Haridustehnoloogia praktika aruanne

Viimane ülesanne on koostada praktika kokkuvõte ja enese analüüs.

Kogu praktika jagunes kolmeks:

  • Vaatluspraktika: 23.09.13 – 06.10.13 

Vaatluspraktika tegin läbi kahes koolis. Esimesena külastasin Viljandi Gümnaasiumi ja teiseks Viljandi Kultuuriakadeemiat. Kuna ise töötan kutsekeskkoolis, siis minu huvi oli suunatud sellele, millisel määral gümnaasiumis, kutsekoolis ja ülikoolis haridustehnoloogi töö erineb ja sarnaneb.  Mõlemas koolis jälgisin vaatluspäeva raames, milline on üks argine päev haridustehnoloogi töös.

Mida kasulikku see mulle andis? Jälgides juba aastaid töötavate haridustehnoloogide tegevusi sain kinnitust, et minu senine teegevus haridustehnoloogia vallas on olnud õige. Sain uusi mõtteid, kuidas koostada õpetajatele juhendeid, viia läbi koolitusi. Lõin tutvusi teiste koolide haridustehnoloogidega, sest selles töös on toetava võrgustiku olemasolu väga tähtis. Praeguseks olen korduvalt suhelnud Viljandi Gümnaasiumi haridustehnoloogiga ja jaganud vahendeid – teadmisi.

Minu blogipostitus: 

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/09/vaatluspraktika-ulesanne-praktiseeriva-haridustehnoloogi-analuus/

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/09/vaatluspraktika-eneseanaluus/

  • Põhipraktika: 07.10.13 – 01.12.13

Põhipraktika viisin läbi Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, kuna see on minu töökoht ja ma töötan seal poole kohaga haridustehnoloogina. Kogu põhipraktika jooksul püüdsin enda tegemisi jälgida ja analüüsida. Selle perioodi sisse jäi väga kiireid aegu ja ka vähem kiireid. Põhipraktika raames sai korralatud mitmeid üritusi: e-õppe päev, sisekoolitus (e-koolitusena, osales 22 õpetajat), kontakttund koolitajaga jne. Lisaks käisin ise mitmel koolitusel. Igapäevatööst suurima osa moodustab õpetajate nõustamine ja Moodle administreerimine. Meie koolis on minu ülesandeks ka õpetajate koolitusvajadusega tegeleda ja koolituste planeerimine. Arvan, et see on haridustehnoloogi tööga seotud (kas kogu korraldus peab olema haridustehnoloogi teha, see on iseküsimus). Lisaks veel juhendmaterjalide välja tötamine, õpetajate abistamine elektroonilise õppematerjali leidmisel, info jagamine ja tuleviku planeerimine (loodan siiski, et järgmine aasta käivitub sügisest kameie koolis paar uut e-toega kursust). Heakogemus oli igasugune maksekorralduste ja rahastustaotlustega tegelemine. Kunameie kool on e-kutsekooli  konsortsiumi liige ja VANKeR programmis osaleja, siis õpetajatel oli võimalus osaleda programmi raames korraldavatel e-kursustel “tasuta”. See tähendab seda, et algselt maksis kool õpetaja eest arve ja kui õpetaja lõpetas kursuse edukalt, siis sai kool HITSAst koolituskulud tagasi taodelda. Selleks oli aga vaja esitada iga koolitaja kohta neli dokumenti: avaldus, maksekorraldus, tunnistus ja arve. Tundub lihtne aga paberimajandusega on alati segadust. Avaldus pidi olema direktori poolt allkirjastatud, arve aga  raamatupidaja  poolt läbi käinudjne. Tõesti hea kogemus, sest haridustehnoloogina tulebka paberimajandusega tegeleda (ht alased projektid jne.).

Mida kasulikku see mulle andis?  Praktika pani mind rohkem mõtlema, jälgima ja analüüsima  oma tegevust. Kõik tegevused ei õnnestunud nii hästi, kui oleksin soovinud.  Avastasin üllatuseks, et päris suur hulk õpetajaid ei oska iseseisvalt õppida :) lisaks kipun ma ise vahel õpetajatele asju ette tegema.

Minu blogipostitus:

1-2.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/19/pohiprakika-1-ulesanne-eneseanaluus/

3-4.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/11/02/pohipraktika-2-ulesanne-eneseanaluus/

5-6.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/11/20/pohipraktika-3-ulesanne-eneseanaluus/

7-8.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/12/05/pohipraktika-eneseanaluus/

  • Põhipraktika ülesanded:
  1. õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – 20. oktoober

Tutvustasin inglise keele õpetajaleHotPotatose programmi ja selle võimalusi õppetöö huvitavamaks muutmiseks. Õpetaja vajas mõned korrad juhendamist, kuid sai edukalt hakkama. Tagasisie oli positiivne ning õpetajakasutab seda programmi ka praegugi.

2. haridustehnoloogiline nõustamine – 02. november

See ülesanne oli kõige lihtsam, sest nõustamistöö on igapäevane. Ülesande raames kirjeldasin põhjalikumalt eksperdi kaasamist, telefoninõustamist, individuaalkonsultatsiooni ning e-posti teel nõustamist koos juhendi loomisega.

3. õppedisaini alused – 17. november

See ülesanne oli minu jaoks kõige keerulisem. Ülesanne sattus kiirele ajale ja selle lahendamine oli ka omakorda ajamahuks. Esitasin ülesande hilinemisega, kuid sain lõpuks siiski tehtud.

KOKKUVÕTE

Praktika jooksul

  • olen hakanud ennast rohkem jälgima ja analüüsima;
  • olen saanud juurde kindlustunnet ja mõtteid, kuidas oma tööga edasi minna;
  • olen saanud kinnitust, et see on eriala, mis on minu jaoks;
  • kõige vähem olen rahul oma viimase ülesande sooritusega (oleks tahtnud luua midagi päris uut);
  • plaanipäraselt ei läinud ka e-õppe päeva üritus. Järgmine kord tuleb teha pikemalt ja põhjalikumalt eelnevat teavitustööd;
  • iga nädalane enese jälgimine ja tegevuste kirja panemine ei ole kerge, kuid on kasulik. 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga