Õpihaldussüsteemid

2. ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/19/opihaldussusteemid/

Mõiste „õpihaldussüsteem“ (ÕHS) uurimisel selgus, et eesti keeles kasutatakse sünonüümina ka mõisteid  e-õppekeskkond ja virtuaalne õpikeskkond.  Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System, LMS) on (virtuaalse õpikeskkonna) kitsam mõiste, mis tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit (Põldoja, 2012).

Veronika Rogalevitš (2012) annab mõistele „õpihaldussüsteem“ laiema tähenduse, mis sisaldab õpikeskkonda, õppijate ja nende vanemate andmebaasi, tunniplaani, raamatupidamise andmeid.

 

 

 

 

 

 

V. Rogalevitši õppematerjalis (2012) on definitsioon: Õpihaldussüsteem on infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja õppeeesmärke, jälgida teekonda nende eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher, 2002).

Mulle isiklikult meeldib mõiste õpihaldussüsteem asemel kasutada vastavalt õpetaja või õppija seisukohast mõisteid e-õppekeskkond või e-õpikeskkond.

Järgnevalt vaatlen lähemalt Moodle keskkonda.

Esmakordselt puutusin Moodle’ga kokku õppijana 2009/2010 õppeaastal andragoogi kvalifikatsioonikursusel. Positiivse üllatusena leidsin, et kõik materjalid on kättesaadaval ka praegu. Keskkond tundus esimesel sisenemisel keeruline, kuid sellega harjus kiiresti.

2011/2012 aastatel kasutasin Moodle’t koolitajana Digitiigri kursuste läbiviimisel. Moodle hõlmab kõiki õpihaldussüsteemi vahendeid: õppijate kaasamine rühmatöös, suhtlusvahendeid (foorum, vestlused), õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid, kalender, kodutööde haldus, testide läbiviimine, kasutajate ja kursuste haldus. Üht kursust saab läbi viia erinevate õppijate rühmadega.

Keskkonna plussideks pean Moodle kindlat struktuuri, materjali uuendamise lihtsust, paindlikkust sisu avaldamisel, ülevaate omamist kursusel toimuvast, tagasiside andmise ja saamise võimalust, ühiste arutelude võimalust. Miinuseks võib pidada kohustuslikku sisselogimist, oma kursustel puutusin tihti kokku probleemiga, kus õppijad ei mäletanud oma kasutajatunnuseid ja paroole. Moodle võimaldab läbi viia ka kõigile avatud kursusi. Õpetajate jaoks tundub keskkond esialgu keeruline ja võõras, seetõttu vajatakse palju kasutajatuge. Õppijatel ei ole eriti võimalusi kursuse sisu tootmiseks, küll aga võib kodutöödes lisada linke avatud keskkondadest, näiteks blogi aadressi.

Põhja-Ameerikas on praegu aktuaalne teema õpihaldussüsteemide tulevik. Allpool teen ülevaate ÕHSi kaitsja Tony Bates’ artiklist, mis praegu ühtib minu arvamusega.

Miks õpihaldussüsteemid ei kao.

On mitmeid põhjusi:

  • Enamik õppejõude ja õppijaid vajavad kindlat struktuuri: õpieesmärk, teemad, nende läbimise järjekord, õpitegevused, ajakava. Ülesannetel ja hinnangutel on kindel koht.
  • Õppejõud ja õpilased vajavad privaatset kohta võrgus, et vabalt arutleda, õpilased ei taha oma kommentaare või uusi ideid avalikkusele näidata. ÕHS on parooliga kaitstud ja asub turvalises serveris.
  • ÕHS-s saab juba praegu Web 2.0 vahendeid kasutada, ka vistutamine on võimalik.

Kuigi ÕHS-i väärtus on kindel struktuur ja raamistik,  on olulised ka Web 2.0 vahendid nagu WordPress, blogid, wikid, jne. Me peaksime mõtlema virtuaalsete õpikeskkondade kasutamisele, et suurendada üliõpilaste kaasamist õpioskuste arendamisel ja sisu haldamisel, ning tuua rohkem välismaailma meie õpetamisse, samal ajal pakkudes privaatsust ja turvalisust, mis on enamiku õpetajate ja õpilaste meelest õppimise oluline tingimus (Tony Bates, 2012).

Ameerikas on õpihaldussüsteemid kasutusel 90-ndatest aastatest ja ilmselt arenevad edasi või võetakse kasutusele uued vahendid. Eesti koolides on muutused õpikeskkondade kasutuselevõtmisel alles ees.

Kasutatud materjalid, loetud 26.09.2012.

  1. Bates, Tony. (2012) Why learning management systems are not going away, http://www.tonybates.ca/2012/04/04/why-learning-management-systems-are-not-going-away/
  2. Põldoja, Hans. (2012) Õpihaldussüsteemid. Lugemismaterjal, http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
  3. Rogalevitš, Veronika. (2012) Õpihaldussüsteemid 1. osa, http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa

 

 

One thought on “Õpihaldussüsteemid

  1. Ma pole selle Veronika kursuselt pärit skeemiga päris 100% nõus. Seal on õpisisuhaldussüsteemid (LCMS, Learning Content Management System) esitatud kui kursusehaldussüsteemide (CMS, Course Management System) alaliik.

    Õpisisuhaldussüsteemid ei sisalda enamasti üldse kursuse läbiviimist võimaldavaid vahendeid, seega ei saa neid kursusehaldussüsteemide alaliigiks pidada. Eesti oludes on õpisisuhaldussüsteemideks repositooriumid nagu Koolielu (mis teeb ka palju muud peale repositooriumi funktsionaalsuste) ja e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. eXe ei ole ka päris õnnestunud näide õpisisuhaldussüsteemi kohta. See on siiski ainult õppematerjalide koostamise vahend.

    Laupäevases kontakttunnis aitame sel mõisteterägastikul selgemaks saada :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga