10.nädala ülesanne

Individuaalne töö

Valisin esmalt analüüsimiseks keskkonna fyysika.ee, kuid põhjalikumal uurimisel tundus, et antud keskkond on liiga mahukas. Et teemat veidi kitsendada jäi õpidisaini analüüsiks üks osa antud keskkonnast: füüsika e-õpik.

1. Programmi aadress ja tutvustus.opik

Tegemist on Eesti Füüsika Seltsi poolt loodud e-õpikutega, mis on kätte saadav aadressil  www.fyysika.ee/opik .  Õpiku valmimist ja  arendamist toetavad Tiigrihüppe SA, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium. Õpikus on lisaks tekstile ja illustratsioonidele  koondatud ka kursuse sisuga sobivad eksperimendivideod, animatsioonid ja simulatsioonid ning kus on võimalik ka kontrollküsimustele vastata.

2.Millal kasutamiseks?

Füüsika tunnis õppematerjalina ja kodus iseseisvaks õppimiseks.

3. Kuidas töötamiseks?

Veebis vabalt kättesaadav. On ka sisselogimisega osa aga selle kohta info puudub. Linkide abil jaotatud teemadeks ja need omakorda alateemadeks. Vajab interaktiivsete osade näitamiseks Java olemasolu.

4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

Pealeht on jagatud kuueks erinevaks teemaks, mille all on erinevaid videosi ja animatsioone katsetest. Lisaks on pealehel link õpikutele. Õpikuid on kaks. Õpik sisaldab endas tekstilist materjali, pilte, videosi ja kontrollküsimusi.

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Kognitiivsed tööriistad on teadmise loomisele ja kontrollimisele suunatud vahendid. Antud e-õpikus on selleks tekst, pildid, videod, võimalus otsida sõna tekstist ja peatükkide lõpus kordamise küsimused. Küsimustele saab korduvalt vastata.

6 Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Metakognitiivsed tööriistad on teadmise loomise ja enesetegevuse jälgimisele suunatud vahendid.  Antud e-õpikus saab metakognitiivseteks vahenditeks lugeda kontrollküsimusi.

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

  • videod katsetest
  • animatsioonid
  • pildid
  • kasutajasõbralik ja selge visuaalne lahendus

8. Toetuse elemendid

  • Toetus õpilasele – videodena ja animatsioonidena esitatud füüsikaliste seaduspärade tõestused; põhimõisted esile toodud rasvases kirjas;
  • Toetus õpetajale – ainealased materjalid ja näited, mida saab klassis aine paremaks edasiandmiseks kasutada.

9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

E-õpiku materjal on edastatud kindla struktuuriga, teemade kaupa. Peatükkide ja alateemade lõpus on kontrollküsimused. Iga teema on varustatud piisava hulga videode, piltide ja näidetega.

Õpilane tutvub antud teema materjaliga, vaatab teemale vastavaid videosi ja vastab küsimustele.

10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Kogu e-õpik on üles ehitatud kognitivistliku õppimise paradigmast lähtudes kuigi osa õpikust on ka biheivioristliku ülesehitusega – õpiku kasutaja asetatakse passiivse vastuvõtja rolli ning ei arvestata õppija eripäraga ega  eelteadmistega.

11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

+ lihtne kasutada;

+ selge ja kasutajasõbralik visuaalne disain;

+ katsevideod ja animatsioonid;

– liiga üksluine;

– liiga vähe ülesandeid, harjutusi.

Enda ja kahe kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs

Enda ja kaaslaste esseede võrdusanalüüsiks valisin välja Helle ja  Tiina tööd.

Esseid läbi lugedes panin ma kirja mõned märksõnad: paratamatus, muutused, aja aspekt, raskused, tööülesanded. Oma analüüsi teostasin antud märksõnade põhjal.

1) Muutuste paratamatus

Kõik kolm esseed alustavad arutlusi paratamatuse teemal. Infotehnoloogia areng on tänapäeval tohutult kiire. Ka hariduses ja koolides tuleb selle arenguga paratamatult sammu pidada. Haridusmaastikul on juba toimunud üsna suured muutused ja palju muutusi on veel ees.

2) Aja aspekt

Tiina, nii nagu minagi, on oma essees toonud haridustehnoloogieda vajalikkuse põhjuseks õpetajate ajapuuduse uute tehnoloogiate otsimiseks ja katsetamiseks. Nimelt on õpetajate töömaht niigi suur ja tehnoloogia areng äärmiselt kiire. Ei ole mõeldav, et õpetajad leiaksid lisaks oma igapäeva kohustustele veel aega, et otsida ja katsetada uusi programme ja õpiobjekte.

3) Raskused

Kaasõppurite töödes pole haridustehnoloogi töö raskustest väga räägitud. Mina siiski leian, et ka see on tähtis. Peamised raskused peituvad selles, et õpetajad ei ole väga aktiivsed uuendustega kaasa tulijad ning lisaks veel kõiksugused tehnilised probleemid, mis pärsivad veel omakorda õpetajate motivatsiooni.

4) Tööülesanded

Kõigist kolmest esseest kerkib esile, et haridustehnoloogi ülesanne on suunata ja toetada nii õpetajaid kui ka õpilasi selles kiiresti arenevas ühiskonnas. Hairdustehnoloog innustab ja motiveerib õpetajaid kasutama õpetamiseks uusi vahendeid ja meetodeid. Helle toob oma töös välja, et haridustehnoloogi ülesandeks on kooli juhtkonda teavitada uuendustest ja IKT vahendite soetamise vajadustest. Ta peaks osalema kooli arendustöös, kus saab suunata kooli haridustehnoloogia alast arendustegevust.

Lõpetuseks võin öelda, et selle analüüsi käigus sain kinnitust, et olen haridustehnoloogi vajadusest ja ka tööülesannetest sarnaselt kursusekaaslastega aru saanud. Essedes on välja toodud haridustehnoloogi põhilised ülesanded ja sellest lähtuvalt, saan oma töös edaspidi nendele aspektidele rohkem tähelepanu pöörata.

 

Haridustehnoloogia olulisusest ja haridustehnoloogi vajalikkusest Eesti haridusmaastikul

Võib küll jäigalt uskuda, et saame klassiruumis vanamoodi jätkata, kuid juba ainuüksi õpilased, kelle elus internet ja tehnoloogiavidinad aina tavalisemaks muutuvad, ei luba seda. Kõne alla ei saa tulla, et õpilased kasutavad tehnoloogiat ainult väljaspool kooli (Allemann, Mets, 2012). Tänapäevane IT maailm areneb tohutul kiirusel ja õppijad  koos sellega.  Märkamatult on raamatud, kui infoallikad, lükatud tahaplaanile ja asendatud interneti avarustega.  Selleks, et pakkuda õppijale motivatsiooni ja pinget õppeprotsessis, tuleb ajaga kaasas käia. Õppekeskkonnad on muutunud, õppimine on kolinud ruumist välja, osaliselt virtuaalmaailma. Õppija on muutunud: kiire elutempo, elukestev õpe, individuaalsus. Seega tuleb muutuda ka õpetajal.  Kui praegused noored on üles kasvanud digiajastul ja oskavad selles valdkonnas üsna hästi orienteeruda, siis õpetajatega on lood veidi teised. Eesti koolides on õpetaja keskmine vanus 46,7 aastat (Kerb, 2011). See tähendab, et enamiks praegu töötavaid õpetajaid on alustanud oma tööga klassikaliselt klassi, tahvli ja kriidi ning õpikute abil. Harjumused on aga visad muutuma. Isegi kui õpetajal on tahtmine võib tal jääda puudu teadmistest. Vähesed õpetajad suudavad oma igapäeva kohustuste kõrvalt sammu pidada ka IT alaste uuendustega.  Enamasti ikka need, kellel antud ala vastu suurem huvi on. Ja tegelikult, ega nad ei peagi seda tegema. Õpetaja eesmärk on ju õpetada, teadmisi jagada. Haridustehnoloog on inimene, kes aitab õpetajal valida vahendeid ja meetodeid, et teadmised paremini õpilasteni viia.

Haridustehnoloogide vajalikkust Eesti haridusmaastikul mõisteti juba 2006 aastal, kui e-VÕTI projekti raames võeti tööle haridustehnoloogid 33 koolis (Kusnets, 2007). Haridustehnoloogide eesmärk oli koordineerida e-õpet koolis ja vastutada selle eest, et projekt “E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes“ edukalt kulgeks. Selle projekti raames pandi ka kirja haridustehnoloogi tööüleanded:

  • Informatsiooni kogumine E-õppe võimaluste kasutamise, e-õppega soetud probleemide ja vajaduste kohta õppeasutuses.
  • E-õppe alase informatsiooni levitamine ning e-õppe, uute tehnoloogiate ja multimeedia võimaluste tutvustamine õpetajatele ja õpilastele (sh e-õpet tutvustavate materjalide koostamine ning infopäevade ja seminaride korraldamine.
  • Õpetajate nõustamine ja tehnilise toe pakkumine e-kursuste koostamisel ja läbiviimisel ning digitaalsete õpiobjektide väljatöötamisel.
  • Koolidevahelise koostöö arendamine ja osalemine vähemalt ühe  temaatilise võrgustiku  töö korraldamisel ja/või võrgustiku töö dokumenteerimisel.
  • Kaasa aitamine Eesti e-Kutsekooli portaali arendamisele ja sisutootmisele ning
    projekti seire- ja finantsaruannete esitamine.
  • Koostöö arendamine projekti alamprojektijuhtide, assistendi ja projektijuhiga.

Leian, et ka praegu on haridustehnoloogi tööülesanded samad. E-õppe arendamine Eesti haridusmaastikul on alles poole peal. Õppimine ja õpetamine teevad läbi suuri muutusi ja sellega koos ka õpetajad. On hea, kui õpetajatel on muutuste keerises olemas suunajad ja abistajad, kes on oma ala entusiastid. Inimesed, kes julgustavad ja toetavad pedagooge kasutamaks õppeprotsessides uuendusi ja tänapäeva digiajastu lõputuid võimalusi.

Kasutatud kirjandus:

Kusnets, K. (2007). E-õppe tugisüsteem. Loetud aadressil: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/tugi

Allemann, E. Mets, U. (2012). E-õppe uudiskiri: Haridustehnoloog! Jah, teda on meil vaja. Loetud aadressil: http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=2755

Kerb, A. (2011). Õpetajate leht: Üldhariduskooli õpetajate keskmine vanus on 46,7 aastat. Loetud aadressil: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6089