4. kodutöö. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne

Neljanda õpikeskkondade ja õpivõrgustike kodutöös loetleme ja proovime läbi erinevaid rakendusi, mis kasutavad veeb 2.0 tehnoloogiaid:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • vookogud
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • ühisjärjehoidjad
  • mikroblogid
  • vidinad ja vistutamine
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

Vookogud

Selle kodutöö raames ladusin Google Reader’i kaustadesse kursusekaaslaste õpiblogid ning käesoleva semestri aineblogid ning imestasin, miks ma seda kohe ei teinud. Lisaksin tõmbasin riideri ka telefoni, et kaasõppijate ja õppejõudude tegemistega ekstramugavalt kursis olla. Mäletan mõneaastatagust vestlust kolleegiga praktikaettevõttest, kes soovitas kasutada RSS-i tellimist ja järjehoidjaid, et jälgida praktikute ja ekspertide blogisid – samas hoida ka oma riiderit ajakohasena, uusi lisatud blogisid jälgida ning kui väga asjalik pole, siis panna kaduma. Vookogu aitab hästi olla kursis erialaste arengutega, samas nõuab riideri ajakohasena hoidmine teatavat distsiplineeritust, järjekindlust ja valmidust minna põhjalikuks. :)

Ühisjärjehoidjad:

Olen Diigo kasutaja juba mõnda aega ning kasutan seda nö 1.0 tasemel isiklikuks tarbeks– olen ladunud järjehoidjad teemade kaupa rubriikidesse ja rohkem suurt midagi – ei jagamist ega silte. Mõte, et „kursuslased kasutavad lingi lisamisel sama märksõna ning kõigi poolt lisatud lingid on nähtaval ühel aadressil“, on huvitav ja vajaks kindlasti katsetamist.

Tutvusin ka Charting vahendiga, mis on kui kohtumiskoht, kus inimesed jagavad kogutud infot ja teadmisi. Rakenduse ülesehitamisel on lähtutud põhimõttest, et inimesed võtavad ühendust oma õpieesmärkide seotud inimeste ja allikatega, kasutavad teiste loodud teadmisi, genereerivad uusi teadmisi ning annavad sellega oma panuse kollektiivis.  Info kogumist alustatakse rakenduses eesmärgi püstitamisega – mida tahan teada või saavutada. Kasutada saab rakendust nii avatud kui suletud (firmasisene) süsteemina.

Mikroblogid:

Mida saaks õpetaja teha 140-tähemärgi piiranguga Twitteriga. Kõigepealt saab seni sotsiaalse meediaga vähetuttav õpetaja kätte tunde, mis tekib oma sügavamõtteliste  siutsude saatmisel veebiavarustesse.  Õpetaja saab siutsuda kodutöödest, tähtaegadest, uudistest, viia läbi ajurünnakuid, teha küsitlusi, luua päris- või libaprofiilid, mängida rollimänge, et õppida oma digitaalse maine kujundamist, harjutada õpilastega netiketti,  lasta õpilastel luuletada..

Kirjandusallikate jagamine:

Installeerisin endale Mendeley ning kui olin läbi vaadanud tutoriali, kuidas Word pluginaga viiteid ja bibliograafiat lisada, oli see rakendus  mulle lõplikult müüdud. Kui õigesti mäletan, siis tutvustati seda vahendit ka eelmisel õpikeskkondade ja õpivõrgustike auditoorsel kohtumisel.

Märkmed ja veebiklipid:

Sobiva, seadmete vahel sünkroniseeritud lahenduse leidmine oma ülesannete, mõtete, sündmuste koondamiseks on väga oluline. Hetkel on minu parimad sõbrad, kes aitavad TLÜ virr-varris, tööl ja kodus ellu jääda, Google’iga sünkroniseeritud Outlook kalender sülearvutis ja nutitelefonis,  Wordpress blogi ning sügisel Hansu soovitatud (hetkel punaselt plinkiv) Wunderlist. Kuna olen proovinud kasutada ka MS OneNote’i, siis Evernote näib olevat sarnane rakendus.  Kui oleks huvi kasutada, siis ka seda on võimalik jagada teiste kasutajatega ning sünkroniseerida nutitelefoniga, viimast OneNote’iga teha ei õnnestunud, kuna selle nutitelefoni appi „meie piirkonnas“  alla ei saa laadida. Hetkel ma seda kasutama ei torma, kuid jätan meelde.

Veebikonverentsid:

Skype, nagu juba paljud maininud, on meie kõigi suur lemmik. Ühe kooli olen juba lõpetanud pidevalt tuge saades Skype grupist ning hea meel on tõdeda, et sama positiivne praktika jätkub ka Tallinna Ülikoolis.Loodan, et Skype jätkuvalt elab ja õitseb ning suudab tegutseda ja ellu jääda skype-to-skype teenuseid tasuta pakkuva ärimudeliga. Olen nõus Skype’i tasuta kasutamise nimel välja kannatama ka reklaame.

Widgetid:

Mis vahe on widgetil ehk vidinal ja gadgetil? Gadgetid on kõik widgetid, mis pole widgetid. Widget on taaskasutatav koodijupp, mida võib panna igale veebisaidile. Gadget toimib nagu widget, täidab samu eesmärke, kuid on patenditud, töötab ainult teatud veebisaitidel. Nt Google gadgetid töötavad ainult Google’i toodetes – samas Google kalendrit näitab kenasti ka WordPress, nii et kas Google kalendri-gadget on siis widget?

Muud kasulikud vahendid:

Mainitutest, mida enne ei tundnud, hääletan Doodle’i poolt. Suurepärane abivahend konsensuse saavutamiseks kohtumisaegade- kohtade  jms osas.

Kokkuvõtteks:

Peaksin enam süüvima folksonoomia kasutusse ühistöös, kuidas seda nutikalt teha ning kasutada .

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H. (2012) .Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga