Kodutöö: Õpiobjekt

My Home. Moodul 2

Moodul 2 on osa grupitööna valminud inglise keele kursusest 4. klassile, mille eesmärk on õppida kirjeldama ja tutvustama kodusisustust ja tube. Konkreetse mooduli õpieesmärk on, et õpilane nimetab toas olevaid mööbliesemeid (lisandub eelmise ülesandega võrreldes uusi mööbliesemeid) ning kirjeldab asukohti eessõnade abil.

Varasemate kodutöödena valmisid ülesannete jada, õpetamisstrateegia ja storyboard.

Tehniliselt teostasin väljamõeldud ülesanded programmis Articulate Storyline.

Programm võimaldas teha peaaegu kõike, mida soovisin: isekujundatav freeform drag and drop ning tagasisidega tekstisisestus,  nuppude keele muutmine, interaktiivne heli ja pilt, Scorm-ühilduvus jpm. Ülesannete kasutajatestimine on plaanis järgmisel nädalal.

Video: õpikeskond

Tegin video grupitööna koos Keila-Joa õpilaste ja õpetajatega.

Inspiratsiooni video tegemiseks sain siit.

Koostasin küsimused ning lasin õpilastegrupil (5 õpilast) vastata küsimustele nende e-portfooliotes ning valmistada Paint.Netis fotokollaaži (tegid 3 õpilast).

Tekstid valmisid õpilaste vastuste põhjal koos Anne-Ly Lutteriga (psühholoog, karjäärinõustaja)

Kasutatud programmid: Samsung telefon, Dropbox, Paint.Net, Prezi, Windows Movie Maker, Camtasia, laadisin You Tube’i.

Kodutöö: Ülesannete jada

Moodul 2 – Ruth

Õpiväljund: nimetab toas olevaid mööbliesemeid (lisandub eelmise ülesandega võrreldes uusi mööbliesemeid)

Ülesannete jada:

vaata pilte ja kuula, millise mööblieseme juures on kass (liikuv kass) SHOW

  1. kuula ja paiguta  kass õige mööblieseme juurde ASK
  2. pane õige sõna kassi ja mööblieseme juurde ASK
  3. kirjuta kassi ja mööblieseme alla õige sõna DO

Õpiväljund: kirjeldab kassi asukohta eessõnade abil

Ülesannete jada:

  1. kuula ja loe, kas kass on mööblieseme taga, sees, peal, all või kõrval SHOW
  2. kuula ja paiguta kass õigesse kohta mööblieseme taga, sees, peal, all või kõrval ASK
  3. vaata kassi asukohta ning kirjuta kasti õige eessõna ja mööbliese DO

6. kodutöö. Õpivõrgustikud

Ülesanne

Mida tähendab minu jaoks mõiste õpivõrgustik?

Esmalt seostub õpivõrgustik info jagamisega – grupp inimesi, kes jagavad mingit ühist huvi mingi teema vastu, õpivad, kuidas seda teha paremini omavahel regulaarselt suheldes. (Wenger, 1999).

Millistele tunnustele võiks vastata õpivõrgustik:

  1. detsentraliseeritud –ei sõltu ühest inimesest;
  2. infot jagatakse, mitte ei hoita ühes kohas;
  3. ilma vahendajateta (puudub administraator, toimetaja, vahendav õpetaja õpilase ja teadmise vahel) – otsepääs info ja teenuste juurde;
  4. sisu ja teenused on komponentidena;
  5. võrgustikus osalemiseks ei ole vaja spetsiaalset tarkvara või seadet;
  6. demokraatlik – kõik võivad omavahel suhelda;
  7. dünaamiline ja muutuv;
  8. õppimine on avatud – osake elust, tööst ja mängust – samad vahendid, mida kasutame igapäevaselt, kasutame ka õppimiseks.

(Downes, 2006)

Paraku seniste õpingute käigus ning tööelus on õpivõrgustike kogemus piirdunud kursuse ühise Skype-grupi loomisega, eelnevate õpingute käigus loodi selle juurde ka ühine Dropbox’i kaust, kus jagati omavahel lahkelt leitud materjale ning kodutöid (mis oli tõeline kullaauk) ning grupikaaslaste Google’i grupp ja ühiskalender. Lisaks õpingutele organiseeriti seal kursuse ühisüritusi ning jagati muud vaba-aja infot.

Kuigi õpivõrgustik ei tohiks oma ülesehituselt sõltuda ühest tegijast, ei saa siiski mööda inimlikust faktorist ehk igale asjale tuleb kasuks, kui on õige vedaja – teistest aktiivsem ekspert, kes on valmis keskmisest enam panustama. Haridustehnoloogide võrgustiku puhul on see Ingrid Maadvere ning EIÕPS-is väsimatu Birgy Lorenz.

Samas peaksid kõik õpivõrgustikus osalejad tajuma, et kõigil on oma roll õpivõrgustiku elujõulisena hoidmisel –kõik peaksid olema nii sisu loojad kui tarbijad. Nagu tabavalt ütleb raamatu „NetSmart“ autor Howard Rheingold, tuleks sotsiaalses õpivõrgustikus juhinduda reeglist   – mina sügan sinu selga, sina sügad minu selga :).  Ka ehitades üles isiklikku õpivõrgustikku, mis koosneb erinevatest voogudest, tuleks „toita“ ka neid, keda järgid – kommenteerida, jagada leitud infot.. (Rheingold, 2012)

“Õpikeskkondade ja õpivõrgustike” WordPress blogi kujunemiseks õpivõrgustikuks on peaaegu olemas vajalik – grupp praktikuid, kes jagavad samu huvisid teatud elualal. Takistuseks võib saada suhteliselt ebaühtlane kogemustetase – „seljasügamine“ võib kujuneda ühepoolseks ning see, et kursuse lõppedes lendavad linnud laiali ning tegevus soikub.  Viimase vastu võiks aidata pühendunud eksperdid, vedajad ning mingi ühine eesmärk , näiteks koostada iga-aastaselt Eesti oma erinevaid haridustehnoloogia aasta TOPP-e ja TIP-e, mis oleksid vabad hariduskantseliidist ning pisut meelelahutuslikud – ühiselt fikseerida iga-aastast seisu dünaamilises haridustehnoloogia maailmas,  nii,  et selline info ei oleks Eesti-siseselt enesekaemuslik vaid järgib uusimaid trende maailmas ning kaasab ka gurude arvamusi. Mulle, kui haridustehnoloogia maailma värskelt sisenenule, on tõesti jäänud mulje, et moodne, dünaamiline, demokraatlik ning avatud haridustehnoloogide õpivõrgustik,  ehk haridustehnoloogide personaalsete õpivõrgustike kohtumispaik, näib hetkel tõesti puudu olevat (või pole mina seda leidnud).

Ps.  Tegin otsingu ja leidsin tõesti-tõesti Facebook’is haridustehnoloogide kogukonna. :)

Kasutatud kirjandus:

Downes, S. (2006). Learning Networks and Connective Knowledge. (H. H. Yang & S. C.-Y. Yuen, Eds.)Instructional Technology Forum, 28(October), 1–27. doi:10.4018/978-1-60566-729-4.ch001

Rheingold, H. (2012). Net Smart: How to Thrive Online (p. 336). The MIT Press. Retrieved from http://mindmappingsoftwareblog.com/personal-learning-network/

Wenger, E. (1999). Communities of Practice: Learning, Meaning, and Identity (p. 336). Cambridge University Press.

Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad

Ülesanne

Personaalne õpikeskkond on tihedalt seotud elukestva õppe kontseptsiooniga ning arusaamaga, et õppimine on personaalne tegevus, mille range kontrollimine ja piiramine ei ole infoühiskonna ning sotsiaalse meedia ajastul mõistlik ning ka võimalik.

Personaalne õpikeskkond on ühe kasutaja e-õppekeskkond, mis võimaldab koostööd teiste kasutajatega ja õpetajatega, kes kasutavad teisi personaalseid õppekeskkondi ja/või virtuaalseid õppekeskkondi. Teatud mõttes peab personaalne õpikeskkond sisaldama „tootlikkust parandavaid“ rakendusi, mis hõlbustavad õppetegevust ning kasutaja kontrollib, kuidas ta seda (personaalset õpikeskkonda) kasutab ja muudab (käepärasemaks). (Harmelen, 2006).

Minu jaoks on olulised märksõnad personaalse õpikeskkonna puhul õppetegevuses produktiivsuse parandamine ning oma õpikeskkonna pidev muutmine ja käepärasemaks muutmine. Hetkel kasutan oma WordPress blogi eelkõige erineva info koondamiseks, õppetöös järjel püsimiseks ning kodutööde postitamiseks ja hoidmiseks. Koostöö piirdub esialgu teiste kodutööde ning postituste jälgimisega ning käsukorras kaastudengite tööde kommenteerimisega. Samas aitab teiste kohalolu tunnetamine ning võimalus üksteise kodutöid näha õppetöös palju. Tunnen sedalaadi  infovahetusest suurt puudust vabaainena võetud õpetajakoolituse ainetes.

Olemuslikult jagunevadki minu blogis õppeained kahte suurde gruppi: haridustehnoloogia ained ning õpetajakoolituse ained. Ühel pool enamuses avatus ning info liikuvus ning teisel pool heal juhul kinnised keskkonnad, halvemal juhul esitlused kõvakettalt või mälupulgalt ning nõue esitada referaate paberil.

E-portfooliona minu õpikeskkond ei kvalifitseeru, siin puudub enesereflektsioon ehk pidev õpitu analüüs ning oma ahhaa-kogemuste talletamine. Nagu on öelnud David Kolbi, on õppimine vahetu kogemise kaudu ebaefektiivne kui sellega ei kaasne kogetu sõnastamine, mõtestamine, arutlus ja selle arvestamine järgmistes tegevustes. Portfoolio mängib siinkohal olulist rolli eelkõige refleksiooni ja analüüsi faasis, mõningatel juhtudel ka uute õppimiskogemuste tegevusplaani koostamisel. (Kolb, 1984) (Tammets, 2010)

Seni õpiprotsessis endale esitamata jäänud küsimused:

– Mida ma saavutasin?
– Kui hästi ma seda tegin?
– Mida ma sellest õppisin?
– Mida võiksin paremini teha?
– Kuidas ma saaksin paremini teha?

Samuti tunnetan, et “kultuurikiht” pole piisavalt paks, et kujundada oma õpikeskkonnast esitlusportfooliot, mistõttu on see hetkel monofunktsionaalne õpiblogi (nagu ma praegu vaatasin, käsitleme e-portfooliosid 7.-nda kodutööna nii et siinkohal vaikin). :)

Nagu märgitakse tabavalt Tiigriraamatus, on efektiivse õpikeskkonna loomiseks vajalik omandada  sotsiaalse tarkvara kokkuliigendamise tehnilised põhimõtted (nt vood, märksõnad, voogude kokkusegamine), et olla võimeline vabalt valima suure hulga tarkvaralahenduste hulgast ja neid ise kokku seadma oma õpikeskkonnaks. (Pata & Laanpere, 2009).

Lõpetuseks enesekriitiline reflektsioon: voogusid olen hakanud sihipäraselt kasutama magistriõppes, mida mõeldakse voogude kokkusegamise all, peaksin alles uurima. Märksõnade kasutamise kasulikkust mõistan igati, kuid kasutan neid juhuslikult ning korraliku süsteemita.

Ja selle nädala ahhaa-elamus: Mendeley, mida saab kasutada allikate hoidmise kohana kui personaalse õpikeskkonna üht komponenti, kuid nõuab head märksõnasüsteemi. Arenguruumi on küll ja veel.

Kasutatud kirjandus:

Harmelen, M. V. Personal Learning Environments. (M. Memmel & D. Burgos, Eds.), 16 Sixth IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies ICALT06 815–816 (2006). Ieee. doi:10.1109/ICALT.2006.1652565

Kolb, D. A. (1984). Experiential learning : experience as the source of learning and development. (Prentice-Hall, Ed.)Journal of Organizational Behavior, 8(1984), 359–360. doi:10.1002/job.4030080408

Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Tiigriraamat. Tallinn. Retrieved November 11, 2012, from http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

Tammets, K. (2010). e-Portfoolio mõiste | Portfooliokursuse ajaveeb on WordPress.com. Retrieved November 11, 2012, from http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/

 

 

 

 

4. kodutöö. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne

Neljanda õpikeskkondade ja õpivõrgustike kodutöös loetleme ja proovime läbi erinevaid rakendusi, mis kasutavad veeb 2.0 tehnoloogiaid:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • vookogud
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • ühisjärjehoidjad
  • mikroblogid
  • vidinad ja vistutamine
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

Vookogud

Selle kodutöö raames ladusin Google Reader’i kaustadesse kursusekaaslaste õpiblogid ning käesoleva semestri aineblogid ning imestasin, miks ma seda kohe ei teinud. Lisaksin tõmbasin riideri ka telefoni, et kaasõppijate ja õppejõudude tegemistega ekstramugavalt kursis olla. Mäletan mõneaastatagust vestlust kolleegiga praktikaettevõttest, kes soovitas kasutada RSS-i tellimist ja järjehoidjaid, et jälgida praktikute ja ekspertide blogisid – samas hoida ka oma riiderit ajakohasena, uusi lisatud blogisid jälgida ning kui väga asjalik pole, siis panna kaduma. Vookogu aitab hästi olla kursis erialaste arengutega, samas nõuab riideri ajakohasena hoidmine teatavat distsiplineeritust, järjekindlust ja valmidust minna põhjalikuks. :)

Ühisjärjehoidjad:

Olen Diigo kasutaja juba mõnda aega ning kasutan seda nö 1.0 tasemel isiklikuks tarbeks– olen ladunud järjehoidjad teemade kaupa rubriikidesse ja rohkem suurt midagi – ei jagamist ega silte. Mõte, et „kursuslased kasutavad lingi lisamisel sama märksõna ning kõigi poolt lisatud lingid on nähtaval ühel aadressil“, on huvitav ja vajaks kindlasti katsetamist.

Tutvusin ka Charting vahendiga, mis on kui kohtumiskoht, kus inimesed jagavad kogutud infot ja teadmisi. Rakenduse ülesehitamisel on lähtutud põhimõttest, et inimesed võtavad ühendust oma õpieesmärkide seotud inimeste ja allikatega, kasutavad teiste loodud teadmisi, genereerivad uusi teadmisi ning annavad sellega oma panuse kollektiivis.  Info kogumist alustatakse rakenduses eesmärgi püstitamisega – mida tahan teada või saavutada. Kasutada saab rakendust nii avatud kui suletud (firmasisene) süsteemina.

Mikroblogid:

Mida saaks õpetaja teha 140-tähemärgi piiranguga Twitteriga. Kõigepealt saab seni sotsiaalse meediaga vähetuttav õpetaja kätte tunde, mis tekib oma sügavamõtteliste  siutsude saatmisel veebiavarustesse.  Õpetaja saab siutsuda kodutöödest, tähtaegadest, uudistest, viia läbi ajurünnakuid, teha küsitlusi, luua päris- või libaprofiilid, mängida rollimänge, et õppida oma digitaalse maine kujundamist, harjutada õpilastega netiketti,  lasta õpilastel luuletada..

Kirjandusallikate jagamine:

Installeerisin endale Mendeley ning kui olin läbi vaadanud tutoriali, kuidas Word pluginaga viiteid ja bibliograafiat lisada, oli see rakendus  mulle lõplikult müüdud. Kui õigesti mäletan, siis tutvustati seda vahendit ka eelmisel õpikeskkondade ja õpivõrgustike auditoorsel kohtumisel.

Märkmed ja veebiklipid:

Sobiva, seadmete vahel sünkroniseeritud lahenduse leidmine oma ülesannete, mõtete, sündmuste koondamiseks on väga oluline. Hetkel on minu parimad sõbrad, kes aitavad TLÜ virr-varris, tööl ja kodus ellu jääda, Google’iga sünkroniseeritud Outlook kalender sülearvutis ja nutitelefonis,  Wordpress blogi ning sügisel Hansu soovitatud (hetkel punaselt plinkiv) Wunderlist. Kuna olen proovinud kasutada ka MS OneNote’i, siis Evernote näib olevat sarnane rakendus.  Kui oleks huvi kasutada, siis ka seda on võimalik jagada teiste kasutajatega ning sünkroniseerida nutitelefoniga, viimast OneNote’iga teha ei õnnestunud, kuna selle nutitelefoni appi „meie piirkonnas“  alla ei saa laadida. Hetkel ma seda kasutama ei torma, kuid jätan meelde.

Veebikonverentsid:

Skype, nagu juba paljud maininud, on meie kõigi suur lemmik. Ühe kooli olen juba lõpetanud pidevalt tuge saades Skype grupist ning hea meel on tõdeda, et sama positiivne praktika jätkub ka Tallinna Ülikoolis.Loodan, et Skype jätkuvalt elab ja õitseb ning suudab tegutseda ja ellu jääda skype-to-skype teenuseid tasuta pakkuva ärimudeliga. Olen nõus Skype’i tasuta kasutamise nimel välja kannatama ka reklaame.

Widgetid:

Mis vahe on widgetil ehk vidinal ja gadgetil? Gadgetid on kõik widgetid, mis pole widgetid. Widget on taaskasutatav koodijupp, mida võib panna igale veebisaidile. Gadget toimib nagu widget, täidab samu eesmärke, kuid on patenditud, töötab ainult teatud veebisaitidel. Nt Google gadgetid töötavad ainult Google’i toodetes – samas Google kalendrit näitab kenasti ka WordPress, nii et kas Google kalendri-gadget on siis widget?

Muud kasulikud vahendid:

Mainitutest, mida enne ei tundnud, hääletan Doodle’i poolt. Suurepärane abivahend konsensuse saavutamiseks kohtumisaegade- kohtade  jms osas.

Kokkuvõtteks:

Peaksin enam süüvima folksonoomia kasutusse ühistöös, kuidas seda nutikalt teha ning kasutada .

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H. (2012) .Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

Pilditöötlus

Ülesanne

Pildid: Kalevi tn majatagune aed ja valge kassike erinevates poosides.
Salvestan kõik pildid paint formaadis ja muudan kurvidega kontrastsemaks, soojemaks jms.
Kassid lõikan magic wandiga välja ning sean nad aeda erinevatesse kohtadesse.
Salvestan jpg formaadis ja cropin parajaks, salvestan tulemuse jpg formaati.

Siin on pildid, mida kasutasin.