Õpivõrgustikud

6. kodutöö http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/12/kuues-teema-opivorgustikud/

Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? 

Ülesanne tundus esialgu lihtne, intuitiivselt oli mõiste selge ja arusaadav. Oleme juba mitu kuud õpivõrgustikus. Asudes mõistet lahti kirjutama, jäin esialgu hätta. Kõigepealt püüdsin defineerida ja panin kirja järgmist: Õpivõrgustik on õppijate organiseeritud kogukond, mille eesmärk on toetada elukestvat õpet. Kogukonnas õppijad osalevad aktiivselt teadmuste loomisel ja jagamisel, õppimise planeerimisel, ressursside ja kogemuste jagamisel. Olulised märksõnad (tunnused): Eesmärgipärasus, koostöö, aktiivsus, üksteise toetamine, sotsiaalmeedia,  info jagamine, dünaamilisus, õppija areng, kogukonna tunne.

Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? 

Esimese toimiva õpivõrgustikuna pean nimetama tiigrikogukonda, millest eelnevalt kirjutas juba Taimi. Ligi kümme aastat kestnud võrgustik on pidevalt hoidnud kursis IT arenguga. Tänu sellele olen siiani Tiigrihüppe koolitaja. 2010.aastal avastasin enda jaoks „Võrgustik võrgutab“ seminarisarja, kus tutvustatakse kasulikke ja huvitavaid vahendeid õppetöös. Nendel seminaridel olin ise rohkem passiivses rollis, kuid saadud teadmisi kasutasin aktiivselt oma töös. Hästi toimis ka Koolielu digipiltide e-kursus, milles õppijana osalesin. Kursus käivitus õpivõrgustikuna kohe alguses, üldine õhkkond oli väga toetav. Kõigi tööd olid nähtavad ja sõnavõtud asjalikud, teiste töid said kõik kommenteerida. Kursusel toimus ka üks videokonverents.

Käesoleva magistriõpingu jooksul on tekkinud kursuse õpivõrgustik. Algul väiksemas koosseisus, kuid pidevalt kasvades ja arenedes. Üksteiselt on alati midagi õppida, ja ainult positiivset!

“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? 

Kursuse algul tekitas segadust tundmatu keskkond EduFeedr. Just tehniliste probleemide lahendamise käigus laienes meie õpivõrgustik. Skype teel toimus üksteise juhendamine, materjale jagasime GoogleDocsi kaudu. Teisiti polegi mõeldav koostöö, kus osalejad paiknevad erinevates kohtades.

Hea vahend õpivõrgustikus eesmärkide püstitamisel ja materjalide jagamisel on Charting.  Teised Charting kasutajad saavad omakorda püstitatud õpieesmärkidega liituda ja seeläbi leitud allikaid jälgida.

Alec Couros (2010) kirjeldab artiklis „Personaalse õpivõrgustiku areng avatud ja sotsiaalses õppimises“ kogemusi avatud kursuse läbiviimisel,  ja loetleb mitmeid tegevusi kursusel, nii sünkroonseid kui asünkroonseid. Kaugkoolituses on oluline õppijate personaalsete õpikeskkondade ühendamine õppejõu juhtimisel arenevaks õpivõrgustikuks. Ühe õppija arvamus kursuse lõppedes oli: „Parim osa sellest kursusest on see, et kursus pole lõppenud. Loodud ühendused (õpivõrgustikud) kestavad edasi“.

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press [PDF]

One thought on “Õpivõrgustikud

  1. Pingback: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kuues teema õpivõrgustikud | Piret õpib jälle

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga