Idee-, mõiste- ja järelduskaardid

4. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/18/kodutoo-4/

Teemaga seostub mulle visualiseeritud mõtestatud õppimine, vastandiks mehaanilisele õppimisele. Mõtestatud õppimist iseloomustavad järgmised tegurid:

1. õppijal on eelnevad teadmised (ja arusaamine), mis on seotud uue õpitava teemaga;
2. uus õpitav on seotud eelnevate teadmistega;
3. õppija õpib mõtestatult.

Materjali valib õpetaja, õpetaja julgustab, ergutab, suunab õppijaid mõtestatud õppimisele.
Mõtestatud õppimine toodab uusi konstruktiivseid muutusi, mis tuginevad olemasolevatel teadmistel. Uus materjal ja eelnevad teadmised peavad olema seotud.

Ideekaart (mind map), nagu nimigi ütleb, sobib eelkõige uute ideede genereerimiseks.
Kesksel kohal on üks idee (mõiste). Paigutatakse tavaliselt keskele. Selle ümber sisestatakse seonduvaid mõisteid, kirja pannakse kõik ideed, mis välja käiakse.
Ideekaardi puhul puudub hierarhia, seoseid mõistete vahele ei lisata.
Ideekaart sobib hästi ajurünnakuks, palju kasutatakse ärimaailmas. Koolis saab kasutada kõigis ainetes, väga hea meetod metafooride väljatoomiseks, uue teema sissejuhatuseks, seose toomine olemasolevate teadmistega, samas kordab eelnevalt õpitut.

Mõistekaart (concept map) – peamine erinevus: mõisted ühendatakse omavahel, kasutakse tegusõnu, järgnevus tähistatakse nooltega. Mõistekaardi korral tuuakse välja mõistete omavahelised seosed ja järgnevus. Oluline on alustada mõistekaarti õppijale olulisest mõistest, mõisted on omavahel seotud nooltega, noolel on abistav või suunav tegusõna. Väga hea meetod mõistete süsteemseks korrastamiseks.

Järelduskaart (consequence map) on nö “mis saab siis, kui …” kaardistamine. Hästi kasutatav sotsiaalainetes, ajaloos. Õpetab argumenteerimise oskust, põhjus – tagajärg seoseid. Kasutatakse kas vasakult paremale või ülevalt alla suunatud diagrammisarnaseid järelduskaarte. Sobib hästi ka probleemidele lahenduste otsimiseks-leidmiseks. Fookuses on mingi sündmus, näiteks kursuse alguses õpilased koostavad koos õpetajaga järelduskaardi “Kodutöö ei ole esitatud õigeaegselt”. Valminud järelduskaart annab ülevaate järgnevatest sündmustest. Kuna tegemist on probleemi sõnastusega, siis järelduskaardil on kirjas need tegevused, mis hoiavad ära probleemi tekkimise.

Erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise tehnoloogilisi võimalusi on mitmeid. Ise olen kasutanud järgmisi: http://www.text2mindmap.com/http://www.mindmeister.com/http://www.mindomo.com/https://bubbl.us/http://www.flowchart.com/.

Lisaks on idee- ja mõistekaartide loend aadressil: http://www.mind-mapping.org/.

One thought on “Idee-, mõiste- ja järelduskaardid

  1. Sinu artikli esimest lauset lugedes mõtlesin: ahaa, vot nii nii ongi, eelmine kodutöö oli kirjutada mehhaanilisest õppimisest ja see töö mõtestatud ning visualiseeritud õppimisest. Ise ei olnud ma nagu seoseid loonudki (kogu aeg kiirus, rahulikult mõelda aega ei ole). Need on kaks väga erinevat õppetöös kasutatavat vahendit – üks trillimiseks ja teine mõtestatud õppimiseks. Aga mõlemad on vajalikud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga