBI formaati (Kindle). Saab lisada uusi kasutajaid õigustega: subscriber, administrator, editor, author, contributor.

Selleks et lugeda pub-tüüpi faile, installisin arvutisse programmi Adobe Digital Editions. Saadud pub-fail erines natuke veebipõhisest vaatest, lisas mõned tühjad lehed ja paigutas pildid ümber. Viimast lehte (Back Matter) ma ei näinudki.

Järgmiseks võtsin oma 2. teema kodutööst Connexions keskkonnas tehtud e-raamatu Eesti Vabariik ja avasin selle pub-tüüpi faili programmiga Adobe Digital Editions. See tulemus oli parem, veebilingid toimisid, aga ülesanded ei töötanud nagu tahtsin.

Kuna minu jaoks oli uus teadmine pub failide lugemise võimalusest arvutis, siis soovin seda programmi edaspidi katsetada e-raamatute lugemiseks.

Interaktiivse tahvli õppematerjalid

Kasutame koolis Promethean ja Qomo tahvleid koos kaasasoleva tarkvaraga. Hiljuti tekkis huvi Smart tahvli jaoks tehtud materjalide kasutamiseks, aga me pole veel seda jõudnud proovida.

Kasutatud allikad:

Põldoja, H. (2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/
Laanpere, M. (2013). Igale õpilasele oma arvuti. Loetud: http://opleht.ee/4572-igale-opilasele-oma-arvuti/  
Jürisson, M. (2013). Digiraamatute suurim kitsaskoht on vähene nõudlus. Loetud: http://uudised.err.ee/?06270735

One thought on “4. teema. Uued tehnoloogiad

  1. PressBooks keskkonda katsetasin minagi. Kahju, et et ei saa kasutaja kujundusmalle. teisalt jälle, ehk ongi parem: ilus, selge, ilma ülearuste vidinateta. Sinu raamatut vaadates tekkis kohe ideid, kus seda kasutada ja mida selle keskkonna abil avaldada. Enda raamatu korral ma selle peale ei mõelnud, milline on loodud raamatu veebiaadress – sinul http://viiabel.pressbooks.com/ ja minul http://taimidreier.pressbooks.com. Ehk kohe kasutaja peadomeenil on see raamatu aadress. Aga kui ma tahan veel ühte raamatut avaldada, siis mis aadressi see saab? Eks ma muidugi katsetan seda, küsimus tekkis nüüd kommentaari kirjutamise ajal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga