Eelmise tunni kodutööna defineerisime õpikeskkonda. Nagu juba nimetatud on Dillenbourg, Schneider ja Synteta (2002) järgi virtuaalne õpikeskkond :
- läbimõeldult kujundatud inforuum (info kasutamine harivaks interaktsiooniks, autorlus, infoallikatele viitamine, info hoidmine, tehnika arengute järgimine);
- sotsiaalne ruum;
- selge esitusviisiga, keskkond on esteetiline ja lihtsalt kasutatav;
- tudengid osalejad (infotootjad, sotsiaalse ruumi ja inforuumi liikmed ja panustajad);
- ei tähenda üksnes kaugõpet, vaid pigem toetab ja rikastab kontaktõpet;
- tehnoloogiate integratsioon, kasutab erinevaid tarkvaravahendeid, – info, kommunikatsioon, koostöö, õppimine ja haldamine ühes;
- integreerib ka füüsilise õpikeskkonna mitteelektroonilisi vahendeid – raamatud, näost-näkku arutelud, loengud jm.
Käesolevas kodutöös on teemaks õpihaldussüsteemid. Dobozy ja Reynolds (2010) püüavad neid mõisteid selgitada metafooride abil ning defineerivad õpihaldussüsteemi (LMS – Learnign Management System) kui ostukeskust – tule ja võta (24H) ning õpikeskkonda (VLE – Virutal Learning Environment) kui lennujaama – tule ja ole.
Õpihaldussüsteem annab platvormi haridusasutuse virtuaalsele õpikeskkonnale. See on koht, kus õpetajad hoiavad dokumente ja haldavad virtuaal- ja hübriidõpet, jälgivad õpilaste tegevusi. Landon, Henderson and Poulin (2006)
Otsustasin oma kodutöös analüüsitavaks õpihaldussüsteemiks valida Dippleri. Nimi Dippler tuleneb uue keskkonna kontseptsioonist: Digital Portfolio-based Personal Learning Ecosystem (ehk siis: digitaalne portfoolio-põhine personaalne õpi-ökosüsteem). Õpilased kasutavad WordPress blogisid, millel on juures spetsiaalne lisaprogramm, mis võimaldab ajaveebil õpihaldussüsteemiga infot vahetada. (HTK 2012)
Dippler on VLE 2.0 näide, kus kasutusel on universaalne ja avatud platvorm, mis võimaldab ühendada erinevaid tehnoloogiaid.
Dippleri positiivsed omadused:
- õpilane kasutab oma õpitegevusteks personaalset õpikeskkonda, mis on universaalse ning lihtsa ülesehitusega, paljudele harjumuslikus WordPress keskkonnas,millega kaasnevad ka muud WordPress’i hüved: klient-tarkvara erinevate mobiilsete seadmete (nutitelefon, tahvelarvuti) tarvis, privaatsuse seadistamine, rss ja vidinad, välimuse seadistamine jm;
- õpilase personaalne õpikeskkond on seotud õpihaldussüsteemiga, mis muudab kursuse ning tegevuste haldamise õpetaja jaoks lihtsaks ning võimaldab analüüsida õpimustreid – puudus tavalise blogipõhise õppe puhul;
- peale õppeasutuse lõpetamist saab õppija oma WP blogi kooli küljest lahti siduda (ja vajadusel mujal ühendada), keskkonda saab kasutada oma portfooliona;
- õppematerjalide osas täielik avatus, õppematerjalid on paigutatud avatud keskkondadesse (nt. Slideshare, Issuu, Youtube) ja vistutatakse või lingitakse need siis kursuse õppematerjalide lehele;
- koosvõimeline mudel.
Dippleri negatiivsed omadused
- blogimisega varasemalt mitte kokku puutunud õppijal võib olla keeruline hakata ühe pauguga WordPressi kasutajaks, mistõttu mudel sobib eelkõige ülikoolidesse, lühikeste täienduskursuste ja -koolituste läbiviimisel võib selle kasutamine osutuda keeruliseks;
- minu isiklik kasutatavuse probleem – segaseks on jäänud vähemalt minule, kui „minu oma“ on minu Dippleri blogi. Kuidas positsioneeruvad omavahel rippmenüüs olev kursus ja minuloodud kategooria v menüüpunkt, mil määral saab seadistada menüüd;
- õppematerjalide paigutamine avatud keskkondadesse võib osutuda kindlasti väljakutseks õppejõududele ja õpetajatele ja samas võivad need olla sealt ka ühel hetkel kadunud;
Siiski arvan, et Dippler täidab edukalt virtuaalsele õpikeskkonnale esitatud nõuded: läbimõeldult kujundatud inforuum, tehnika arengute järgimine, sotsiaalne ruum, selge esitusviis, tudengid on osalejad, kasutab erinevaid tarkvaravahendeid.
Kasutatud kirjandus
Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. Loetud aadressil http://edutice.archives-ouvertes.fr
Dobozy, E. & Reynolds, P. (2010). From LMS to VLE or from supermarkets to airports: Classifying elearning platforms using metaphors. Proceedings of the 5th International LAMS Conference 2010. http://lamsfoundation.org/lams2010sydney/papers.htm
Weller, M. (2006). VLE 2.0 and future directions in learning environments. First Lams Conference. Sydney, NSW, December 2006. http://saturn.melcoe.mq.edu.au/presentations/mwellerLAMS.ppt.
Landon, B., Henderson, T., & Poulin R. (2006). Peer Comparison of Course/Learning Management Systems, Course Materials Life Cycle, and Related Costs, Final Report. Cambridge: Massachusetts Institute of Technology. http://web.mit.edu/emcc/www/MIT-WCET-C-LMS-Final-Report-07-19-06.pdf.
Laanpere, M. (2012). Dippler: järgmise põlvkonna e-õppekeskkond. Ettekanne e-ülikooli aastakonverentsil. https://www.eope.ee/_download/repository/Slaidid_Dippler_Mart_Laanpere.pdf
Dippleri dokumentatsioon. Kasutamise kuupäev: 30.09.2012. a., allikas trac.htk.tlu.ee: http://trac.htk.tlu.ee/iva2/wiki
