Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

3. ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/

Teemat uurides laienes minu teadmine sotsiaalse meedia liikidest. Lisaks vestluskeskkondadele (msn, skype), foorumitele, blogidele, wikidele, ühiskirjutamise vahenditele (google docs, zoho) ja sotsiaalse võrgustiku keskkondadele (orkut, facebook) on sotsiaalse meedia vahenditeks jagatud järjehoidjad (delicious), digimeediumi materjalide keskkonnad (flickr, youtube, vimeo) ning vookogud (netvibes, pageflakes, rss) (Väljataga, T. jt, 2009, 181)

Õpikeskkonna defineerimisel arvasin, et õpikeskkond on koht, kus inimene õpib. Õpikeskkonna ülesanne on motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi. Arvan, et sotsiaalse meedia vahendite kaasamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele. Eesti statistikaameti andmetel kasutab 2010. aasta seisuga 98% Eesti noortest arvutit ja internetti, ja pooled neist 2-4 tundi ööpäevas. (Palts, K. jt) Huvitav on asjaolu, et poisid otsivad internetist  infot seoses oma huvialadega ligi kaks korda rohkem kui koolitööde jaoks. Võib olla see vahe väheneks, kui sotsiaalmeediat kasutataks rohkem õpikeskkonnana.

Paljud ettevõtted on avastanud sotsiaalse meedia võimalused, tehes reklaamikampaaniaid, luues fännilehekülgi. Sotsiaalmeedia põhineb inimeste soovil suhelda ja ennast väljendada, võimaldades ühendada neid uute inimeste ja teemadega, mis neid huvitavad. Sul on võimalus astuda diskussioonidesse, avaldada oma arvamust, saada tagasisidet ja seda kõike nii su sõprade kui ka ülejäänud maailmaga. (Rebane, H.) Miks mitte seda kõike kasutada õppetöös?

Noored viibivad suure osa oma vabast ajast sotsiaalvõrgustikes. See on nende sotsiaalne õpituba, kus konstrueerub (või konstrueeritakse) nende sotsiaalne õppekava. (Hiob, T.) Et õpilase peas tekkiv teadmine oleks kooskõlas teda ümbritseva maailmaga, tuleb seda konstrueerida üheskoos, suheldes teiste õpilastega. (Väljataga, T. jt, 2009, 182)

Sotsiaalse meedia kasutamisel õpikeskkonna osana võib esineda ka teatud tõrkeid: tehnoloogiast tingitud takistused, ebapiisavad arvutialased oskused, usalduse probleemid: võimalik postitada kellegi teise nime all; internetis leiduva info rohkus, on raskusi eristada olulist mitteolulisest. Ülesannete hindamine on keeruline, hindamiskriteeriumid vaja täpselt paika panna. Kõikidel õppijatel ei ole hea kirjalik väljendusoskus, ajaveebide pidamine nõuab järjepidevat sihikindlust.

Teisalt sotsiaalne meedia õpikeskkonnana distsiplineerib õppijat, avalik postitus nõuab kontrolli sõnastuse üle, hea viitamise võimalus olemasolevatele materjalidele, erinevate meedialiikide kasutamine (audio, video, fotod), kiire tagasiside saamise võimalus, õppimine endale sobival ajal. Kirjutamine on hea vahend mõtete korrastamisel ja kinnistamisel. Noorte jaoks on sotsiaalse meedia kasutamine lihtne ja jõukohane.

Viited:

Hiob, Tiina. Riiklik õppekava versus „meedia õppekava“, http://www.oppekava.ee/

Palts, K., Parmson, M, Fedina A., Jõgeva, K., Rogatšev, A. Sotsiaalmeedia ja lapsed. http://sotsiohoolikud.wikidot.com/#toc13

Rebane, H. Pilvesuhtlus. Mõtteid sotsiaalsest meediast. http://pilvesuhtlus.wordpress.com/

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.

 

 

5 thoughts on “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

  1. “Huvitav on asjaolu, et poisid otsivad internetist infot seoses oma huvialadega ligi kaks korda rohkem kui koolitööde jaoks. Võib olla see vahe väheneks, kui sotsiaalmeediat kasutataks rohkem õpikeskkonnana.”
    Ma arvan, et poiste õppimine peaks olema seotud nende huvialadega :) Siis poisid otsiksid infot huviala ja koolitöö jaoks koos. Sotsiaalmeedia on tänasel päeval nii poistel kui tüdrukutel üks info otsimise vahendiest, kuuldavasti isegi vahel koolitunnis. Chat’ides saab nii mõnegi vajaliku, kiire vastuse tähelepanelikumalt ja targemalt klassikaaslaselt onlines, nii et õpetaja ei pruugi sellest teadlik olla. Lapsed on leidlikud.

  2. Mul tekkis küsimus seoses selle väitega “Arvan, et sotsiaalse meedia vahendite kaasamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele”. Kas oled mõelnud, et mil moel see kaasa aitaks ja miks? Mis on need väga olulised tegurid/omadused/funktsioonid, mis sotsiaalsel meedial on, mis õpiedukust toetaksid? Kas seoses sellega peaks midagi muutuma ka näiteks õpetamises, metoodikas, lähenemistes?

  3. Põhikoolis tekib paljudel noortel õpiraskusi seoses huvi puudumisega õpitava suhtes. Kindlasti on siin probleem ka õpetamise metoodikas. Ideaalne oleks seostada õpitav tegeliku eluga, reaalsete probleemidega. Sotsiaalne meedia on juba üks osa noorte tegelikust elust ja arvuti taga veedetakse peaaegu kogu vaba aeg. Kui õnnestuks osa sellest ajast suunata mõtestatud õppimisele näiteks sotsiaalvõrgustike kaudu, siis paraneks ehk ka mõni hinne. Osa õpetajaid kasutavad juba paindlikku lähenemist ülesannete hindamisel, hea hinde võib saada ka mittetraditsionaalsete lahenduste eest, näiteks videoklipi loomise või ühistööna valminud probleemilahenduse eest.

  4. Pingback: Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

  5. Pingback: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kommentaare teemal “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana” | Piret õpib jälle

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga