Innovatsioonitehnoloogiad essee

Kutseharidus on suurte muutuste keerises ja nii ka antud organisatsioon, kus mina töötan. Käimas on ainekavade uuendamine, uute õpikeskkondade loomine, vanade uuendamine ja uue õppesuuna juurutamine.

Alustasin selles organisatsioonis oma tööd 2008 a. Juba siis tehti ettevalmistusi suurteks muutusteks. Sellest ajast alates on toimunud antud asutuses innovatsioon mitmes alaliigis.

Alates 2011 aastas läksime üle uuele õppeinfohaldussüsteemi kasutusele. Nimeks on sellel siseveeb. Nagu alati, uute süsteemide kasutamisega, on ka selle süsteemiga tagasilööke. Kasutajatele meeldib vana süsteem rohkem, sest nad on vanaga harjunud. Ka mõned uuendused ei tööta nii nagu meie kasutajad seda sooviksime, kuid süsteemi arendatakse pidevalt. Tänaseks oleme jõudnud niikaugele, et läbi antud süsteemi toimub suur osa kooli juhtimist: õpilaste registreerumine kooli, päevikud ja õppetöö, töötajate haldamine, puhkusegraafikud, praktikapäevikud, lähetused, teated, koolitustele registreerimine, tagasiside andmine, töökavade esitamine jne. Plaanis on lähiajal ka tunniplaanikoostamist antud süsteemis korraldama hakata.

Teine suur muutus, mis minu tööloleku ajal teoks sai, on uue õppehoone valmimine, mis tõi omakorda kaasa organisatsioonisisese tööohtade- ja juhtimisstruktuuri muutmise. Nimelt 2013 aasta jaanuarist alates on kasutusel üks suur õppehoone vana kolme hoone asemel. See tõi kaasa suured muutused nii struktuuris kui ka õppeprotsessis, sest lisaks uuele hoonele võeti kasutusele ka palju uut tehnikat ja vahendeid õpetamiseks.

Seoses uute suundadega on muutused toimunud ka minu tööülesannetes. Alustasin antud organisatsioonis tööd täiskohaga õpetajana, nüüdseks olen poole kohaga haridustehnoloog. Kogu uue tehnika ja ümberkorralduste keerises tekkis paratamatu vajadus haridustehnoloogi järgi.

Järjest suuremas muutused on toimunud ka õppeainete osas. Vajadusest lähtuvalt alustati 2011 aastal töökohapõhise õppega.  Tegemist on kaugõppe vormiga, mis on kohandatud töötavatele inimestele. Paljud firma juhid on huvitatud, et nende töötajaid täiendatakse töökohapõhiselt. See on tööandjale mugav, sest töötajad ei pea õppimiseks kuhugi kaugele reisim aj atöölt puuduma samas saab töötaja uusi teadmisi ja parema ettevalmistuse, et oma tööd veelgi paremalt teha. Iga aastaga tuleb juurde ka järjest rohkem sessioonõppijaid ja erialasi, kus meie organisatsioon võtab vastu sessioonõppijaid. Sellest tulenevalt on ka nõudlus e-õppe ja e-õppe keskkondade kasutamise järgi suurenenud.

Antud organisatsioonis kasutame Moodle õpikeskkonda, kuid plaanis on kasutusele võtta täiseti uudne ja Eestis veel vähe kasutust leidnud õpiobjektide loomise keskkond LAMS.

Vajadusest tulenevalt on õpetajaid järjest rohkem suunatud koolitustele, et neid ette valmistada erinevate õpiobjektide ja e-kursuste loomiseks.

Praegusel hetkel kõige suurem muutus on seotud ainekavade uuendustega. Riiklikul nõudmisel on vaja kutsekoolidel kõik ainekavad üle vaadata ja uuendada vastavalt nõuetele. Tulemas on suur muutus nii õppeprotsessi kui ka õpetatavate ainete osas. See toob kaasa suured muutused õppetöö valdkonnas, sest uutes ainekavades olev sisu on üsna erinev praegu kehtivatest. Uutes kavades vähendatakse üldainete mahtu, mis toob kaasa töötajate koondamise või tööülesannete ümberkorraldamise. Lisaks peab ka õpetaja oma tööd ümber korraldama, sest järjest rohkem rõhutatakse väljundipõhist õpeta ja õpet läbi praktika. Üks suur muutus saab olema ka tundide integreerimine, millega on vähesel määral meil juba algust tehtud.

Lisaks loodame saada valmis veel ühe uue maja, mille tulemusel peaks terve organisatsioon saama koondatud ühte majja, mis toob kaasa jällegi juhtimisstruktuuri muutuse. Järgmiseks aastaks valmib meil koolis Mac`i klass, mis on üsna ainulaadne.

Hariduse kohta küll öeldakse, et see on konservatiivne valdkond ja kuutused sael toimuvad liiga aeglaselt, siis meie haridusasutuses on muutusi ja innovatsiooni olnud üsna palju ning veel rohkemgi on tulemas.

7. kodutöö

Selle nädala ülesanne koosneb mitmest osast:

1) koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid.

mõistekaart

2) Vaata oma mõistekaardil olevaid seostatud mõistete rühmi. Mil moel saaksid need siduda õpidisainiga e-kursusel?

Lähtuvalt oma mõistekaardil olevatest mõistetest teeksin ühe e-kursuse loomisel järgmist:

  • Kujundaksin kursuse huvitava kuid intuitiivselt jälgitavana. Struktuur peab olema lihtne ja kursuse eesmärgid (k.a. iseseisva või rühmatöö eesmärgid) peavad olema selgelt ja arusaadavalt õppijale juba kursuse alguses esitatud.
  • Kursuse sisu edastaksin õppijatele lihtsa ja paeluvana, et õppijal ei tekiks tunnet nagu ta ei saaks millestki aru. Õppijal ei tohi tekkida hirm, et see on tema jaoks liiga raske. Motivatsiooni hoidmiseks peab olema kursuse sisu lihtsalt mõistetav kuid samas õppija jaoks uudne.
  • Võimaldaksin õppijal valida erinevate alternatiivülesannete vahel. Õppijad on erinevad ja kõigile ei sobi ühes stiilis ülesanded.

3) Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?

Enesejuhitud õppija jaoks sobiv õpikeskkond peab olema õppija jaoks mugav, mingil määral tuttav. Pakun, et parim võimalus on õppijale pakkuda õppikeskkond, mida saab enesejuhitud õppija oma näoliseks kujundada. Õpetaja poolt loodud osa peab olema võimalikult lihtne, selgelt struktueeritud ja intuitiivselt navigeeritud. Õppijal on võimalus vajadusel lisada  sinna keerukust, muuta seda enda meele järgi iseloomulikumaks ja vajadusel lisada endale meelepäraseid rakendusi ja vahendeid.

6. kodutöö

Ülesandeks on meenutada ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja seda analüüsida.

RÜHMATÖÖ: 

  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest ja seda esitleda.

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmas oli kokku kolm liiget. Rühm sai moodustatud vabal valikul kontakttunnis. Olles pakkunud välja rühmatöö teema leidsin kaaslased, kellele ka see teema sobis. Juhuslike rühmakaaslaste valikul on alati oht, et mõnele rühmakaaslasele ei meeldi rühma valitud idee, meetodid jne. See kord õnnestus rühma valik hästi. Olenevalt rühmatöö ülesandest on vahel parem kui rühmad on mingi kindla tingimuse alusel juba õppejõu poolt ära määratud või valitakse juhuslikult loosimise teel.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes

 a) seoses tehtava ülesande mõistmisega

Rühmatöö ülesandeks oli tutvustada sellist programmi, millega enne oli tegelenud ainult üks rühmatöö liige. Sellest tulenevalt ülejäänud kaks liiget ei omanud ülesandest täit ettekujutust.

b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga.

Rühmatöö tegemisega alustasime suhteliselt hilja, sest muud asjatoimetused röövisid aja. Esmalt tekkis pikk paus suhtlemises. Peale rühma moodustamist ligi nädal aega ei võtnud rühma liikmed üksteisega kontakti. Ei määratud algul ära rühmajuhi roll.

Peale rühmajuhi rolli määramist ja töö ülesehituse kavandi loomist Google Doc´i sujus koostöö väga hästi. Toimus pidev kontakti hoidmine Skype vahendusel ja ühiselt materjali kogumine. Paika sai pandud, kes millise osa kallal tegeleb kuid samas võis alati teise käest nõu küsida, kui endal mõtted otsa said. Rollid jagunesi vastavalt sellele, millised isikuomadused kellelgi olid. Tehniliselt tugev rühmaliige tegeles töö tehnilise poolega, keeleliselt tugev inimene järgis töö keekekist struktuuri ja terviklikust ning kolmas liige tegeles informatsiooni otsimisega.

Tegemist oli super hea kogemusega. See oli minu parim kogemus distantsõppes rühmatöö tegemisel ja esimene kogemus, kus tundsin, et rühmatööl endal on väärtus.

Kodutöö: Ülesannete jada

Meie rühm: Katriin ja Virgo

Teema: Saalihoki kursus algajatele

Sihtrühm: Kõik algajad saalihoki huvilised. Eeldame, et varasemad teadmised mängu kohta puuduvad. Inimene on mängu kuskilt näinud, sellest midagi natuke kuulnud ja tal on tekkinud huvi seda mängu iseseisvalt õppima hakata.

Õppevorm: e-õpe + iseseisev praktiseerimine. Kogu materjal ja ülesanded on antud e-kursusel. Õpilane sooritab vajalikud testid, harjutused ning salvestab need ja esitab kursuse juhendajale (treenerile) üle vaatamiseks.

Õpiväljund: Õpilane osaleb saalihoki mängus lähtuvalt reeglitest, valib ning rakendab sobivat mängutehnikat ja – taktikat vastavalt mängu situatsioonile.

Õppetükid:

1. Saalihoki ja reeglid (Katriin)

Õpiväljundid

  •  nimetab mängus olevaid põhimõisteid ja kirjeldab mängu olemust
  • nimetab mänguks vaja minevat varustust
  • kirjeldab oma sõnadega saalihoki mängu põhireegleid

2. Individuaalne tehnika (Virgo)

Õpiväljundid

  • Suudab hoida individuaalselt palli enda valduses mööduda vastasmängijast olenemata tema kaitsetegevusest.
  • Söödab palli optimaalse kiiruse ja täpsusega kaasmängijani nii, et kaasmängija saaks sooritada tagasisöödu ühe puutega.
  • Sooritab viske ette määratud värava piirkonda lähi- ja kaugdistantsilt.
  • Sooritab vaba-, sisse- ja karistuslöögi vastavalt saalihoki reeglitele.
  • Osaleb lahtilöögis vastavalt reeglitele.

3. Meeskondlik taktika (jääb pealkirja tasandile)

 

Tervikülesanne: Juhani lugu
Juhan on tubli ja ontlik 12 aastane poisslaps Jõgeveste lähistelt. Ükskord peale koduste tööde ühele poole saamis läks ta elutuppa oma MP3 pleierit otsima ning nägi telekas ühte kummalist mängu, kus hulk mehi jäähokile sarnaste keppidega  toimetasid pisikese valge palliga, üritades seda väravasse saada. Juhan jäi teleka ette kauemaks ­­­­- see mäng paelus teda. Tal tekkis tahtmine ise sarnast mängu mängima hakata. Naabripoiss Gunnari rääkis ta kohe ära, lisaks oli külakooli kehalise kasvatuse õpetaja nõus neid neljapäeva õhtul spordisaali lubama. Aga kehalise kasvatuse õpetaja ei ole saalihoki mängu ise kunagi mänginud ega isegi telekast näinud, lisaks peab ta oma põhitööna kanu ja hanesid, niisiis aega on tal napilt. Interneti ühendus on seal piirkonnas hea, seega hakkas Juhan ise mängu kohta õppematerjale otsima.

Ülesannete jada:

Ülesanne 1.  Õpilane tutvub saalihoki mängu olemusega.

  • Õpiväljund: nimetab mängus olevaid põhimõisteid ja kirjeldab mängu olemust.
  • Ülesannete jada: vaata video, loe läbi tekst, vasta küsimustele, kirjelda ise .

Ülesanne 2. Õpilane tutvub saalihokis kasutatavate vahenditega.

  • Õpiväljund: nimetab mänguks vaja minevat varustust
  • Ülesannete jada:  vaata video, vii kokku pilt ja mõiste või vali nimekirjast sobivad, koosta ise mõistekaart.

Ülesanne 3.  Õpilane saab selgeks saalihoki põhireeglid.

  • Õpiväljund: mõistab saalihoki mängu põhireegleid
  • Ülesannete jada: loe reeglid, vasta küsimustele, vali õige variant, kirjelda ise.

 

Õppedisaini alused 06.10.2012 kontakttund

Tänases kontakttunnis sai lahendatud tudengite probleemid dippleriga ja vastatud õppetööga seotud küsimused. Selgemaks sai ka õppedisaini mudeli olemus. Tegelesime oma grupitöödega. Meie grupi kolmas liige oli seekord puudu. Sellest hoolimata, panime paika grupitöö teema. Planeerime disainida kursuse Saalihoki algajatele. Kursuse idee siis selline, et õpilane teeb esmalt endale selgeks mängu olemuse ja põhireeglid. Edasi alustab ta tehnika ja taktika õppimist. Selleks  filmib ta oma treeninguid ja saadab videod treenerile, kes  annab omakorda õpilasele tagasiside ja soovitusi.

Kontakttunni lõpus sai sõnastatud ka antud kursuse õpiväljund: Õpilane osaleb saalihoki mängus lähtuvalt reeglitest, mõistab kohtuniku märguandeid, valib ja rakendab sobivat mängutehnikat ning – taktikat vastavalt mängu situatsioonile.

Kodutöö: Õppedisaini mudelite võrdlus

  • Õppedisain on õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks (Laanpere,  2012).Õpikeskkond on õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega,, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms (Laanpere, 2012).

    M. David Merrill on emeriitprofessor Utha riiklikus ülikoolis.  Praegu ta viib läbi e-kursusi Brigham Young ja Hawaii ülikoolis. Ta leidis, et õpiteooriates kiputakse selgitama, kuidas õppija omandab ja kinistab teadmisi, kuid seal on vähe öeldud selle kohta, kuidas õpetaja peaks kavandama õpitavat nii, et õppimine oleks tõhusam ja tulemuslikum. Sellepärast tekkis tal idee, et tuleb välja töötada teooria, süsteem, mis toetaks just õppetöö kavandamist selles osas. (Merrill, 2008)

    Alustuseks analüüsis Merrill mitmeid õppedisaini teooriaid ja mudeleid ning leidis, et enamik teooriaid käsitlevad õpetuse esmaseid printsiipe (joonis1.) üheselt:

    joonis 1

    • Ülesandekeskus (problem): õppimine ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
    • Aktiveerimine (activation): sobilike kognitivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.
    • Demonstreerimine (demonstration): õppijatele õpetavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega.
    • Rakendamine (application): õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega.
    • Lõimimine (integration): õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi.
    Merrilli Kivikesed – Tiigis õppedisaini mudel sisaldab järjest laienevat tegevust. Õpetamine/õppimine on nagu kivi viskamine tiiki, mis tekitab järjest suuremaid veeringe:

    • Probleem/kontekts (problems): eluline/kontekstualiseeritud probleemipüstitus.
    • Komponentide analüüs (analysis):  õpitegevuse ja -ülesannete määratlemine ning järk-järgult keerukamaks muutumine. Info, elulised juhtmid, õppematerjalid, õpiobjektid.
    • Strateegia (strategy): õpetsmise strateegiad, võtted.
    • Disain (design): õpikeskkond, kujundus
    • Teostamine (production)
    (Merrill, 2002)
    Dick and Carey (DC) õppedisaini mudel on üks populaarseimaid ja laialdaselt kasutatavamaid mudeleid tänapäeval. Antud mudel põhineb ideel, et on olemas usaldusväärne ja nähtav seos juhendmaterjalide ja õpiväljundite vahel. Disainer peab kindlalt teadma, mida õpilane juba oskab, ning selle põhjal saab valida strateegia ja meetodid, kuidas uusi oskusi õpilaseni viia (Instructional design models).
    DC mudel kirjeldab kõiki interaktiivse õppeprotsessi etappe, kus alustatakse õpetamise eesmärkidest ja lõpetatakse kokkuvõtva hinnanguga. Mudel koosneb kümnest komponendist, mis täidetakse korduvalt ja pigem paralleelselt kui lineaarselt:
    • Määratletakse üldised eesmärgid (goals)
    • Sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs (analyze)
    • Määratletakse sihtrühma teadmiste ja oskuste tase (conduct)
    • Sõnastatakse oodatavad õpitulemused (write)
    • Määratleda ja koostada hindamisvahendid (develop instruments)
    • Määratleda õpetamise strateegia (strategy)
    • Õpetamine vaatlemine ja analüüs (revise)
    • Õppematerjalide loomine ja valimine (materials)
    • Formaalne hindamine (formative evaluation)
    • Summaarne hindamine (summative evaluation)

    Kuigi DC mudel püüab rõhutada õpetamist kui terviklikku süsteemi ja keskendub konteksti, sisu, õppimise ja juhendamise seotusele, on mudelis enamus tegevusi üksteisele järgnevas seoses, mis teeb keeruliseks läbida protsessi mitte-lineaarselt. (Merrill jt., 2008)

    Kasutatud kirjandus:

    • Merrill, M. D. (2008). Reflections on a Four-Decade Search for Effective, Efficient and Engaging Instruction. M. W. Allen (Toim.), Michael Allen’s 2008 e-Learning Annual (lk. 141-167). San Francisco: Wiley Pfieffer.
    • Merrill, M.D. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Performance Improvement, 41(7), 41-46.
    • Merrill, M., Barclay, M., & Schaak, A. (2008). Learning and Instructional Systems Design. J. Michael Spector, & Philip A. Harris (Toim.), Handbook of Research on Educational Communications and Technology (lk 173-184). New York: Taylor & Francis Group.