Haridustehnoloogia vajalikkusest

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §74. Koolitöötajad sätestab, et koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Tänase seisuga seda tehtud ei ole. Haridustehnoloogi ametit ei ole mainitud pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määruses ega määruses „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“. Haridustehnoloog ei kuulu ametikohtade loetelusse, kellel on õigus lühendatud tööajale ja pikendatud puhkusele. Samuti ei ole kehtestatud töötasu alammäära.
2011. aastast kehtivas nii põhikooli kui gümnaasiumi õppekavas on õppekeskkonna kohta kirjas: Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
[…] kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid  õppematerjale ja -vahendeid;
Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume […] ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Riiklikult ei ole ette nähtud üldhariduskoolides haridustehnoloogi ametikohta, kuid paljudes koolides on see ametikoht loodud, vastavalt koolipidaja võimalustele.

Haridustehnoloogide võrgustiku veebilehelt võime lugeda, et haridustehnoloogi põhiülesandeks üldhariduskoolis on e-õppe korraldamine, koordineerimine ja arendamine, sealhulgas:
1. informatsiooni kogumine e-õppe kohta õppeasutusest (vajadused, võimalused, probleemid jne) ja väljaspool õppeasutust erinevatel seminaridel, konverentsidel jne osaledes,
2. IKT-alase info levitamine ning e-õppe tutvustamine õpetajatele ja õpilastele. Erinevate vastavasisuliste konsultatsioonide koolituste ning seminaride korraldamine,
3. õpetajate nõustamine ning tehnilise toe pakkumine õpiobjektide koostamisel, tundide läbiviimisel arvutiklassis, e-kursuste loomisel ja koolituste korraldamisel,
4. IKT-alaste koostöö- ja arendusprojektide algatamine ja koordineerimine.

Järgnevalt vaatlen oma tööülesannete sisu muutumist aastatel 2000 – 2012.
Töötan 2000. aastast koolis infojuhina. Selle aja jooksul on palju muutunud minu töö sisus. Algusaastatel oli põhirõhk arvutite riist- ja tarkvaral, arvutivõrgu ülesehitamisel, õpetajate arvutialasel algõpetusel, kooli veebilehe arendusel. Samal ajal olin ka arvutiõpetaja. Nüüdseks on koolis IT-tehnoloog, kes haldab arvutivõrku.
Järgnevalt tuli kasutusele võtta elektroonilised infosüsteemid EHIS, eKool, EKIS, mida oli vaja administreerida ja andmetega täita.

Koolisündmuste jäädvustamine ja veebilehe sisutootmine on ka senini infojuhi ülesanne.
Õpetajate IT-alased oskused paranevad iga aastaga. Palju aitavad sellele  kaasa Tiigrihüppe arvutikursused. Igas ainekabinetis on nüüd lisaks arvutile ka videoprojektor, kolmes klassis puutetundlik tahvel ja dokumendikaamera. Iga uus tehniline vahend on esialgu võõras ja vajab harjumist. Õpetajad tulevad pigem nõu ja tuge saama, kuidas lahendada mõnda IT-probleemi.

Ka arvutiklassi kasutamist koordineerib infojuht (haridustehnoloog). Kui varem toimusid arvutiklassis ainult arvutiõpetuse tunnid, siis täna on raske leida vaba aega ainetunni läbiviimiseks. Miksikese keskkonda kasutasime juba siis, kui see oli veel tasuta. Populaarne on peastarvutamine – pranglimine, aastaid lööme kaasa „Tere, kevad!“ projektis. Kui alul olin abiks arvutiklassis tundide läbiviimisel, siis enam seda pole vaja. Õpetajad teavad, et olen olemas ja saan alati appi tulla, kui vaja.
Uue õppekavaga on lisandunud uusi probleeme, näiteks kuidas lõimida erinevaid aineid, kasutada erinevaid tehnoloogiaid, luua videosid. Vajadus on tekkinud ka e-kursuste loomiseks, selleks on koolis olemas Moodle keskkond.

Kool osaleb erinevates koolide- ja rahvusvahelistes projektides, mille veebikeskkonnad vajavad koordineerimist. Koolis on pidevalt vaja midagi kujundada ja küljendada, olgu see siis lihtne tänukaart, infovoldik, brošüür või kooliteatmik.

Oluline koht on kooli arendustegevuses osalemine, haridustehnoloog teeb ettepanekuid infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks ja juhib IT-alaseid projekte.

Isiksuslikest omadustest on haridustehnoloogi puhul tähtis olla aus, objektiivne, koolisõbralik ja rõõmsameelne hea suhtleja.

Kuigi olen senini ametinimetuse poolest infojuht, täidan koolis ka haridustehnoloogi ülesandeid. Tunnetan igapäevaselt haridustehnoloogia vajalikkust tänapäeva koolis, et rakendada õppetöös haridustehnoloogilisi võimalusi.

Kasutatud materjalid, loetud 1.10.2012
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410
Gümnaasiumi riiklik õppekava, https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002
Haridustehnoloogide võrgustik, http://haridustehnoloog.wordpress.com/tooulesanded/

One thought on “Haridustehnoloogia vajalikkusest

  1. Pingback: Essee analüüs | HT

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga