Kursuse lõpp: Kursuse tagasiside ja enesehindamine

Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus. Kursuse eesmärgiks on võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest.

Kursuses käsitleti kokku 7 teemat. Iga teema käsitlemiseks oli aega kaks nädalat. Teema käsitlemiseks antud aeg oli igati kooskõlas ülesannete ja materjali mahuga.

Esimese teema raames õppisin, mis on õpiobjekt ja millised on nõuded õpiobjekti loomisel ja avalikustamisel (tähtsad märksõnad autorlus ja metaandmed). Tutvusin eirnevate repositooriumite ja teiste õpiobjekti levitamise keskkondadega. Teema oli minu jaoks huvitav, mõningal määral tuttav.

Teise teema raames katsetasin läbi erinevaid õpiobjektide loomise vahendeid. Paari vahendi (nagu näiteks LeMill ja eXeLearning) olen varasemast ajast kasutanud kuid teema lõikes tutvusin mitme uue ja põneva vahendiga nagu Xerte, GLO Maker. Praktilise ülesande puhul oli kõige raskem leida teemat, mille põhjal koostada üks õpiobjekt ja sellest tingituna ei ole ma oma loodud õpiobjektiga väga rahul. Õpiobjekti loomine peab algama sisulisest vajadusest. Ühtegi asja ei saa teha lihtsalt tegemise pärast. J

Kolmas teema hõlmas arvutipõhist testimist. See teema meeldis mulle väga. Sain teada mitmeid uusi testimiseks mõeldud keskkondi. Tutvusin põhjalikumalt erinevate küsimuste liigitustega.

Neljas teema oli minu jaoks kõige keerulisem. Teema andis ülevaate e-õpikute loomise vahenditest. Vahendeid on mitmeid, kuid nende kasutamine vajab harjumist ja e-raamatu loomine vajab aega. Selle teema raames meeldis mulle enim praktiline tund, kus reaalselt katsetasime Maci peal e-raamatu loomist. iBook Authoriga tahaks veel rohkem tegemist teha. Loodan, et meie kooli maci klasssaab varsti valmis.

Viies teema andis põhjaliku ja selge vaate autoriõigustest. See teema on alati paeluv ja  küsimusi/väitlusi esile kutsuv.

Kuuendaks teemaks oli allikmaterjalidele viitamine. Selle teema raames õppisin, kuidas viidata APA2 süsteemi järgi allikmaterjalidele. Tegemist on raske teemaga, sest viitamissüsteeme on palju erinevaid ja nõuded on ranged.

Viimaseks ülesandeks oli õppematerjalide kvaliteedi hindamine. See teema oli minu jaoks tuttav juba veidi tuttav, sest osalesin sellel aastal kvaliteetsete e-kursuste hindamisel. Siiski erinev seisnes selles, et nüüd pidin hindama ise enda loodud tööd. Ise ennast on raskem hinnata kui teisi, sest tahad ikka olla enese suhtes kriitilisem samas on raske endale tunnistada, et seda või toda oleks võinud paremini teha.

Kokkuvõttes saan öelda, et see kursus oli huvitav ja mitmekülgne ning täitis kõik minu ootused.

Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet

Viimaseks ülesandeks on rühmatöö analüüs kvaliteedi seisukohalt. Valisin analüüsi läbiviimiseks Koolielu hindamismudeli ja tegin läbi ka eneseanalüüsi õpiobjekti kvaliteedikriteeriumite alusel.

  • Õpiobjekti nimi: Programmi GLO Maker tutvustus
  • Tüüp ning vahend, millega loodud: veebileht, Google Sites
  • Õpiobjekti autor: Helle Kiviselg, Piret Joalaid, Katriin Orason
  • asukoht: https://sites.google.com/site/glojuhend 

SISU

  1. Teema terviklik käsitlus: E- õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust. Ülesehitus on loogiline ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ja meediaelemente on lisatud vajalikul määral. Puudusena võib välja tuua, et sisuelementide osa võiks olla põhjalikumalt esitatud.  ( 2 punkti)
  2. Õpijuhend: Õpijuhend puudub. (0 punkti)
  3. Faktiline õigsus: Ei sisalda faktivigu. ( 3 punkti)
  4. Motiveeritus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine: Materjal on õppijale motiveeriv ja eakohane. Materjal on uudne.  (2 punkti)

TEHNILINE TEOSTUS

  1. Struktuur ja liigendus: Materjal on selgelt esitatud, ühtse struktuuriga ja ülevaatlik. Liigendus on loogiline ja intuitiivselt navigeeritav. (3 punkti)
  2. Materjali maht, vorming ja ühilduvus: Materjali maht on optimaalne. On kasutatav erinevate veebilehitsejatega. Materjalis on kasutatud enamlevinuid vorminguid. Materjal avaneb kiiresti. (3 punkti)
  3. Keeleline korrektsus: Materjal on keeleliselt korrektselt kirjutatud. Lihtsasti mõistetav ja selge keelekasutus. (3 punkti)
  4. Kujundus: On kasutatud ühtset stiili. Värvivalik sobib sisuga. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses. Logo ja kujundus vajab veel pisidetailide osas viimistlemis.t ( 2 punkti)
  5. Tehniline korrektsus: Ei esine tehnilisi vigu, lingid töötavad korrektselt ja alati on võimalus esilehele tagasi pöörduda. (3 punkti)
  6. Autorlus: Viitamine on korrektne ja jagamine toimub Creative Commonsi litsentsi alusel. ( 3 punkti)

Väga raske on oma tööd hinnata nende kriteeriumite alusel , sest töö ei saanud otseselt õpiobjektina koostatud vaid programmi tutvustava vahendina. Seega puuduvad meie töös õpijuhis, ei ole kirjeldatud vajalikke eelteadmisi ja oskusi, ei ole kirjeldatud sihtrühm, ei ole sõnastatud õpiväljundeid. sellest tulenevalt ei saa meie oma töö õppesisulist poolt hinnata ja analüüsida.

Siiski vajaduse korral saab meie materjalist üsna kerge vaevaga koostada korraliku õpiobjekti. selleks on vaja lisada materjalile puudu olevad osad ja vähesel määral kohendada juba olemasolevat osa.

Minule isiklikult meeldivad väga igasugused hindamismaatriksid. Nende abil on õpiobjekti/e-kursuse loomine tunduvalt lihtsam, sest on juba ette teada, mis kriteeriumitele töö peab vastama.

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

Sellel nädalal tegelesime viitamisega. Õppematerjaliga tutvudes sain uusi teadmisi ja kasulikke viiteid edasiseks õppe- ja muidu tööks.

 Õppematerjali kokkuvõte:

1. Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises ning annab lugejale võimaluse pöörduda soovi korral tagasi algallika juurde.

2. Kolm rusikareeglit , millest viitamisel tuleks lähtuda:

    • algallikale peate viitama iga kord kui parafraseerite, jutustate kokkuvõtlikult ümber, tsiteerite või kopeerite teise autori loomingut – ükspuha, kas tegemist on tekstilise, graafilise või audiovisuaalse materjaliga;
    • viide esineb tavaliselt kahes kohas erineva detailsuse astmega: teksti sees ja teksti lõpul kasutatud kirjanduse loetelus. Neist esimene viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on;
    • ühes tekstis (õppematerjalis, essees, referaadis) tuleks kasutada läbivalt ühte konkreetset viitamise stiili.

3. Algallikate tüübid jagunevad:

  • raamat
  • ajakirjad/ajalehed
  • elektroonilised ajakirjad
  • veebiallikad
  • muud allikad

4. Teadusallikate andmebaasid

Ülikoolide (nii Tartu kui Tallinna ülikooli) poolt pakutavate andmebaasidega olen ma tuttav ja oma varasemate õpingute käigus neid ka kasutanud. See on väga hea, et ülikoolid võimaldavad üliõpilastele ligipääsu muidu tasulistele andmebaasidele.

Google Scholar`iga puutusin esmakordselt kokku sügissemestris kui õpikeskkondades seda    põgusalt tutvustati.

Minu jaoks täiesti uus ja põnev keskkond on Directory of Open Access Journals , kus on kokku kogutud üle 700 000 vabalt ligipääsetava teadusartikli.

5. Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Viitamissüsteeme on väga palju erinevaid. Viitamissüsteemide stiilijuhendid on avaldatud spetsiaalsete raamatutena ning tasuta neid internetist alla laadida ei saa. Sellepärast on paljud ülikoolid ja raamatukogud on koostanud viitamissüsteemide juhenditest lühikokkuvõtteid.  Meie õpingutel eelistatakse APA6 viitesüsteemi kasutamist.

6. Viidete haldamise vahendid

Viidete haldamise programmid võimaldavad koguda kokku kõik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne). Erinevat liiki allikate kohta tuleb sisestada erinevat laadi metaandmed. Sisestatud metaandmete põhjal on võimalik hiljem koostada viitekirjed erinevates formaatides.

Tuntumad viidete haldamise tarkvarad on

  • EndNote ( ei ole varem ise kasutanud, tasuline);
  • Papers (ka pole varem kokku puutunud, tasuline);
  • Mendeley (sügisel tutvusin ja kasutan seda programmi, tasuta);
  • Zotero (ei ole varem kokku puutunud aga pakub väga huvi. Meeldib see, et on seotud brauseriga).

Praktiline töö

1. Otsisin oma magistritöö teemaga seotud artikleid Google Scholar otsingumootori abil: Google Scholarit on väga mugav kasutada, sest see on nagu tavalisest google otsingumootorist otsimine. Siiski osade leitud materjalide puhul jääb küsimus, et kas ma ikka tohin neid kasutada.

2. Otsisin oma magistritöö teemaga seotud artikleid andmebaasidest ScienceDirect , SpringerLink ja IEEE Computer Society Digital Library: vahva on, et ScienceDirect võimaldab otsida ka pilte. Otsimine andmebaasidest on mugav ja leitud artiklite puhul ei pea väga muretsema, kas neid ikka tohib kasutada.

3. Otsisin samu artikleid Mendeley keskkonnast ja lisasin leitud artiklid oma Mendeley artiklite kogusse. mendeley kasutamisega olen juba ära harjunud ja leian, et see on väga mugav viis huvitavate/vajalike artiklite kogumiseks ja hoiustamiseks.

4. Liitusin Mendeleys grupiga Creating Digital Learning Resources.

5. Tegesin Mendeley klientprogrammiga. Klientprogrammi instaleerisin endale juba sügisel  ja kasutan seda usinalt.

Kokkuvõttes kipun mina artiklite otsingul liikuma hoopis mööda artikleid. Nimelt kõige huvitavamad materjalid on uuritava artikli lõpus (kasutatud kirjandus).

6. Neli allikatüüpi viited

  • raamat (Book)

Anagnostopoulou, K., & Haynes, M. (2002). Virtual learning environments as tools in learning and teaching. R. Bhanot, &  S. Fallows (toim).  Educational Development Through Information and Communications Tehnology (Staff and Educational Development) (lk. 60 – 72). London N1 9JN: Sylus Publishing Inc. 

  • teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)

Chan, G. R. Y. C., & Lai, J. K. (2005). Shaping the strategy for e-books: A Hong Kong perspective. Library Collections Acquisitions and Technical Services, 29(2), 205–219. doi:10.1016/j.lcats.2005.04.002

  • konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)

Ferguson, S. (2012). Challenges in Responding to Scaffolding Opportunities in the Mathematics Classroom. In J. Dindyal, L. P. Cheng & S. F. Ng (toim), Mathematics
education: Expanding horizons. Proceedings of the 35th annual conference of the
Mathematics Education Research Group of Australasia, eBook (lk. 274 – 281). Singapore:
MERGA, Inc.

  • veebilehekülg (Web Page)

Byrne, R. (2013, 28 aprill). New Webinar Course – Blogging for Teachers and School Leaders (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://www.freetech4teachers.com/2013/04/new-webinar-course-blogging-for.html#.UX1bbbWeMzI

Neljas teema: uued tehnoloogiad

Nädala ülesanne on järgmine:

Alustasin oma raamatu katsetustega. Esmalt proovisin programmi Sigil. Väga lihtne installeerida aga teha programmiga midagi suurt ei mõikanud. Edasi proovisin veel  Inkling Habitat, kuid seegi tundus kuidagi ebamugav. Mis teha, sest praktikumis proovitud ja katsetatud iBook Author on raskesti üle trumbatav. Õnneks sattusin lõpuks PressBooks`i juurde. Eks see kasutamismugavus tulene ka sellest, et olen juba piisavalt saanud blogipostitusi teha ja nüüd sarnane rakendus tundubki mugav ja käepärane. Tegemist väga lihtsa teosega. Esmase eksportimisega oli mingil üllatuslikul kombel kaduma läinud esimene peatükk raamatust. Selgus, et olin jätnud eksport käsule linnukese panemata. Tegelikult on see üsna hea funktsioon. Saab vastavalt soovile jätta peatükke raamatust välja või neid siis juurde sättida. PDF-i puhul ei näidata kaanepilti :(

MINU RAAMATUKE

Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus?

Mina leian, et olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused. Nende abil saab õppimist muuta mitmekülgsemaks ja effektiivsemaks. Samas ei saa ära unustada ka avatuse positiivseid külgi. Parim viis on ikka kombineerida, vastavalt vajadusele, nii tehnoloogia lisavõimalusi ja avatusi.

Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele?

Leian, et koolid võiksid mõelda sellele, et oma rahalistest vahenditest tahvelarvuteid osta, kuid siis peab olema nende kasutamine hästi läbi mõeldud. Pole ju mõtet osta vahendeid, kui neid reaalselt ei kasutata. Seega peaks koolid võtma suuna BYOD läähenemisele, niikauaks kui ei hakkata antud vahendeid koolides massiliselt ja süstemaatiliselt kasutama.

Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?

E-õpik peab olema selline õpilasele mõeldud vahend, kus õpilane saab kätte õppimiseks vajaliku info ja saab seda infot igal ajal ise täiendada oma mõtetega. Lisaks peaks sealolema ka piisavalt ülesandeid, mis toetavad teema omandamist. Õpik peab olema iga õpilase isiklik vahend ja iga õpilase oma nägu.

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Selle nädala ülesanne on tutvuda autoriõigustega ja lisada oma blogisse õpitust kokkuvõte.  Autoriõiguste teema on aktuaalne kuid tekitab siiani palju segadust. Mulle väga meeldis, et eesti keelen õppematerjal oli väga kokkuvõtlik ja asjalik. Andis selge ülevaate, mis on autoriõigustega kaitstud ja mis mitte.  Mulle endale meeldib väga see Creative Commons litsentsi süsteem. Eriti mõnus on kasutada Creative Commons käsiraamatu vahel olevat voldikut (http://www.creativecommons.ee/cc-voldik/ ).

Mulle endale jääb veidi segaseks autoriõiguste eriliik Public Domain. Õppematerjalis on selle kohta öeldud, et kasutades antud märget teosel on autor kõigist õigustest seoses teosega loobunud. Samas on aga õppematerjalides märgitud, et autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Kas me Eestis üldse siis saame oma teostel kasutada Public Domain märget, kui ma tahaksin teosest täielikult loobuda?

Ma ise kasutan viimasel ajal õppematerjalide illustreerimiseks pilte, mis on jagatud Public Domain põhimõttel (http://openclipart.org/). Kas sellisel juhul ei peaks üldse siis algallikale ja autorile viitama? Ma siiani olen ikka seda teinud :)

Inglise keelseks teadusartikliks valisin David Wiley ja Seth Gurrell kirjutatud artikli Kümme aastat arengut. Artikkel on väga paeluv ja sujuvalt kirjutatud.  Alustatakse paeluva ajalooga, kuidas jõuti vaba tarkvara mõiste ja GNU Public Licence loomiseni ja sealt edasi avatud lähtekoodiga tarkvarani. 1999 aastal anti välja Open Publication Licence (OPL), mis oli erinwv varasemast GNU Public Licence`st.  OPL-is oli nõutav viitamine originaalautorile ja lisandusid autori poolt esitatavad nõuded. Sellest kasvas välja 2001 aastal Creative Commons. Artiklis on loetletud ka mõned avatud õppematerjalide ja avatud sisu kogud, mis kattuvad osaliselt ka õppematerjalis loetletud kogudega.

Kasutatud materjalid:

Põldoja.H. Õppematerjalide autoriõigus. http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Wiley, D. A. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. A. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version. [Open Access]

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Selle nädala ülesanne oli praktilist laadi. Varemalt olen pakutud vahenditest kasutnud eXeLearningut ja LeMilli. Valisin oma õpiobjekti loomiseks senini minu jaoks  tundmatu vahendi GLO Maker. Tegemist on minu arvates väga mõnusa vahendiga. Miinuseks on see, et esmalt on vaja vahend arvutisse installeerida (on ühe arvuti põhine). Positiivne aga see, et saab kasutada ka ilma internetita (vähemalt loomise õppematerjali loomise faasis).

Veel meeldis mulle väga, et enne töö tegemist saan esmalt paika panna oma õppematerjali skeemi ja alles siis hakata sisu tootma. Alati saab töö käigus skeemile slaide lisada ja neid eemaldada.

Ka slaidide kujunduse võimalused on mitmekülgsed, kuna kiki komponente saab ise lisada, maha võtta ja ümber paigutada. Programm pakub 18 erinevat komponenti (tekst, video lisamine, mitmik valik, paaridesse panek jne.).

Minu väikese õppematerjali loomise katsetuse leiate siit: Multimeedium ja selle elemendid

Kolmas teema: Arvutipõhine testimine

Kolmanda nädala ülesanne on valida välja üks testide koostamise vahend ja sellega koostada eri tüüpi küsimustest koosnev test. Mina valisin selle ülesande läbi tegemiseks TATS&PETS vahendi. See jäi mulle kõrvu juba kontaktpäeva loengus. Pole antud vahendiga varem kokku puutunud. TATS keskkonda registreerimine ja sisse logimine on väga lihtne. Pakutakse kokku 11 eri tüüpi küsimuse tegemise võimalust (katsetasin kõik need läbi). Küsimuste koostamine antud vahendil on väga lihtne ja mugav.

Minu koostatud küsimusi saab näha siit  http://ait.opetaja.ee/pets/solve_selftest.faces

 

Teine poolt selle nädala ülesandest oli valida üks artikkel ja selle põhjal tuua välja paar olulisemat mõtet. Minu tähelepanu köitis see, et kursuse loengumaterjalidest lugesin küsimuste ja testide koostamise regulatsiooni (IMS QTI) olemasolust.  Üllatav oli ka see, et küsimusi jaotatakse kokku 16 erinevaks tüübiks. Vaatasin slaididelt seda jaotust ja püüdsin enda jaoks kirja panna iga küsimuse nimetuse või siis selgituse, mille põhjal ta teistest küsimustetüüpidest erineb. Mulle tundub, et päris paljudes küsimuste koostamise programmised on nii mõnedki küsimused ühe tüübi alla kokku koondatud. Näiteks Moodle pakub mitmikküsimuse ja siis annab valikuvõimaluse, kas soovin lisada ühe õige vastuse variandiga küsimuse või siis mitme õige vastuse variandiga. Veel oli minu jaoks uudne see jaotust kasutav ülesande tüüp, ülejäänusi olen ise koostand või siis kuskil varem näinud.

Sellest lähtuvalt köitis minu tähelepanu esimene artikkel, kus räägiti arvuti põhisest testimisest üldisemalt. Artikel on mõnusalt loetav ja arusaadav. Mulle väga meeldib, et artiklis on välja toodud erinevad arvutipõhise hindamise tüübid ja ka nende selgitused:

  • Eksam – Kokkuvõttev hindamine. Võtab kogu õpitu kokku ja annab ülevaate, mida õpilane õpitust teab.
  • Hindeline test – Nii kokkuvõttev kui ka kujundav hindamine. Sisaldab endast mingit osa õpitust. Meie mõistes võib olla nii tunnikontroll kui kontrolltöö.
  • Avatud ligipääsuga test – Kujundav hindamine. Õpilasel on enne testi sooritamist võimalik tutvuda küsimustega ja nendeks õppida.
  • Enesehindamise test – Kujundav hindamine. Test annab õpilasele tagasisidet, kui põhjalikult ta mingit teemat valdab.
  • Harjutued – kujundav hindamine.
  • Õpitut kinnitavad küsimused- kujundav hindamine. Peatüki lõpus olevad küsimused õpitust arusaamise kontrollimiseks.
  • Tasemetest – kujundav hindamine. Enne õppimise alustamist tehakse selgeks, millised on õppija teadmise/oskused antud teemas.

See loetelu näitab, et meil on väga palju erinevaid võimalusi arvutipõhiste hindamismeetodite kasutamisel. Tähtis on endale selgels teha ja meeles pidada, mida tahetakse tsti abil saavutada. Igal vahendil õppimises on õpetuslik eesmärk ja see on õpetajal enda jaoks vaja esmalt paika panna.

Kasutatud kirjandus:

 

Õpiobjekti mõiste ja levitamise vahendid

Kokkuvõte teemast: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Mis on õpiobjekt?

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse ja E-õppe arenduskeskuse poolt välja antud juhendis kvaliteetse õpiobjekti loomiseks on õpiobjekti kirjeldatud järgmiselt:

õpiobjekt on digitaalne interaktiivne õppematerjal, mida iseloomustavad järgmised omadused

  • taaskasutatav – kasutatav erinevates olukordades ja erinevate sihtrühmade poolt; on tehniliselt universaalne; sobib kasutamiseks sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklik – on loodud ühe konkreetse teema omandamiseks; õpiväljundite saavutamiseks vajalik sisu peab olema õpiobjekti sees; õppijal on võimalik saavutada selles kirjeldatavad õpiväljundid ja nende saavutamist ka kontrollida;
  • õppimist toetav – materjal on iseseisvalt läbitav; sisaldab õpijuhiseid; toetab õppeprotsessi kõiki etappe; struktueeritud; illustreeritud näidetega; interaktiivne; toetama erinevate õpistiilidega õppijaid;
  • ühilduv – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega; vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele.

Õpiobjekti loomine on keerukam, kui tavalise õppematerjali loomine. Õpiobjekti luuakse eesmärgiga, et neid saaks kasutada paljud õpetajad oma erinevatele sihtrühmadele mõeldud kursustel. Õpiobjekt on eelkõige hea õppematerjal  – sisaldab eelteadmiste kirjeldust, on struktueeritud, kasutajasõbralikult kujundatud, aineliselt ja keeleliselt korrektne. Õpiobjekt disainitakse õppijale iseseisvalt läbimiseks.

Siiani on olnud õpiobjekti mõiste üsna segane ja arvan, et paljud õpetajad võtavad siiani õpiobjekti kui lihtsalt õppematerjali ühe kindla teema kohta. Olles tutvunud põhjalikult antud materjalidega võin väita, et ise ei ole ma veel ühtegi õpiobjekti loonud (selle lähedasi õppematerjale aga küll).

Kõige huvitavam ja õpetlikum osa minu jaoks selle teema juures on metaandmete mõiste selgitus ja kirjeldus. Metaandmed on struktueeritud informatsioon antud objekti kohta. Need võimaldavad kirjeldada, selgitada, viidata antud objektile või teha võimalikuks selle leidmise, kasutamise või haldamise (P.Barker & L.M. Campbell, (2010)).

Ülal mainitud juhendis on antud lühike definitsioon: metaandmed on andmed andmete kohta.

Metaandmed on vajalikud, et õpiobjekte saaks struktueeritult hoiustada ja neid oleks lihtne otsida otsijale huvipakkuvate märksõnade nagu autor, teema või objekti tüüp alusel. Metaandmete standardeid on mitmeid. See on tingitud sellest, et need on arendatud erinevate organisatsioonide poolt. Levinumad neist on Dublin Core, IEEE LOM, IMS LOM, LRE LOM.  Põhiosas on standardid sarnased.

The Simple Dublin Core Metadata Element Set (DCMES) standard koosneb 15 elemendist. Need on pealkiri, autor, teema ja võtmesõnad, kirjeldus, väljaandja, kaasautor, daatum, inforessursi tüüp, vorming, inforessursi indentifikaator, allikas, keel, seos, hõlme, õigused.

LOM standardil on elemente tunduvalt rohkem. Need on ülevaatlikult toodud järgmisel skeemil (P. Barker & L. M. Campbell. (2010)):

http://www.icbl.hw.ac.uk/publicationFiles/2010/TICLMetadata/TICLpaper.MetadataForEducation_postref.pdf

 

 

 

 

 

 

Mis on repositoorium ja referatoorium?

Repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks.  Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. (H. Põldoja)

Repositooriumitega olen kokku puutunud juba tükk aega tagasi. Esimene kokkupuude oli selle mõistega aastal 2005, kui läbisin Tartu Ülikoolis selliseid aineid nagu koolituskeskkonnad ja koolitarkvara. Tol ajal kodumaiseid repositooriume veel ei olnud ja seega tegime põhjalikumalt tutvust MERLOT ja Ariadne repositooriumitega. Praegusel hetkel, oma töö käigus olen pidevalt kursis E-õppe Arenduskeskuse repositooriumi sisuga.

Kasutatud kirjandus:

Õpileping

ÕPILEPING

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Soovin selles aines tutvuda võimalustega, kuidas luua digitaalseid õppematerjale, millised on nõuded digitaalsetele õppematerjalidele ning mis erinevus on tavalisel õppematerjalil ja digitaalsel.

Eesmärgid – Saada uusi teadmisi digitaalstete õppematerjalide loomisel. Antud kursus on mulle vajalik, sest soovin luua ise kvaliteetseid digitaalseid õppevahendeid ja juhendada ka teisi õppematerjalide loomisel.

Strateegiad – Osaleda aktiivselt õppetöös, töödelda mõttega läbi materjalid ja esitada kõik nõutud tööd.

Vahendid/ressursid – Eesmärkide saavutamiseks kasutan kõiki kursusel pakutavaid õppematerjale, kaaskursuslasi (diskuteerides ja teemadeüle arutades), arvutit ja interneti avarustes olevaid materjale.

Hindamine – Eneseanalüüs. Lisaks see, kui suudal luua kvaliteetset digitaalset õppematerjali, oskan hinnata teisi õppematerjale.