Kodutöö: RÕK 2002 vs 2011

Ülesandeks on  võrrelda informaatika õpetamise eesmärke, sisu ja meetodeid kahes riiklikus õppekavas: 2002 ja 2011.

RÕK 2002 vs 2011Kasutatud kirjandus:

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

Sellel nädalal tegelesime viitamisega. Õppematerjaliga tutvudes sain uusi teadmisi ja kasulikke viiteid edasiseks õppe- ja muidu tööks.

 Õppematerjali kokkuvõte:

1. Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises ning annab lugejale võimaluse pöörduda soovi korral tagasi algallika juurde.

2. Kolm rusikareeglit , millest viitamisel tuleks lähtuda:

    • algallikale peate viitama iga kord kui parafraseerite, jutustate kokkuvõtlikult ümber, tsiteerite või kopeerite teise autori loomingut – ükspuha, kas tegemist on tekstilise, graafilise või audiovisuaalse materjaliga;
    • viide esineb tavaliselt kahes kohas erineva detailsuse astmega: teksti sees ja teksti lõpul kasutatud kirjanduse loetelus. Neist esimene viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on;
    • ühes tekstis (õppematerjalis, essees, referaadis) tuleks kasutada läbivalt ühte konkreetset viitamise stiili.

3. Algallikate tüübid jagunevad:

  • raamat
  • ajakirjad/ajalehed
  • elektroonilised ajakirjad
  • veebiallikad
  • muud allikad

4. Teadusallikate andmebaasid

Ülikoolide (nii Tartu kui Tallinna ülikooli) poolt pakutavate andmebaasidega olen ma tuttav ja oma varasemate õpingute käigus neid ka kasutanud. See on väga hea, et ülikoolid võimaldavad üliõpilastele ligipääsu muidu tasulistele andmebaasidele.

Google Scholar`iga puutusin esmakordselt kokku sügissemestris kui õpikeskkondades seda    põgusalt tutvustati.

Minu jaoks täiesti uus ja põnev keskkond on Directory of Open Access Journals , kus on kokku kogutud üle 700 000 vabalt ligipääsetava teadusartikli.

5. Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Viitamissüsteeme on väga palju erinevaid. Viitamissüsteemide stiilijuhendid on avaldatud spetsiaalsete raamatutena ning tasuta neid internetist alla laadida ei saa. Sellepärast on paljud ülikoolid ja raamatukogud on koostanud viitamissüsteemide juhenditest lühikokkuvõtteid.  Meie õpingutel eelistatakse APA6 viitesüsteemi kasutamist.

6. Viidete haldamise vahendid

Viidete haldamise programmid võimaldavad koguda kokku kõik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne). Erinevat liiki allikate kohta tuleb sisestada erinevat laadi metaandmed. Sisestatud metaandmete põhjal on võimalik hiljem koostada viitekirjed erinevates formaatides.

Tuntumad viidete haldamise tarkvarad on

  • EndNote ( ei ole varem ise kasutanud, tasuline);
  • Papers (ka pole varem kokku puutunud, tasuline);
  • Mendeley (sügisel tutvusin ja kasutan seda programmi, tasuta);
  • Zotero (ei ole varem kokku puutunud aga pakub väga huvi. Meeldib see, et on seotud brauseriga).

Praktiline töö

1. Otsisin oma magistritöö teemaga seotud artikleid Google Scholar otsingumootori abil: Google Scholarit on väga mugav kasutada, sest see on nagu tavalisest google otsingumootorist otsimine. Siiski osade leitud materjalide puhul jääb küsimus, et kas ma ikka tohin neid kasutada.

2. Otsisin oma magistritöö teemaga seotud artikleid andmebaasidest ScienceDirect , SpringerLink ja IEEE Computer Society Digital Library: vahva on, et ScienceDirect võimaldab otsida ka pilte. Otsimine andmebaasidest on mugav ja leitud artiklite puhul ei pea väga muretsema, kas neid ikka tohib kasutada.

3. Otsisin samu artikleid Mendeley keskkonnast ja lisasin leitud artiklid oma Mendeley artiklite kogusse. mendeley kasutamisega olen juba ära harjunud ja leian, et see on väga mugav viis huvitavate/vajalike artiklite kogumiseks ja hoiustamiseks.

4. Liitusin Mendeleys grupiga Creating Digital Learning Resources.

5. Tegesin Mendeley klientprogrammiga. Klientprogrammi instaleerisin endale juba sügisel  ja kasutan seda usinalt.

Kokkuvõttes kipun mina artiklite otsingul liikuma hoopis mööda artikleid. Nimelt kõige huvitavamad materjalid on uuritava artikli lõpus (kasutatud kirjandus).

6. Neli allikatüüpi viited

  • raamat (Book)

Anagnostopoulou, K., & Haynes, M. (2002). Virtual learning environments as tools in learning and teaching. R. Bhanot, &  S. Fallows (toim).  Educational Development Through Information and Communications Tehnology (Staff and Educational Development) (lk. 60 – 72). London N1 9JN: Sylus Publishing Inc. 

  • teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)

Chan, G. R. Y. C., & Lai, J. K. (2005). Shaping the strategy for e-books: A Hong Kong perspective. Library Collections Acquisitions and Technical Services, 29(2), 205–219. doi:10.1016/j.lcats.2005.04.002

  • konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)

Ferguson, S. (2012). Challenges in Responding to Scaffolding Opportunities in the Mathematics Classroom. In J. Dindyal, L. P. Cheng & S. F. Ng (toim), Mathematics
education: Expanding horizons. Proceedings of the 35th annual conference of the
Mathematics Education Research Group of Australasia, eBook (lk. 274 – 281). Singapore:
MERGA, Inc.

  • veebilehekülg (Web Page)

Byrne, R. (2013, 28 aprill). New Webinar Course – Blogging for Teachers and School Leaders (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://www.freetech4teachers.com/2013/04/new-webinar-course-blogging-for.html#.UX1bbbWeMzI

Neljas teema: uued tehnoloogiad

Nädala ülesanne on järgmine:

Alustasin oma raamatu katsetustega. Esmalt proovisin programmi Sigil. Väga lihtne installeerida aga teha programmiga midagi suurt ei mõikanud. Edasi proovisin veel  Inkling Habitat, kuid seegi tundus kuidagi ebamugav. Mis teha, sest praktikumis proovitud ja katsetatud iBook Author on raskesti üle trumbatav. Õnneks sattusin lõpuks PressBooks`i juurde. Eks see kasutamismugavus tulene ka sellest, et olen juba piisavalt saanud blogipostitusi teha ja nüüd sarnane rakendus tundubki mugav ja käepärane. Tegemist väga lihtsa teosega. Esmase eksportimisega oli mingil üllatuslikul kombel kaduma läinud esimene peatükk raamatust. Selgus, et olin jätnud eksport käsule linnukese panemata. Tegelikult on see üsna hea funktsioon. Saab vastavalt soovile jätta peatükke raamatust välja või neid siis juurde sättida. PDF-i puhul ei näidata kaanepilti :(

MINU RAAMATUKE

Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus?

Mina leian, et olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused. Nende abil saab õppimist muuta mitmekülgsemaks ja effektiivsemaks. Samas ei saa ära unustada ka avatuse positiivseid külgi. Parim viis on ikka kombineerida, vastavalt vajadusele, nii tehnoloogia lisavõimalusi ja avatusi.

Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele?

Leian, et koolid võiksid mõelda sellele, et oma rahalistest vahenditest tahvelarvuteid osta, kuid siis peab olema nende kasutamine hästi läbi mõeldud. Pole ju mõtet osta vahendeid, kui neid reaalselt ei kasutata. Seega peaks koolid võtma suuna BYOD läähenemisele, niikauaks kui ei hakkata antud vahendeid koolides massiliselt ja süstemaatiliselt kasutama.

Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?

E-õpik peab olema selline õpilasele mõeldud vahend, kus õpilane saab kätte õppimiseks vajaliku info ja saab seda infot igal ajal ise täiendada oma mõtetega. Lisaks peaks sealolema ka piisavalt ülesandeid, mis toetavad teema omandamist. Õpik peab olema iga õpilase isiklik vahend ja iga õpilase oma nägu.

10.nädala ülesanne

Individuaalne töö

Valisin esmalt analüüsimiseks keskkonna fyysika.ee, kuid põhjalikumal uurimisel tundus, et antud keskkond on liiga mahukas. Et teemat veidi kitsendada jäi õpidisaini analüüsiks üks osa antud keskkonnast: füüsika e-õpik.

1. Programmi aadress ja tutvustus.opik

Tegemist on Eesti Füüsika Seltsi poolt loodud e-õpikutega, mis on kätte saadav aadressil  www.fyysika.ee/opik .  Õpiku valmimist ja  arendamist toetavad Tiigrihüppe SA, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium. Õpikus on lisaks tekstile ja illustratsioonidele  koondatud ka kursuse sisuga sobivad eksperimendivideod, animatsioonid ja simulatsioonid ning kus on võimalik ka kontrollküsimustele vastata.

2.Millal kasutamiseks?

Füüsika tunnis õppematerjalina ja kodus iseseisvaks õppimiseks.

3. Kuidas töötamiseks?

Veebis vabalt kättesaadav. On ka sisselogimisega osa aga selle kohta info puudub. Linkide abil jaotatud teemadeks ja need omakorda alateemadeks. Vajab interaktiivsete osade näitamiseks Java olemasolu.

4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

Pealeht on jagatud kuueks erinevaks teemaks, mille all on erinevaid videosi ja animatsioone katsetest. Lisaks on pealehel link õpikutele. Õpikuid on kaks. Õpik sisaldab endas tekstilist materjali, pilte, videosi ja kontrollküsimusi.

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Kognitiivsed tööriistad on teadmise loomisele ja kontrollimisele suunatud vahendid. Antud e-õpikus on selleks tekst, pildid, videod, võimalus otsida sõna tekstist ja peatükkide lõpus kordamise küsimused. Küsimustele saab korduvalt vastata.

6 Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Metakognitiivsed tööriistad on teadmise loomise ja enesetegevuse jälgimisele suunatud vahendid.  Antud e-õpikus saab metakognitiivseteks vahenditeks lugeda kontrollküsimusi.

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

  • videod katsetest
  • animatsioonid
  • pildid
  • kasutajasõbralik ja selge visuaalne lahendus

8. Toetuse elemendid

  • Toetus õpilasele – videodena ja animatsioonidena esitatud füüsikaliste seaduspärade tõestused; põhimõisted esile toodud rasvases kirjas;
  • Toetus õpetajale – ainealased materjalid ja näited, mida saab klassis aine paremaks edasiandmiseks kasutada.

9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

E-õpiku materjal on edastatud kindla struktuuriga, teemade kaupa. Peatükkide ja alateemade lõpus on kontrollküsimused. Iga teema on varustatud piisava hulga videode, piltide ja näidetega.

Õpilane tutvub antud teema materjaliga, vaatab teemale vastavaid videosi ja vastab küsimustele.

10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Kogu e-õpik on üles ehitatud kognitivistliku õppimise paradigmast lähtudes kuigi osa õpikust on ka biheivioristliku ülesehitusega – õpiku kasutaja asetatakse passiivse vastuvõtja rolli ning ei arvestata õppija eripäraga ega  eelteadmistega.

11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

+ lihtne kasutada;

+ selge ja kasutajasõbralik visuaalne disain;

+ katsevideod ja animatsioonid;

– liiga üksluine;

– liiga vähe ülesandeid, harjutusi.

Kodutöö: Informaatika ainekava

Kutsekoolis ei ole arvutiõpe üldainete hulgas. Ka ei ole see läbiv aine, mida õpetatakse kõikide erialade õpilastele. Siiski on enamikes õppekavades arvutitega seotud aine nagu näiteks kontoritöö tarkvara või kontoritöö ja asjaajamine jne.

Antud ülesande baasiks valisin ehitusviimistlejate õppekava, milles on eraldi moodul Arvutiõpetus. Antud mooduli mahuks on 2 õn seega 60 tundi auditoorset tööd ja 20 tundi iseseisvat tööd.

Tegin oma ainekavas muudatused ja täiendused. Parandatud variant asub siin Ainekava_inf_parandatud

10. nädala ülesanne

Selle nädala teema on individuaalse ja rühmatöö ettevalmistamine.

Individuaalseks tööks valisin analüüsimiseks Eesti füüsika portaali füüsika.ee .

Rühmatööks on planeeritud uurida kahe kutsekeskkooli (VYKK ja Olustvere) IKT- vahendite kasutamist koka eriala õpetamisel. Rühmaliikmeteks olen mina ja Virgo Õitspuu.   Valik sai selline, sest me mõlemad õpetama kutsekeskkoolis. Koka eriala on ainuke ühine eriala mõlemas koolis. Huvitav oleks pärast ka neid uurimusi omavahel võrrelda, sellepäras toimub uurimus mõlemas koolis. Eeliseks on ka see, et koka eriala õpetajaid on mõlemas koolis piisavalt vähe (kokku umbes 10). Koolid on oma olemuselt sarnased.

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Selle nädala ülesanne on tutvuda autoriõigustega ja lisada oma blogisse õpitust kokkuvõte.  Autoriõiguste teema on aktuaalne kuid tekitab siiani palju segadust. Mulle väga meeldis, et eesti keelen õppematerjal oli väga kokkuvõtlik ja asjalik. Andis selge ülevaate, mis on autoriõigustega kaitstud ja mis mitte.  Mulle endale meeldib väga see Creative Commons litsentsi süsteem. Eriti mõnus on kasutada Creative Commons käsiraamatu vahel olevat voldikut (http://www.creativecommons.ee/cc-voldik/ ).

Mulle endale jääb veidi segaseks autoriõiguste eriliik Public Domain. Õppematerjalis on selle kohta öeldud, et kasutades antud märget teosel on autor kõigist õigustest seoses teosega loobunud. Samas on aga õppematerjalides märgitud, et autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Kas me Eestis üldse siis saame oma teostel kasutada Public Domain märget, kui ma tahaksin teosest täielikult loobuda?

Ma ise kasutan viimasel ajal õppematerjalide illustreerimiseks pilte, mis on jagatud Public Domain põhimõttel (http://openclipart.org/). Kas sellisel juhul ei peaks üldse siis algallikale ja autorile viitama? Ma siiani olen ikka seda teinud :)

Inglise keelseks teadusartikliks valisin David Wiley ja Seth Gurrell kirjutatud artikli Kümme aastat arengut. Artikkel on väga paeluv ja sujuvalt kirjutatud.  Alustatakse paeluva ajalooga, kuidas jõuti vaba tarkvara mõiste ja GNU Public Licence loomiseni ja sealt edasi avatud lähtekoodiga tarkvarani. 1999 aastal anti välja Open Publication Licence (OPL), mis oli erinwv varasemast GNU Public Licence`st.  OPL-is oli nõutav viitamine originaalautorile ja lisandusid autori poolt esitatavad nõuded. Sellest kasvas välja 2001 aastal Creative Commons. Artiklis on loetletud ka mõned avatud õppematerjalide ja avatud sisu kogud, mis kattuvad osaliselt ka õppematerjalis loetletud kogudega.

Kasutatud materjalid:

Põldoja.H. Õppematerjalide autoriõigus. http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Wiley, D. A. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. A. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version. [Open Access]

9.nädala ülesanne

Selle korra teema on 6.mütsi meetod. Tutvusin materjalidega ja otsisin ka lisaks. Kuue mõttemütsi metoodi kohta  on väga hea selgitus toodud siin http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html .

Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

  • Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga;
  • Must kui kuub. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele;
  • Kollane kui päike.  Kollast mütsi kandes huvitavad meid väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta;
  • Roheline kui loodus. Rohelist mütsi kandes esitad uusi ettepanekuid, ideid ja alternatiive seni käsitletud lahendustele;
  • Punane kui tuli. Kandes punast mütsi, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused – vajaduseta neid seletada või põhjendada;
  • Sinine kui taevas. Pisut teist sorti müts kui ülejäänud, sest selle kandja distantseerub probleemi sisust ja keskendub hoopis mõtlemise või arutelu protsessile. Tavaliselt kasutame sinist mütsi aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid – näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid.

Kuue mõttemütsi meetod sobib kasutada selliste probleemide korral, mis on  intrigeerivad, mitmeti mõistetavad ja mittetriviaalsed. Kõige keerulisem on arutelu juhtimine mõistliku kokkuvõtteni, et see ei jääks lihtsalt mänguks mängu enese nimel.

Kuigi antud metoodikat saab kasutada ka individuaalülesannete korral siis ilmselt oleks seda põnevam kasutada rühmatöös. eluliste probleemülesannete lahendamisel ja uute ideede välja töötamisel. Kindlasti ka projektide kavandamisel või konseptsioonide loomisel.

Antud meetodi kasutamine suletud e-õppe keskkondades on üsna lihtne. Näiteks Moodle keskkonnas saab antud meedodi abil probleemülesande lahendamise läbi viia wiki või ka foorumi abil. Lihtsalt enne tuleb reeglid paika panna, kuidas keegi oma mütsivärvist märku annab.

Veidi loomingulisemat lähenemist on vaja aga antud meetodi rakendamisel hajutatud õpikeskkondades. Hajutatud õpikeskkond ei ole institutsiooni (näiteks ülikooli) pakutud suletud õpikeskkond, vaid seda haldab õppur või õppurite rühm koos õppejõuga ise. Hajutatud õpikeskkond toetab õppijakeskset lähenemist, mistõttu on see keskkond võrreldes ülikoolide pakutavatega rohkem individualiseeritud. Lisaks on seda tüüpi keskkond dünaamiliselt muutuv, kuna vahendeid on võimalik vastavalt õppuri vajadustele keskkonda lisada või sealt välja arvata.

Uurides internetiavarusi, siis jäi mulle silma paar projekti, mida selle teema all võiks mainida.  Üks nendest on siis antud meetodil põhineva e-õppe vahendi konseptsioon.

http://www.elearningasia.net/_program/pdf_pt/[Paper%207-2]Yang%20Mi%20Koo.pdf

Lisaks veel üks vahva pilootuuring, mis annab ülevaate kuidas virtuaalseid maailmu õpetamiseks ja õppimiseks saaks kasutada. Antud uuringus katsetati kuue mütsi meetodi kasutamist Second Life keskkonnas.

http://www.virtualclassrooms.info/papers/Six%20Hats%20in%20Second%20Life.pdf

Iseseisev töö III kontaktpäevaks

UURIMISKÜSIMUSTE SKEEM:

Töö teema: E-õpiku pedagoogilised mudelid, tehnilised spetsifikatsioonid ja tarkvarlahendused. Ehk lihtsamalt öeldes ühe e-õpiku konseptsiooni välja töötamine.

PROBLEEM:

E-õpiku ideest räägitakse palju aga ei ole veel selge, milline üks e-õpik peaks olema. Kindlasti ei saa tavalist pdf faili lugeda e-õpikuks. Lisaks veel tekitab küsimusi nimetus e-õpik ise. Kas digiajastule kohaselt peaks üldse rääkima sellisest staatilisest asjast nagu õpik, isegi kui me nimetame seda e-õpik?

EESMÄRK:

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised on õpetajate vajadused ja nägemused ühe e-õpiku suhtes ja selle põhjal välja töötada ühe e-õpiku konseptsioon.

UURIMISKÜSIMUSED:

Milliseid e-õpiku mudeleid on juba välja pakutud/koostatud /loodud?

Millised funktsioonid peavad olema ühel e-õpikul Eesti  pedagoogide arvates?

Kuidas oleks parem sellist rakendust nimetada? Kas e-õpik on ikka parim nimi antud rakendusele?