6. kodutöö. Õpivõrgustikud

Ülesanne

Mida tähendab minu jaoks mõiste õpivõrgustik?

Esmalt seostub õpivõrgustik info jagamisega – grupp inimesi, kes jagavad mingit ühist huvi mingi teema vastu, õpivad, kuidas seda teha paremini omavahel regulaarselt suheldes. (Wenger, 1999).

Millistele tunnustele võiks vastata õpivõrgustik:

  1. detsentraliseeritud –ei sõltu ühest inimesest;
  2. infot jagatakse, mitte ei hoita ühes kohas;
  3. ilma vahendajateta (puudub administraator, toimetaja, vahendav õpetaja õpilase ja teadmise vahel) – otsepääs info ja teenuste juurde;
  4. sisu ja teenused on komponentidena;
  5. võrgustikus osalemiseks ei ole vaja spetsiaalset tarkvara või seadet;
  6. demokraatlik – kõik võivad omavahel suhelda;
  7. dünaamiline ja muutuv;
  8. õppimine on avatud – osake elust, tööst ja mängust – samad vahendid, mida kasutame igapäevaselt, kasutame ka õppimiseks.

(Downes, 2006)

Paraku seniste õpingute käigus ning tööelus on õpivõrgustike kogemus piirdunud kursuse ühise Skype-grupi loomisega, eelnevate õpingute käigus loodi selle juurde ka ühine Dropbox’i kaust, kus jagati omavahel lahkelt leitud materjale ning kodutöid (mis oli tõeline kullaauk) ning grupikaaslaste Google’i grupp ja ühiskalender. Lisaks õpingutele organiseeriti seal kursuse ühisüritusi ning jagati muud vaba-aja infot.

Kuigi õpivõrgustik ei tohiks oma ülesehituselt sõltuda ühest tegijast, ei saa siiski mööda inimlikust faktorist ehk igale asjale tuleb kasuks, kui on õige vedaja – teistest aktiivsem ekspert, kes on valmis keskmisest enam panustama. Haridustehnoloogide võrgustiku puhul on see Ingrid Maadvere ning EIÕPS-is väsimatu Birgy Lorenz.

Samas peaksid kõik õpivõrgustikus osalejad tajuma, et kõigil on oma roll õpivõrgustiku elujõulisena hoidmisel –kõik peaksid olema nii sisu loojad kui tarbijad. Nagu tabavalt ütleb raamatu „NetSmart“ autor Howard Rheingold, tuleks sotsiaalses õpivõrgustikus juhinduda reeglist   – mina sügan sinu selga, sina sügad minu selga :).  Ka ehitades üles isiklikku õpivõrgustikku, mis koosneb erinevatest voogudest, tuleks „toita“ ka neid, keda järgid – kommenteerida, jagada leitud infot.. (Rheingold, 2012)

“Õpikeskkondade ja õpivõrgustike” WordPress blogi kujunemiseks õpivõrgustikuks on peaaegu olemas vajalik – grupp praktikuid, kes jagavad samu huvisid teatud elualal. Takistuseks võib saada suhteliselt ebaühtlane kogemustetase – „seljasügamine“ võib kujuneda ühepoolseks ning see, et kursuse lõppedes lendavad linnud laiali ning tegevus soikub.  Viimase vastu võiks aidata pühendunud eksperdid, vedajad ning mingi ühine eesmärk , näiteks koostada iga-aastaselt Eesti oma erinevaid haridustehnoloogia aasta TOPP-e ja TIP-e, mis oleksid vabad hariduskantseliidist ning pisut meelelahutuslikud – ühiselt fikseerida iga-aastast seisu dünaamilises haridustehnoloogia maailmas,  nii,  et selline info ei oleks Eesti-siseselt enesekaemuslik vaid järgib uusimaid trende maailmas ning kaasab ka gurude arvamusi. Mulle, kui haridustehnoloogia maailma värskelt sisenenule, on tõesti jäänud mulje, et moodne, dünaamiline, demokraatlik ning avatud haridustehnoloogide õpivõrgustik,  ehk haridustehnoloogide personaalsete õpivõrgustike kohtumispaik, näib hetkel tõesti puudu olevat (või pole mina seda leidnud).

Ps.  Tegin otsingu ja leidsin tõesti-tõesti Facebook’is haridustehnoloogide kogukonna. :)

Kasutatud kirjandus:

Downes, S. (2006). Learning Networks and Connective Knowledge. (H. H. Yang & S. C.-Y. Yuen, Eds.)Instructional Technology Forum, 28(October), 1–27. doi:10.4018/978-1-60566-729-4.ch001

Rheingold, H. (2012). Net Smart: How to Thrive Online (p. 336). The MIT Press. Retrieved from http://mindmappingsoftwareblog.com/personal-learning-network/

Wenger, E. (1999). Communities of Practice: Learning, Meaning, and Identity (p. 336). Cambridge University Press.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga