Kodutöö: Tunnikavad

Minu tunnikavad leiab siit: http://lemill.net/community/people/orason/collections/informaatika-didaktika/collection_clean_view

Arvutikomponendid tunnikava juurde tegin väikese ristsõna (vabavaraline programm: EclipseCrossword), mida saab õpetaja kasutada peale seda tundi järgmise tunni alguses eelmises tunnis õpitu meelde tuletamiseks või siis sama tunni lõpus õpitu kinnistamiseks. Ristsõna on kätte saadav siit: http://www.vykk.vil.ee/~orason/arvuti.html

7. kodutöö

Selle nädala ülesanne koosneb mitmest osast:

1) koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid.

mõistekaart

2) Vaata oma mõistekaardil olevaid seostatud mõistete rühmi. Mil moel saaksid need siduda õpidisainiga e-kursusel?

Lähtuvalt oma mõistekaardil olevatest mõistetest teeksin ühe e-kursuse loomisel järgmist:

  • Kujundaksin kursuse huvitava kuid intuitiivselt jälgitavana. Struktuur peab olema lihtne ja kursuse eesmärgid (k.a. iseseisva või rühmatöö eesmärgid) peavad olema selgelt ja arusaadavalt õppijale juba kursuse alguses esitatud.
  • Kursuse sisu edastaksin õppijatele lihtsa ja paeluvana, et õppijal ei tekiks tunnet nagu ta ei saaks millestki aru. Õppijal ei tohi tekkida hirm, et see on tema jaoks liiga raske. Motivatsiooni hoidmiseks peab olema kursuse sisu lihtsalt mõistetav kuid samas õppija jaoks uudne.
  • Võimaldaksin õppijal valida erinevate alternatiivülesannete vahel. Õppijad on erinevad ja kõigile ei sobi ühes stiilis ülesanded.

3) Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?

Enesejuhitud õppija jaoks sobiv õpikeskkond peab olema õppija jaoks mugav, mingil määral tuttav. Pakun, et parim võimalus on õppijale pakkuda õppikeskkond, mida saab enesejuhitud õppija oma näoliseks kujundada. Õpetaja poolt loodud osa peab olema võimalikult lihtne, selgelt struktueeritud ja intuitiivselt navigeeritud. Õppijal on võimalus vajadusel lisada  sinna keerukust, muuta seda enda meele järgi iseloomulikumaks ja vajadusel lisada endale meelepäraseid rakendusi ja vahendeid.

6. kodutöö

Ülesandeks on meenutada ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja seda analüüsida.

RÜHMATÖÖ: 

  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest ja seda esitleda.

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmas oli kokku kolm liiget. Rühm sai moodustatud vabal valikul kontakttunnis. Olles pakkunud välja rühmatöö teema leidsin kaaslased, kellele ka see teema sobis. Juhuslike rühmakaaslaste valikul on alati oht, et mõnele rühmakaaslasele ei meeldi rühma valitud idee, meetodid jne. See kord õnnestus rühma valik hästi. Olenevalt rühmatöö ülesandest on vahel parem kui rühmad on mingi kindla tingimuse alusel juba õppejõu poolt ära määratud või valitakse juhuslikult loosimise teel.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes

 a) seoses tehtava ülesande mõistmisega

Rühmatöö ülesandeks oli tutvustada sellist programmi, millega enne oli tegelenud ainult üks rühmatöö liige. Sellest tulenevalt ülejäänud kaks liiget ei omanud ülesandest täit ettekujutust.

b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga.

Rühmatöö tegemisega alustasime suhteliselt hilja, sest muud asjatoimetused röövisid aja. Esmalt tekkis pikk paus suhtlemises. Peale rühma moodustamist ligi nädal aega ei võtnud rühma liikmed üksteisega kontakti. Ei määratud algul ära rühmajuhi roll.

Peale rühmajuhi rolli määramist ja töö ülesehituse kavandi loomist Google Doc´i sujus koostöö väga hästi. Toimus pidev kontakti hoidmine Skype vahendusel ja ühiselt materjali kogumine. Paika sai pandud, kes millise osa kallal tegeleb kuid samas võis alati teise käest nõu küsida, kui endal mõtted otsa said. Rollid jagunesi vastavalt sellele, millised isikuomadused kellelgi olid. Tehniliselt tugev rühmaliige tegeles töö tehnilise poolega, keeleliselt tugev inimene järgis töö keekekist struktuuri ja terviklikust ning kolmas liige tegeles informatsiooni otsimisega.

Tegemist oli super hea kogemusega. See oli minu parim kogemus distantsõppes rühmatöö tegemisel ja esimene kogemus, kus tundsin, et rühmatööl endal on väärtus.

5. nädala ülesanne

Selle nädala ülesandeks on vaatata algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa ja panna kirja, millised on selle mängu situatiivsust andvad elemendid ning kirjeldada ühte ankurdamise näidet.

  • situatiivne õppimine: 

Situatiivne õpe on konstruktivistliku õpiteooria üheks osaks. Konstruktivistliku teooria kohaselt luuakse uusi teadmisi tuginedes õpilase varasemale informatsioonile ning tema enda tegevuse tulemusena. Situatiivse õppe puhul ei anta õpilasele ette valmisteadmisi, vaid need konstrueeritakse järk-järgult. Sel juhul toimub õppimine igapäevaelulises kontekstis ning tegevused leiavad aset toimumise asukohas. Tulemuslik õppimine toimub peamiselt siis, kui informatsiooni esitatakse samas kontekstis, kus seda kasutada saab.

  • ankurdamine:

Õppimise ja õpetamise praktikad kinnitatakse nn. ankrutena lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse. Need peaks sisaldama probleemi tutvustust, võimaldama rakendada vajalikke teadmisi ja oskusi audentsetes tegevustes. Õppematerjalid peaksid olema mitmekülgsed ja võimaldama erinevaid variante probleemide lahendamiseks.

Muinasmaa mängus leiduvad situatiivsust andmad elemendid:

  • kujundus (palju metsa, tared);
  • riietus (saab valida erinevate riideesemete vahel);
  • muusika (positiivne, et ei ole taustaks pidevalt ühesugune muusika. Metsas vaikus ja lindude hääled);
  • korilus (tuleb otsida ja korjata erinevaid taimi);
  • kauplemine (asju ei saa raha eest vaid tuleb vahetada teiste asjade vastu);
  • tegelaste kõnesse (tekstidesse) pikitud murre.

Muinasmaa mängus olev näide ankurdamisest:

Mängijale antavad ülesanded. Ülesannete käigus jagatakse mängijale teadmisi Eesti rahvapärimuste kohta. Iga ülesandega avastab mängija järjest rohkem Muinas-Eesti maailma, erinevate taimede ja pärimuste kohta.

4. nädala ülesanne

Ülesanne:

Leidke peamised erinevused, mille poolest mõistekaart (concept map) erineb ideekaardist (mind map) ja järelduskaardist (consequence map).

Mõistekaart  ehk märksõnaskeem on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines.

Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi süstematiseerida.

Mõistekaardi koostamine või mõistekaardi abil õppides õpilased süvendavad lihtsate definitsioonide laiendamise kaudu oma arusaamist olulisest sõnavarast ja põhimõistetest.  Õpilased koostavad mõiste definitsioonist visuaalse kujutise, mis aitab asju paremini meelde jätta.

Rohkem mõistekaartidest:  http://lemill.net/methods/moistekaart/view

Ideekaardi puhul loetletakse probleemi lahendust käsitlev info algselt segipaisatult, hiljem see süstematiseeritakse. Ideekaardi koostamisel võib kasutada erinevaid kujundeid: harupuud, maja, geomeetrilisi kujundeid, püramiidi, treppi, joonistusi jne.

Rohkem ideekaartist: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid:-_Ideekaart

Põhierinevus on selles, et mõistekaart näitab seoseid erinevate ideede/mõistete vahel ja ideekaart esitab sõnu ja ideid vabamal kujul.

Rohkem nende võrdluse kohta: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html

Järelduskaarti kohta ei ole eriti palju eesti keelset materjali. Ei märka, et õpetajad väga kasutaks järelduskaarti mõistet või siis kasutatakse järelduskaarti asemel mõistet idee või mõistekaart.

On tähtis, et õpilased oleksid teadlikud võimalikest positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest oma valikutel. Neil on vaja näha tervikpilti, et teha teadlikke otsuseid. Järelduskaardid võimaldavad visualiseerida õpilastele, et tegevustel on alalti omad tagajärjed ning näidata, milline tegevus milliseid tagajärgi kaasa toob.

Rohkem järelduskaartidest: http://www.education.com/reference/article/common-logical-undesirable-consequences-consequence/

Näide: http://www.pesd92.org/educationalservices/assistivetechnology/Library/consequence%20map%20-%20all%20five%20basic%20skills.pdf

Kus neid sobiks õppetöös kasutada? Kuidas neid võiks uuringutes rakendada?

Mõistekaarti saab kasutada kõigis vanuseastmetes. Mõistekaarti võib kasutada individuaalse-, rühma-, grupi- või kogu klassi tööna.  Uuringutes saab mõistekaarti kasutada uuringu planeerimise käigus. See annab selgema ülevaate terviklikust uuringust.

Näide, kuidas kasutada õppetöös järelduskaarti: http://www.pesd92.org/educationalservices/assistivetechnology/Library/consequence%20map%20-%20all%20five%20basic%20skills.pdf

Milliseid haridustehnoloogilisi vahendeid soovitate kasutada nende erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise võimaluste toetamiseks?

https://bubbl.us/

http://www.text2mindmap.com/

http://www.mindmeister.com/ (tuleb kasutamiseks sisse logida)

http://www.spiderscribe.net

http://app.wisemapping.com

http://popplet.com/

http://ftp.ihmc.us/

Kursuse lõpp: Kursuse tagasiside ja enesehindamine

Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus. Kursuse eesmärgiks on võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest.

Kursuses käsitleti kokku 7 teemat. Iga teema käsitlemiseks oli aega kaks nädalat. Teema käsitlemiseks antud aeg oli igati kooskõlas ülesannete ja materjali mahuga.

Esimese teema raames õppisin, mis on õpiobjekt ja millised on nõuded õpiobjekti loomisel ja avalikustamisel (tähtsad märksõnad autorlus ja metaandmed). Tutvusin eirnevate repositooriumite ja teiste õpiobjekti levitamise keskkondadega. Teema oli minu jaoks huvitav, mõningal määral tuttav.

Teise teema raames katsetasin läbi erinevaid õpiobjektide loomise vahendeid. Paari vahendi (nagu näiteks LeMill ja eXeLearning) olen varasemast ajast kasutanud kuid teema lõikes tutvusin mitme uue ja põneva vahendiga nagu Xerte, GLO Maker. Praktilise ülesande puhul oli kõige raskem leida teemat, mille põhjal koostada üks õpiobjekt ja sellest tingituna ei ole ma oma loodud õpiobjektiga väga rahul. Õpiobjekti loomine peab algama sisulisest vajadusest. Ühtegi asja ei saa teha lihtsalt tegemise pärast. J

Kolmas teema hõlmas arvutipõhist testimist. See teema meeldis mulle väga. Sain teada mitmeid uusi testimiseks mõeldud keskkondi. Tutvusin põhjalikumalt erinevate küsimuste liigitustega.

Neljas teema oli minu jaoks kõige keerulisem. Teema andis ülevaate e-õpikute loomise vahenditest. Vahendeid on mitmeid, kuid nende kasutamine vajab harjumist ja e-raamatu loomine vajab aega. Selle teema raames meeldis mulle enim praktiline tund, kus reaalselt katsetasime Maci peal e-raamatu loomist. iBook Authoriga tahaks veel rohkem tegemist teha. Loodan, et meie kooli maci klasssaab varsti valmis.

Viies teema andis põhjaliku ja selge vaate autoriõigustest. See teema on alati paeluv ja  küsimusi/väitlusi esile kutsuv.

Kuuendaks teemaks oli allikmaterjalidele viitamine. Selle teema raames õppisin, kuidas viidata APA2 süsteemi järgi allikmaterjalidele. Tegemist on raske teemaga, sest viitamissüsteeme on palju erinevaid ja nõuded on ranged.

Viimaseks ülesandeks oli õppematerjalide kvaliteedi hindamine. See teema oli minu jaoks tuttav juba veidi tuttav, sest osalesin sellel aastal kvaliteetsete e-kursuste hindamisel. Siiski erinev seisnes selles, et nüüd pidin hindama ise enda loodud tööd. Ise ennast on raskem hinnata kui teisi, sest tahad ikka olla enese suhtes kriitilisem samas on raske endale tunnistada, et seda või toda oleks võinud paremini teha.

Kokkuvõttes saan öelda, et see kursus oli huvitav ja mitmekülgne ning täitis kõik minu ootused.

Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet

Viimaseks ülesandeks on rühmatöö analüüs kvaliteedi seisukohalt. Valisin analüüsi läbiviimiseks Koolielu hindamismudeli ja tegin läbi ka eneseanalüüsi õpiobjekti kvaliteedikriteeriumite alusel.

  • Õpiobjekti nimi: Programmi GLO Maker tutvustus
  • Tüüp ning vahend, millega loodud: veebileht, Google Sites
  • Õpiobjekti autor: Helle Kiviselg, Piret Joalaid, Katriin Orason
  • asukoht: https://sites.google.com/site/glojuhend 

SISU

  1. Teema terviklik käsitlus: E- õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust. Ülesehitus on loogiline ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ja meediaelemente on lisatud vajalikul määral. Puudusena võib välja tuua, et sisuelementide osa võiks olla põhjalikumalt esitatud.  ( 2 punkti)
  2. Õpijuhend: Õpijuhend puudub. (0 punkti)
  3. Faktiline õigsus: Ei sisalda faktivigu. ( 3 punkti)
  4. Motiveeritus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine: Materjal on õppijale motiveeriv ja eakohane. Materjal on uudne.  (2 punkti)

TEHNILINE TEOSTUS

  1. Struktuur ja liigendus: Materjal on selgelt esitatud, ühtse struktuuriga ja ülevaatlik. Liigendus on loogiline ja intuitiivselt navigeeritav. (3 punkti)
  2. Materjali maht, vorming ja ühilduvus: Materjali maht on optimaalne. On kasutatav erinevate veebilehitsejatega. Materjalis on kasutatud enamlevinuid vorminguid. Materjal avaneb kiiresti. (3 punkti)
  3. Keeleline korrektsus: Materjal on keeleliselt korrektselt kirjutatud. Lihtsasti mõistetav ja selge keelekasutus. (3 punkti)
  4. Kujundus: On kasutatud ühtset stiili. Värvivalik sobib sisuga. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses. Logo ja kujundus vajab veel pisidetailide osas viimistlemis.t ( 2 punkti)
  5. Tehniline korrektsus: Ei esine tehnilisi vigu, lingid töötavad korrektselt ja alati on võimalus esilehele tagasi pöörduda. (3 punkti)
  6. Autorlus: Viitamine on korrektne ja jagamine toimub Creative Commonsi litsentsi alusel. ( 3 punkti)

Väga raske on oma tööd hinnata nende kriteeriumite alusel , sest töö ei saanud otseselt õpiobjektina koostatud vaid programmi tutvustava vahendina. Seega puuduvad meie töös õpijuhis, ei ole kirjeldatud vajalikke eelteadmisi ja oskusi, ei ole kirjeldatud sihtrühm, ei ole sõnastatud õpiväljundeid. sellest tulenevalt ei saa meie oma töö õppesisulist poolt hinnata ja analüüsida.

Siiski vajaduse korral saab meie materjalist üsna kerge vaevaga koostada korraliku õpiobjekti. selleks on vaja lisada materjalile puudu olevad osad ja vähesel määral kohendada juba olemasolevat osa.

Minule isiklikult meeldivad väga igasugused hindamismaatriksid. Nende abil on õpiobjekti/e-kursuse loomine tunduvalt lihtsam, sest on juba ette teada, mis kriteeriumitele töö peab vastama.

Iseseisev töö IV kontaktpäevaks

Lühikirjeldus magistritöö metodoloogiast

MAGISTRITÖÖ TUTVUSTUS:

Töö teema: E-õpiku pedagoogilised mudelid, tehnilised spetsifikatsioonid ja tarkvarlahendused.

Probleem: E-õpiku ideest räägitakse palju aga ei ole veel selge, milline üks e-õpik peaks olema. Kindlasti ei saa tavalist pdf faili lugeda e-õpikuks. Lisaks veel tekitab küsimusi nimetus e-õpik ise ja selle erinevus/sarnasus võrreldes e-töövihiku, e-kursuse, sisuobjekti ja muude sarnaste mõistetega. Kas digiajastul tuleks pigem loobuda senisest jaotusest õpik-töövihik-ülesannete kogu-käsiraamat luua uus e-õppevara tüpoloogia?

Eesmärk: Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised on õpetajate ja õpilaste vajadused ja nägemused e-õpiku sisu ja vormi suhtes ja selle põhjal välja töötada e-õpiku konseptsioon ning sellele vastav ühe e-õpiku prototüüp.

Uurimisküsimused:

1)      Milliseid e-õpiku mudeleid on juba välja pakutud/koostatud /loodud? Millised on iga mudeli eelised ja puudused?

2)     Millised omadused ja komponendid peavad olema ühel e-õpikul Eesti  õpetajate ja õpilaste arvates? Kas õpetajate ja õpilaste arvamused erinevad üksteisest?

3)     Milline võiks olla digiajastu vajadustele vastav e-õppevara tüpoloogia ja sobivad nimetused õppevara tüüpidele?

 

LÜHIKE KIRJELDUS METODOLOOGIAST:

– keda/mida hakkate uurima? Kas need on õpetajad, õpilased, lasteaialapsed või hoopis mingid dokumendid, mängud jne?

Uuringu alla tulevad esmalt erialase teaduskirjanduse ja toimivate praktikate analüüs e-õppevara valdkonnas. Milliseid e-õpiku ja e-õppevara konseptsioone ja lahendusi on maailmas/Eestis välja pakutud või kasutusele võetud?  Mis on erinevate lähenemiste eelised ja puudused?

Teiseks tuleb viia läbi veebipõhine küsitlus Eesti õpetajate seas, mille eesmärgiks on selgitada välja õpetajate ja õpilaste senised kogemused, eelistused ja nägemused e-õpiku sisu, vormi ja rakendusstsenaariumide osas.

– Kui palju uuritavaid te enda arvates oma probleemi korralikuks lahendamiseks vajate?

Eestis on kokku 2011/12 õa seisuga 14263 üldhariduskooli õpetajat ja 2199 kutsehariduse õpetajad (http://www.hm.ee/index.php?048055).  Küsitluse valimisse kuulub 320 õpetajat (2% populatsioonist) ja see moodustatakse suunatud/sihipärase valimi meetodil Tiigrihüppe SA ja EITSA õpetajakoolitustel 2011-2012 aastal osalenud õpetajatest. Igal küsiltuses osalenud õpetajal palume edastada küsitluses osalemise kutse ka oma õpilastele (soovitavalt kas 8. või 11.klass).

–  Kas need uuritavad peaks/võiks olla näiteks ühe kooli õpetajad või on need mängud teatud vanusele?

Uuritavad õpetajad ja õpilased on nii üldharidus- kui ka kutsekoolidest erinevatest koolidest ja kohtadest üle Eesti.

– kuidas te andmed kätte saate? Kas näiteks võiks mõnda sihtgruppi intervjueerida, lasta täita neil küsimustik või hoopis koguda nende mõtteid ajaveebidest?

Küsitlus viiakse läbi vabavaralise LimeSurvey tarkvara abil.

– mida te nende andmetega peale hakkate? Kas otsite näiteks kogutud ajaveebidest teatud sõnu, juhtumeid või tahate hoopis põhjalikumalt vaadelda teatud mängu komponente?

Andmed analüüsitakse tarkvarapakettide SPSS ja Excel abil, kasutades lisaks kirjeldavale statistikale ka klaster- ja faktoranalüüsi meetodeid. Eesmärgiks on välja selgitada õpetajate seas eelistust leidvad e-õpikute tüübid.