Kodutöö: Õppematerjal

Minu koostatud digitaalne õppematerjal on loodud eelnevas ülesandes valminud ainekava juurde. Kuna tegemist on ehitusviimistluse eriala õpilastega siis hinnapakkumise koostamine arvutis on nende erialal üsna vajalik oskus.

Tegemist on töölehega ja sellega saab põhjalikumalt tutvuda koolielu portaalist: http://koolielu.ee/waramu/view/1-edbf2902-c0da-4fb3-9ad5-022e7c15f746

Minu õpikogemus:

Tegemist on minu jaoks huvitava ainega. Sai meelde tuletada juba varem õpitud didaktilisi üldtõdesi ja kohandatud neid informaatika aine konteksti. Mulle väga meeldisid need ülesanded, mis me pidime iseseisvalt tegema.  Õppimisega jäin jänni, sest ma ise ei pannud õigel ajal tähele, et kodutöid on antud ja siis kui märkasin olin juba teiste ainetega hõivatud.

 

Kodutöö: Tunnikavad

Minu tunnikavad leiab siit: http://lemill.net/community/people/orason/collections/informaatika-didaktika/collection_clean_view

Arvutikomponendid tunnikava juurde tegin väikese ristsõna (vabavaraline programm: EclipseCrossword), mida saab õpetaja kasutada peale seda tundi järgmise tunni alguses eelmises tunnis õpitu meelde tuletamiseks või siis sama tunni lõpus õpitu kinnistamiseks. Ristsõna on kätte saadav siit: http://www.vykk.vil.ee/~orason/arvuti.html

Kodutöö: RÕK 2002 vs 2011

Ülesandeks on  võrrelda informaatika õpetamise eesmärke, sisu ja meetodeid kahes riiklikus õppekavas: 2002 ja 2011.

RÕK 2002 vs 2011Kasutatud kirjandus:

Kodutöö: Informaatika ainekava

Kutsekoolis ei ole arvutiõpe üldainete hulgas. Ka ei ole see läbiv aine, mida õpetatakse kõikide erialade õpilastele. Siiski on enamikes õppekavades arvutitega seotud aine nagu näiteks kontoritöö tarkvara või kontoritöö ja asjaajamine jne.

Antud ülesande baasiks valisin ehitusviimistlejate õppekava, milles on eraldi moodul Arvutiõpetus. Antud mooduli mahuks on 2 õn seega 60 tundi auditoorset tööd ja 20 tundi iseseisvat tööd.

Tegin oma ainekavas muudatused ja täiendused. Parandatud variant asub siin Ainekava_inf_parandatud

Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Valisin kirjeldamiseks oma gümnaasiumi aegse informaatika õpetajaga. Tegemist siis sellise karmi olemisega meeste rahvaga. Ei aidanud ka see, et ta oli minu klassikaaslase isa, ikkagi oli mul alati suur aukartus tema ees.

kogu ainet õpetas ta läbi praktika. Lisaks praktilisele osale jagas ta õppijatele enda koostatud lühikonspektid teooria kohta ja selle kontrollimiseks tegime paberkandjal teste (aasta siis 2002).

Minu arvates töötas selline õpetamismeetod ja need vahendid väga hästi. Materjalid olid alati lühikesed ja selged, testid parajalt keerulised ja kontrollisid paasteadmisi. Praktilised tööd tegime koos läbi, vajadusel jõudsin teha ka märkmeid vihikusse. Gümnaasiumi lõpus arvasin, et olen üks nõrgemaid arvuti kasutamisel (oma klassi kontekstis ilmselt olingi), kuid ülikoolis tõdesin, et minu baasteadmised olid enamik õppijatest palju põhjalikumad.

 

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • baasteadmised on vajalikud kõigile;
  • see tagab, et põhikooli lõpetajatel on ühtlane tase arvuti kasutamise osas;
  • nii on õpetajatel ja juhtkonnal lihtsam.

Kolm vastu-argumenti:

  • kui puudub kohustuslik aine, siis tagab läbiv teema pidevalt antud  oskuste kasutamist;
  • kool saab otsustada vastavalt oma suundusele, kui põhjalikult õpilasi ette valmistatakse informaatika erialal;
  • saab luua integreeritud õppekavu (näiteks matemaatika arvuti vahendusel).

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina isiklikult leian, et arvuti kasutamine on saanud meie igapäeva elu osaks nagu keele kasutamine ja matemaatikagi. Baasteadmised, kuidas ja mida teha, peavad olema ühtsed ja selged kõigile. Seega näen mina ideaalse mudelina, et informaatika baasteadmiste õpetamine on kohustuslik kõigile (umbes 5-6 klass) ja edasi ülejäänud klassides on arvuti kasutamine läbiv teema (oskuste säilitamise ja arendamise eesmärgil) ning koolil võimalus valikainete najal arendada õppijate infotehnoloogilisi oskusi vastavalt kooli suunale.