Haridustehnoloogia praktika aruanne

Viimane ülesanne on koostada praktika kokkuvõte ja enese analüüs.

Kogu praktika jagunes kolmeks:

  • Vaatluspraktika: 23.09.13 – 06.10.13 

Vaatluspraktika tegin läbi kahes koolis. Esimesena külastasin Viljandi Gümnaasiumi ja teiseks Viljandi Kultuuriakadeemiat. Kuna ise töötan kutsekeskkoolis, siis minu huvi oli suunatud sellele, millisel määral gümnaasiumis, kutsekoolis ja ülikoolis haridustehnoloogi töö erineb ja sarnaneb.  Mõlemas koolis jälgisin vaatluspäeva raames, milline on üks argine päev haridustehnoloogi töös.

Mida kasulikku see mulle andis? Jälgides juba aastaid töötavate haridustehnoloogide tegevusi sain kinnitust, et minu senine teegevus haridustehnoloogia vallas on olnud õige. Sain uusi mõtteid, kuidas koostada õpetajatele juhendeid, viia läbi koolitusi. Lõin tutvusi teiste koolide haridustehnoloogidega, sest selles töös on toetava võrgustiku olemasolu väga tähtis. Praeguseks olen korduvalt suhelnud Viljandi Gümnaasiumi haridustehnoloogiga ja jaganud vahendeid – teadmisi.

Minu blogipostitus: 

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/09/vaatluspraktika-ulesanne-praktiseeriva-haridustehnoloogi-analuus/

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/09/vaatluspraktika-eneseanaluus/

  • Põhipraktika: 07.10.13 – 01.12.13

Põhipraktika viisin läbi Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, kuna see on minu töökoht ja ma töötan seal poole kohaga haridustehnoloogina. Kogu põhipraktika jooksul püüdsin enda tegemisi jälgida ja analüüsida. Selle perioodi sisse jäi väga kiireid aegu ja ka vähem kiireid. Põhipraktika raames sai korralatud mitmeid üritusi: e-õppe päev, sisekoolitus (e-koolitusena, osales 22 õpetajat), kontakttund koolitajaga jne. Lisaks käisin ise mitmel koolitusel. Igapäevatööst suurima osa moodustab õpetajate nõustamine ja Moodle administreerimine. Meie koolis on minu ülesandeks ka õpetajate koolitusvajadusega tegeleda ja koolituste planeerimine. Arvan, et see on haridustehnoloogi tööga seotud (kas kogu korraldus peab olema haridustehnoloogi teha, see on iseküsimus). Lisaks veel juhendmaterjalide välja tötamine, õpetajate abistamine elektroonilise õppematerjali leidmisel, info jagamine ja tuleviku planeerimine (loodan siiski, et järgmine aasta käivitub sügisest kameie koolis paar uut e-toega kursust). Heakogemus oli igasugune maksekorralduste ja rahastustaotlustega tegelemine. Kunameie kool on e-kutsekooli  konsortsiumi liige ja VANKeR programmis osaleja, siis õpetajatel oli võimalus osaleda programmi raames korraldavatel e-kursustel “tasuta”. See tähendab seda, et algselt maksis kool õpetaja eest arve ja kui õpetaja lõpetas kursuse edukalt, siis sai kool HITSAst koolituskulud tagasi taodelda. Selleks oli aga vaja esitada iga koolitaja kohta neli dokumenti: avaldus, maksekorraldus, tunnistus ja arve. Tundub lihtne aga paberimajandusega on alati segadust. Avaldus pidi olema direktori poolt allkirjastatud, arve aga  raamatupidaja  poolt läbi käinudjne. Tõesti hea kogemus, sest haridustehnoloogina tulebka paberimajandusega tegeleda (ht alased projektid jne.).

Mida kasulikku see mulle andis?  Praktika pani mind rohkem mõtlema, jälgima ja analüüsima  oma tegevust. Kõik tegevused ei õnnestunud nii hästi, kui oleksin soovinud.  Avastasin üllatuseks, et päris suur hulk õpetajaid ei oska iseseisvalt õppida :) lisaks kipun ma ise vahel õpetajatele asju ette tegema.

Minu blogipostitus:

1-2.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/19/pohiprakika-1-ulesanne-eneseanaluus/

3-4.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/11/02/pohipraktika-2-ulesanne-eneseanaluus/

5-6.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/11/20/pohipraktika-3-ulesanne-eneseanaluus/

7-8.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/12/05/pohipraktika-eneseanaluus/

  • Põhipraktika ülesanded:
  1. õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – 20. oktoober

Tutvustasin inglise keele õpetajaleHotPotatose programmi ja selle võimalusi õppetöö huvitavamaks muutmiseks. Õpetaja vajas mõned korrad juhendamist, kuid sai edukalt hakkama. Tagasisie oli positiivne ning õpetajakasutab seda programmi ka praegugi.

2. haridustehnoloogiline nõustamine – 02. november

See ülesanne oli kõige lihtsam, sest nõustamistöö on igapäevane. Ülesande raames kirjeldasin põhjalikumalt eksperdi kaasamist, telefoninõustamist, individuaalkonsultatsiooni ning e-posti teel nõustamist koos juhendi loomisega.

3. õppedisaini alused – 17. november

See ülesanne oli minu jaoks kõige keerulisem. Ülesanne sattus kiirele ajale ja selle lahendamine oli ka omakorda ajamahuks. Esitasin ülesande hilinemisega, kuid sain lõpuks siiski tehtud.

KOKKUVÕTE

Praktika jooksul

  • olen hakanud ennast rohkem jälgima ja analüüsima;
  • olen saanud juurde kindlustunnet ja mõtteid, kuidas oma tööga edasi minna;
  • olen saanud kinnitust, et see on eriala, mis on minu jaoks;
  • kõige vähem olen rahul oma viimase ülesande sooritusega (oleks tahtnud luua midagi päris uut);
  • plaanipäraselt ei läinud ka e-õppe päeva üritus. Järgmine kord tuleb teha pikemalt ja põhjalikumalt eelnevat teavitustööd;
  • iga nädalane enese jälgimine ja tegevuste kirja panemine ei ole kerge, kuid on kasulik. 

 

Põhipraktika eneseanalüüs

Põhipraktika nädal (18.11 – 24.11)

Sisekoolitus sai lõpule. Tunnistused on käes, koopiad tehtud ja sekretärile edastatud ning tunnistused õpetajatele laiali jaotatud.

21-22 käisin Tartus  haridusportaali korraldatud hariduskonverentsil  ja -messil. Direktor tahtis, et ma tutvuksin Elioni ja Samsungi koostöös pakutava Samsungi interaktiivse klassiruumiga. Kuna meil on uue koolihoone laiendamine käsil, siis saan mina haridustehnoloogina tehnilise sisu poole pealt kaasa rääkida ja soovitusi teha.

Nõukogus sai otsustatud, et sellel õppeaastal (kevadel) saab teoks Metoodikapäeva idee. Alustasin selle kavandamist.

Põhipraktika nädal (25.11 – 01.11)

2-3 jaanuar toimuva sisekoolituse paik on kindlaks määratud ja nüüd saan koolitusfirmaga alustada sisulistel teemadel läbirääkimisi.  Kuna VANKeR programm hakkab lõppema, siis tegelesin sellel nädala kaks päeva veel viimaste maksetaotluste saatmise ning arvete ja muude paberite korrastamisega. Nii nagu alati, tegelesin ka igapäevaste küsimuste-vastustega.

Alustasime koos autokooli juhatajaga autokooli õpilaste baasi integreerimist meie kooli infosüsteemiga. See on mõtekas, sest ligi 70% autokoolis õppijatest on meie oma kooli õpilased.

 

Põhipraktika 3. ülesanne

Seekordne ülesanne oli luua kasutusjuhend ja seda evalveerida.

Meie kool alustas Siseveebi kasutamist 2011 aasta sügisest. Alates 2012 aastast kehtestati nõue, et kõik õpetajate töökavad on sisestatud Siseveebi (faili lisamine ei ole lubatud). Sellest lähtuvalt oli vaja õpetajatele luua juhend, mis toetaks neid töökavade sisestamisel.

Juhendi loomisel lähtusin ADDIE mudelist.

  • Esiteks analüüsisin õpetajate hetkeseisu. Kuna õpetajate arvutialased teadmised on väga erinevatel tasemetel siis juhendi loomisel lähtusin vähem teadlike seisukohast. Kõik uued õpetajad, kes meile tööle tulevad, peavad saama antud juhendi abil hakkama.
  • Jätkasin disaini ja juhendmaterjali välja töötamisega. Antud juhendmaterjali koostamisel otsustasin pdf dokumendi loomise kasuks. Plussiks on see, et vähemvõimekamatele õpetajatele saab materjali välja printida. Juhend on üles seatud kooli serverisse, nii saavad õpetajad sellele ligi igal ajal igalt poolt. Ka pdf-i faili jagamine e-posti teel on üsna lihtne. Miinuseks on see, et kõigile õpetajatele ei sobi kirjalikud juhendid.
  • Antud juhendit on rakendatud juba kaks aastat. Peale esimesi rakenduskordasi tuli juhendit täpsustada, lisada veel ekraanivaateid ja juhiseid. Järgmise aasta alguseks oli Siseveebis töökavade sisestamise rakendust uuendatud, seega tuli juhendmaterjal üle vaadata ja hetkeseisuga vastavusse viia.
  • Kuna kõigile õpetajatele ei piisa ainult paberkandjal juhendist (pdf.juhend), siis praktika raames koostasin antud juhendile lisaks ekraanivideo (ühe konkreetse töökava sisestamine), mis toetab audiovisuaalselt õpitavast arusaamist. Videonäite link on lisatud pdf faili.
  • Kahe uue õpetaja tagasiside videonäite ja pdf-juhendi kohta on positiivsed. Üks neist leidis, et pdf-juhend on liiga detailne. Mõlemad leidsid, et videonäide täiendab juhendit.
  • PS! Viisin läbi videojuhendis paar parandust (üks lõik videost oli liiga kiire ja paaris kohas oli vaja parandada sõnalist selgitust).

Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs

Seekordne ülesanne oli luua kasutusjuhend ja seda evalveerida.  Juhendeid olen kirjutanud ja koostanud küll, kuid arvestades nende kahe nädala tempot, siis 3. ülesande täitmisega olen hetkel jännis. Loodan selle järgmise nädalaga valmis saada.

Põhipraktika nädal (04.11 – 10.11)

Tegelesin sisekoolituse lõpetamisega. HITSA-le sai maksetaotlused esitatud (see kord õnnestus nii, et kõik paberid ja avaldused sai esimese korraga korrektselt saadetud :) ).

Inglise keele õpetaja vajas erialast materjali, seega tegelesime koos erinevates õppematerjalides tuhnisime ja parima väljaselgitamisega.

Neljapäev- reede osalesin Olustveres seminaril. Sain palju häid mõtteid ja ideid ning jagasin neid teadmisi ka õpetajatele.

Põhipraktika nädal (11.11 – 17.11)

Veel üks ainetundide rohke nädal. Haridustehnoloogilises töös on vaikehetk. Tegelesin igapäevaste välknõustamisega, jagasin õpetajatele Moodle kasutusjuhendit (minu rõõmuks oli paberkandjal suur menu õpetajate seas). Tegelesin veel 2-3 jaan. toimuva koolituste planeerimisega ja info jagamisega.

15.11 toimus Tallinnas e-õpiku “e-Math” esitlus ja töötuba – osalesin. Vajalik üritus mulle nii aineõpetajana (matemaatika) kui ka haridustehnoloogina. Lisa boonusena puudutas seminar ka otseselt minu lõputöö teemat.

Nõukogu istungil tuli teemaks koolisisese metoodikapäeva korraldamine. Kogun nüüd mõtteid selle elluviimiseks. Ka on tulevaste tööülesannete hulka tekkinud vajadus korrastatud ja ühtlustatud lõputööde vormistamise juhendi järgi meie koolis.

 

Põhipraktika: 2.ülesanne + eneseanalüüs

Teine põhipraktika ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine.

1. nõstamistehnika: Eksperdi kaasamine

Koolis on poole peal sisekoolitus, kus osaled kokku üle kahekümne õpetaja. Sisekoolituse  käigus on õpetajatel tekkinud palju erinevaid ja ka sarnaseid küsimusi ning probleeme. Kõige parem  inimene neile küsimustele vastamiseks on koolitaja, selle pärast pidasin vajalikuks õpetajatele korraldada kokkusaamine koolitajaga. Kokkusaamine toimus 21.10 kell 15.00 – 17.00. Kokkusaamisel viibis üle poolte kursusel osalevatest õpetajatest. Selle aja jooksul vaadati üle ülesanded/murepunktid, millega õpetajad hätta olid jäänud ning koolitaja vastas jooksvatele küsimustele. Õpetajad leidsid, et selline kokkusaamine on väga vajalik, sest nad ei ole väga aldid oma probleeme e-kursuses foorumi teel kirja panema.

2. nõustamistehnika: Individuaalkonsultatsioon

Elektrieriala õpetaja pöördus mimu juurde probleemiga, et ta tahab koostada õpilastele erialast viktoriini, erinevat elektrimootori detailide tundmise kohta. Tegemist on kõrges eas kuid tehnika kasutamisest väga huvitunud õpetajaga, kelle jaoks ei ole probleem ka inglise keelseid keskkondi/programme kasutada. Kuna tal oli soov viktoriini tegemist jätkata ka kodus ning kooli arvutitesse programmide installeerimine õpetajatele on piiratud, siis sai otsustatud veebipõhise keskkonna kasuks. Tutvustasin õpetajale piltide jagamise keskkonda Photopeach. Keskkonda on lihtne kasutada, lõbus ja võimaldab luua viktoriini (pildile paigutada valikvastusega küsimust).  Lisaks on selle keskkonna kasutamiseks veebis saadaval ka eesti keelsed juhendid, mida ma õpetajale ka jagasin. Õpetaja tegi endale kasuaja ja laadis (minu juhendamisel) üles kolm pilti ning koostas piltidele küsimused. Katsetasime läbi ka lingi kaudu jagamise.

Kogu nõustamine võttis aega ligikaudu 40 minutit. Individuaalkonsultatsioon on väga ajamahukas kuid õpetajatele äärmiselt vajalik nong enamus ajast üks põhilisi töövahendeid, mida haridustehnoloog oma töös kasutab.

3. nõustamistehnika: E-posti teel nõustamine/juhendite loomine

Meie kooli infosüsteemi arendajad on tekitanud süsteemis õppematerjalide hoiustamise/jagamise koha. Et õpetajad seda ka kasutama hakkaksid, siis koostasin õpetajatele materjalide lisamist ja jagamist käsitleva juhendi. Et see info õpetajateni kiirelt ja võimalikult vähese vaevaga jõuaks, siis saatsin õpetajate listi kirja, kus tutvustasin uut võimalust infosüsteemis ning lisasin kirjale manusesse ka koostatud juhendi.

Juhendi koostamine on ajamahukas, kuid see tasub ennast ära, sest suurem osa õpetajatest saavad juhendite abil uute programmidega/rakendustega hakkama. E-posti saatmine võttis väga vähe aega ja see on väga tõhus viis info edastamiseks suurtele gruppidele.

4. nõustamine: Telefoni teel nõustamine

Minu töökogemustes on üsna tavaline ka telefoni teel probleemide lahendamine. Ühe näitena, õpetaja helistas ja kurtis muret, et tal on vaja avada aasta tagasi tehtud kursus, kuid ta ei mäleta enam, kuidas kursus õppijate jaoks uuesti avada, ning anda neile luba ise kursusele registreeruda.  Juhendasin õpetajat samm-sammult telefoni teel ja õpetaja sai vajalikud muudatused kiirelt ära tehtud.

Antud meetod on kiire (tavaliselt kulub ühele telefonivestlusele õpetajaga umbes viis minutit) ja positiivne on ka see, et õpetajad saavad koheselt probleemile lahenduse või küsimusele vastuse. Miinuseks on see, et õpetajad kipuvad vahel helistama ka väljaspool tööaega (õhtuti, nädalavahetusel). Õnneks ei ole siiani neid olukordi häirivalt palju ette tulnud.

Põhipraktika nädal (21.10 – 27.10)

Koostasin õpetajatele juhendi “Materjalide lisamine siseveebi”; toimus kohtumine sisekoolituse läbiviijaga, tegelesin jooksvate probleemidega (õpetajate abistamine/nõustamine). Tutvustasin uuele õpetajale meie kooli infosüsteemi Siseveeb ning õppematerjalide otsimise keskkondi. Jagasin õpetajatele e-õppe alast infot (e-õppe seminari kutse jne) listi kaudu.

Juhendi loomise ja info jagamise tulemusel loodan, et õpetajad hakkavad õppematerjale siseveebis hoiustama ja õpilastele jagama. Kutsekoolis on õpilastel õppematerjalide (raamatute) puudus. Ka on meil üsna palju kaugõppijaid.

Info jagamise eesmärgiks on õpetajate kaasamine e-õppe alastesse toimingutesse. Toimis, üks õpetaja tuleb koos minuga e-õppe seminarile Olustverre.

Põhipraktika nädal (28.10 – 03.11)

Sellel nädala ei tegelenud väga palju haridustehnoloogi tööga, sest minu tunniplaan aineõpetajana oli üsna mahukas ja ka koosolekud võtsid oma aja. Osalesin õppekavade arendamise koosolekutel (kaks kokkusaamist); osalesin Nõukogu koosolekul; tegelesin jooksvate probleemidega ja õpetajate abistamise/nõustamisega. Valmistasin ette kaks maksetaotlust HITSasse ja saatsin postiga direktorile allkirjastamiseks.

Selle nädala produktiivsus oli väike, kuna mul oli üsna palju ainetunde. Tegelesin väikeste/jooksvate probleemidega. Mõne õpetajaga tegelemise pidin lükkama uude nädalasse, kuna konsultatsioonikse ei klappinud kummagi ajad kokku.

Järgmiseks nädalaks on planeeritud osaleda neljapäev-reede Olustveres toimuvas e-õppe seminaris, tegeleda õpetajatega sisekoolituse teemal (sisekoolitus saab läbi), esitada HITSale maksetaotlused.

 

Põhiprakika: 1. ülesanne + eneseanalüüs

Valisin oma praktika asutuseks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli (VYKK), sest töötan antud asutuses alates 2012 aastast poole kohaga haridustehnoloogina. VYKKis töötab kokku ligi 26 kutse- ja 17 üldaine õpetajat. Lisaks on  viis õppemeistrit, kolm grupijuhendajat, erinevad osakonna juhid, õppedirektor, direktor ja muu abistav/toetav personal.

  1. Põhipraktika nädal (07.10 – 13.10)

Koos 22 kolleegiga alustasime 1. oktoober sisekoolitusena tellitud e-kursust “Testide koostamine ja metoodika”.  Selle nädala ülesandeks oli antud kursusel luua Google Docs keskkonnas küsitlus. Kursusel osalenud õpetajad vajasid täiendavat nõustamist oma vormide koostamisel ja üles laadimisel. Probleeme tekitas see, et meie kooli e-post on üle viidud Google`sse ja vormi seadetes on vaikimisi määratud, et vormi näevad vaid VYKK domeeniga sisse logitud inimesed.

Lisaks juhendasin terve nädala lõikes jooksvalt õpetajaid meie kooli serveris asuva  Moodle kasutamisel.  Tutvustasin kahele õpetajale individuaalselt e-õppe repositooriumis olevaid õppematerjale (nende otsimise võimalusi)  ja laadisin ühe uue kursuse meie Moodlesse üles.

Sirvisin repositooriumisse üles laetud uusi materjale ja saatsin uutest materjalidest teavitavad kirjad õpetajatele, kes neid materjale võiks kasutada.

Valmistasin ette järgmisel nädalal toimuvat e-õppe päeva seminari.

Osalesin õppekavade uuendamise töörühma ja nõukogu koosolekul.

Kokkuvõtteks võin öelda, et oli väga tegus nädal, mille veetsin end aktiivselt kahe õppemaja vahel jagades. Kõik jooksvad probleemid said lahendatud, e-õppe alane info listi kaudu edastatud.

2. Põhipraktika nädal (14.10 – 20.10)

Sisekoolituses oli sellel nädalal teemaks Hotpotatoes programmi abil enesehindamistesti loomine. Terve nädala jooksul toetasin ja nõustasin õpetajaid antud programmi kasutamisel/installeerimisel.

Koolis olevatesse arvutitesse ei saa õpetajad ise programme installeerida (vaja on IT juhi või HT abi). Lisaks oli vaja paljudele õpetajatele (hoolimata väga headest ja mitmekülgsetest kirjalikest juhenditest) ikkagi programmi kasutamist selgitada. Viisin selgitustööd läbi individuaalse nõustamisena, sest õpetajatel tekkisid küsimused erinevates kohtades ja erinevatel aegadel. Planeerisin ja kavandasin koolitusega seotud kontaktpäeva (toimub 21.10).

Kolmapäeval (16.10) viisin läbi e-õppe päeva raames seminari “innovaatiline õppimine”. Õpilased ja õpetajad võtsid aktiivselt osa.

Tegelesin terve nädala vältel endiselt kõiksugu probleemidega, mis on seotud Moodle keskkonnaga ja selle kasutamisega. aitasin vene keele õpetajal leida e-oppe repositooriumist erialase võõrkeele materjale. Edastasin õpetajatele listi kaudu e-õppe alast infot.

Pidasin läbirääkimisi erinevate koolitusfirmadega ja valisin välja koolitaja jaanuari kuus korraldatavale ülekoolilisele sisekoolitusele. Koolitajaga kokkusaamine planeeritud 23.10.

Kokkuvõtteks jällegi üks üsna kiire ja tegus nädal, mis lõppes hästi.

Esimene põhipraktika ülesanne – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – üliõpilane suunab kedagi oma praktikaasutuses (nt kolleegi) kasutama uut õpikeskkonda või tehnoloogiat õppetöö läbiviimiseks.

Kuna e.kursusel osalevate õpetajate toetamine ja nõustamine hõlmas sellel nädalal üsna suure osa minu ajast, siis ka selle ülesande lahendasin HotPotatoese abil. Tutvustasin seda keskkonda inglise keele õpetajale SK-le.  Valisin tema, sest esiteks ta osaleb koolitusel ja teiseks antud õpetaja annab erialast inglise keelt ka sessioonõppijatele. Sesioonõppijatel on väga palju iseseisvat tööd teha ja HotPotatoes on nende puhul hea võimalus iseseisvalt õpitut kontrollida. Kolmandaks põhjuseks tema valikul sai see, et tegemist on õpetajaga, kes on sisemiselt valmis ja motiveeritud kasutama õppetöö läbiviimisel arvutit ja tehnikat. SK saab antud programmi edukalt kasutada ka teistes õppetundides (suhtlemine)  ja teiste kursustega.

Programmi installeerimisega sai õpetaja ise hakkama kuid kasutamise julgust jäi tal algul puudu (ütles, et ei oska sellega midagi peale hakata). Tutvustasin õpetajale programmi peamisi võimalusi ja jagasin talle juhendmaterjale, mis teda selle programmi kasutamisel aitavad. Õpetaja sai enesehindamise testiga hästi hakkama, kuid enne testi avalikustamist soovis, et ma materjali üle vaataksin. Ristsõna koostamisel vajas veel korra lisaks juhendamist. Testi katsetamiseni ei ole veel jõudnud, kuid õpetajal on juba kavand järgmise testi koostamiseks tehtud.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesandeks  on eelkõige vastata  küsimusele kuidas hindad ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga? 

Nagu ma ka eelmises kirjelduses välja tõin, oli minu jaoks vaatluspraktika kinnituseks, et ma olen seni oma tööga liikunud õiges suunas. Nägin, et ka teised HT tegelevad sarnaste probleemide ja ülesannetega. Muidugi on meie töös erinevusi, sest koolid on erinevad, õppekavad ja ka õpetajad on erinevad, kuid põhiülesanded on ikka sarnased.

Vaatluspraktika ülesanne – praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Seekordseks ülesandeks on vaatluspraktika läbiviimine ja analüüsimine.

Käisin vaatluspraktikal kahes asutuses ja emotsioonid on mitmekülgsed. Jõudsin tõdemusele, et olen oma haridustehnoloogiliste tegevustega liikunud õiges suunas.

Esimesena külastasin Viljandi Gümnaasiumi, mis sai selle aasta laguses endale uue ja uhke õppehoone kõikvõimaliku tehnikaga. Maja on suur, ruumi on palju ja haridustehnoloogil Marika  (täiskohaga HT, 2 aastat) on liikumist palju.

  • Antud asutuses on HT esmalt ikka õpetajate nõustaja, individuaalne abistaja  vahel ka koolitaja. Osaleb mõningates projektides liikmena (IT -ga seotud teemad). Edastab e-õppe ja Tiigrihüppe alast infot. Kord kuus on planeeritud HT juhendamisel õpetajatele läbi viia väikene koolitus (~2 tundi). Ht tööülesannete alla kuulub ka juhendmaterjali koostamine ja/või otsimine vastavalt vajadusele. Suurem osa nõustamisi toimub individuaalselt.
  • Õpikeskkondadest on kasutusel Moodle, kus HT on kooli administraator (Moodle ise paikneb HITSA serveris). Veel kasutavad õpetajad õppetöö läbi viimiseks Google aps rakendusi. Koolis on olemas interaktiivsed tahvlid, prjektorid, dokumendikaamerad, mille kasutamisel vajavad õpetajad ikka vahest ka HT abi. Koolis kasutatakse e-päevikut Studium. Õppematerjale hoitakse ja jagatakse Tera keskkonnas. Ht on Studiumi administraator ja arendusega tegelev isik.  HT tegeleb ka e-õpilaspiletite haldamisega.

Kokkuvõtteks võin öelda, et oli tegemist huvitava päevaga. Uues koolimajas oli palju, mida vaadata (uus tehnika on alati põnev). Marikaga sai vahetatud kogemusi ja katsetatud dokumendi kaamerat.

Teisena käisin Viljandi Kultuuriakadeemias. Maja veidi väiksem ja kompaktsem kui Viljandi Gümnaasium kuid tööd ilmselt ikka sama palju. Kultuuriakadeemia on rahulikult arenenud juba aastaid ja ka haridustehnoloog on oma tööd teha saanud kauem. Kaido on haridustehnoloogi nime all täiskohaga tööd teinud 2 aastat kuid e-õppe tugi on olnud tegelikkuses cirka 6 aastat.

  • Akadeemia struktuur on üsna paigas ja HT  ülesandeks on administreerida Moodle keskkonda, mis asub nende oma serveris (põhjuseks see, et muusika programmid, mis on ühendatud Moodlega,  ei uuene nii kiiresti kui HITSA oma Moodlet uuendab). Suure osa tööst võtab ära õpetajate juhendamine ja abistamine Moodle kasutamisel (eriti aasta või uue semestri alguses). Lisaks on HT e-õppe alase info edastaja ja vastavalt vajadusele ka koolitaja. Harva tuleb kokku puutuda ka IT haldusalasse jäävate tegevustega.
  • Lähitulevikus on plaanis, et HT ülesandeks jääb videoloengute salvestamine ja antud tehnikaga tegelemine.
  • Nõustamise osas tegeleb enamjaolt individuaalse nõustamisega. Ka sellel päeval ei olnud vaja kaua oodata, juba kell kümme helises HT telefon ja oli vaja õpetajat juhendada, kuidas Moodles uusi tegevusi üles seada.

Kokkuvõteks võin öelda, et päev sai enne läbi, kui jutud räägitud said. Plaanis on koostööd arendada HT alaste pädevuste hindamises osasa. Akadeemia liigub vaikselt kuid kindlalt mööda oma e-rada.

Mõlemas koolis oli huvitav ja see ülesanne andis mulle hea võimaluse näha teiste HT-de igapäeva elu ning kindlustunde, et ma olen seni oma töös liikunud õiges suunas. Leidis palju ühist meie kolme töös ja ka veidike erinevaid tahke, sest kotsekooli üldhariduskooli ja ülikooli struktuurid ja eesmärgid on ikka pisut erinevad.

Sissejuhatav ülesanne

Esimeseks ülesandeks on kirja panna oma praktika ootused ja eesmärgid ning kirjeldada praktikakoha valikuid.

  1. OOTUSED JA EESMÄRK: soovin praktika käidus saada ülevaadet haridustehnoloogi töö olulistest aspektidest. Uusi kogemusi ja tarkusi selleks, et oma erialal edaspidi edukamalt hakkama saada.

 

  1. PRAKTIKAKOHAD
  • Vaatluspraktika viin läbi Viljandi Gümnaasiumis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Valik osutus antud koolide kasuks, kuna need on minu kodule ja töökohale lähedal. Teine põhjus oli selles, et mõlemas asutuses on haridustehnoloog täiskohaga töötaja ja tegeleb ainult oma erialatööga. Strateegiliselt valisin kaks erinevat haridustaset pakkuvat kooli (gümnaasium ja kõrgkool), et näha erinevusi või sarnasusi nendes koolides toimuva HT töö juures. Viljandi Gümnaasium pakub mulle huvi ka sellepärast, et tegemist on uue, äsja oma tööd alustanud kuid hästi tehniliselt varustatud kooliga. Kultuuriakadeemia on seevastu juba pikalt toimiv ja oma töös stabiilsuse saavutanud kool. Loodan, et saab tuua välja erinevusi HT töös ka selles vaatepunktis.
  • Põhipraktika plaanin läbi viia oma töökohas (Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis), sest tegutsen seal juba teist aastat haridustehnoloogina ja nii saan praktika ülesanded reaalse tööga siduda.