8.nädala ülesanne

Selle korra ülesanne on leida üks näide m-õppe rakendamise kohta, mida oleks võimalik teile tuttavas õpikeskkonnas (kool, asutus jne) kasutada.

Valisin hetkel näiteks keskkonna kaardistamise ülesande. Seda oleks võimalik meie koolis realselt ka rakendada, arvestades seda, et suurel osal õpilastel on juba nutitelefonid.

Minu idee oleks m-õpet kasutada kokanduseriala õpilastega. Õpilastest moodustatakse grupid (nii, et igas grupis leiduks üks nutitelefon). Õpilased kaardistavad teatud aja vältel Viljandi linnas ja selle lähiümbruses eksisteerivad söögikohad.  Iga koha kohta kirjutavad õpilased eesti ja inglise keeles selgitava infomaterjali, mis  seatakse üles Internetti (nt. Google Maps abil). Kindlasti võiks õpilased lisada antud kohtadele ka omapoolsed kommentaarid, milliseid toite on nad seal proovinud ja kuidas neile on meeldinud.

1.nädala ülesanne

Vastus 1.nädala ülesandele.

HARIDUSTEHNOLOOGI TÖÖ ÜLESANDED:

1.  Informatsiooni kogumine e-õppe võimaluste kasutamise, e-õppega seotud probleemide ja vajaduste kohta õppeasutuses.

  • Kogub  ja  analüüsib e-õppe kasutamise ja vajadustealast infot.
  • Viib  läbi tulemuste analüüsi, teeb nende põhjal vajalikud muudatused või muudatuste ettepanekud vastavalt õppeasutuse võimalustele.

2.  IKT-l põhineva õppe edendamine, vastavasisuliste projektides osalemine või algatamine ja juhtimine koostöös teiste töötajatega.

  • Osaleb (võimalusel) IKT-l põhineva õppe edendamise projektides.
  • Teeb  IKT-l põhinevate projektide raames koostööd teiste töötajatega.

3. E-õppe alase informatsiooni levitamine ning e-õppe, uute tehnoloogiate ning multimeedia võimaluste tutvustamine õpetajatele ja õpilastele (sh e-õpet tutvustavate materjalide koostamine ning infopäevade ja seminaride korraldamine).

  •  Viib läbi vähemalt 10 tundi e-õppe alaseid koolitusi õpetajatele.
  • Jagab e-õppe alast informatsiooni ja tutvustab uusi võimalusi e-õppes nii juhtkonnale, õpetajatele kui ka õpilastele. Korraldab õpetajatele/õpilastele infotunde ja seminare.

4.  Õpetajate nõustamine ja tehnilise toe pakkumine e-kursuste koostamisel ja läbiviimisel ning digitaalsete õpiobjektide väljatöötamisel.

  • Viib läbi õpetajate nõustamisi e-õppe materjalide koostamisel ja e-kususte läbiviimisel, pakub selleks vajalikku tehnilist tuge.

5. Koolidevahelise koostöö arendamine ja osalemine temaatilise võrgustiku töö korraldamisel ja/või võrgustiku töö dokumenteerimisel.

6. Osalemine kooli infosüsteemi ja kodulehe (portaali) arendamisel.

7. Kooli juhtkonna nõustamine õpetajate e-õppe alase koolituse planeerimise alal.

  • Koostab ja esitab kooli juhtkonnale õpetajate e-õppe alase koolituse plaani.
  • Toimub konstruktiivne koostöö kooli juhtkonnaga, juhtkond on nõustunud e-õppe rakendamise osas.

8.  IKT-põhiste koostöö- ja arendusprojektide (koolisisesed, vabariiklikud, rahvusvahelised) algatamine ja kordineerimine.

  • Algatab ja koordineerib (võimalusel) IKT-põhiseid koostöö- ja arendusprojekte.

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Selle nädala ülesanne oli praktilist laadi. Varemalt olen pakutud vahenditest kasutnud eXeLearningut ja LeMilli. Valisin oma õpiobjekti loomiseks senini minu jaoks  tundmatu vahendi GLO Maker. Tegemist on minu arvates väga mõnusa vahendiga. Miinuseks on see, et esmalt on vaja vahend arvutisse installeerida (on ühe arvuti põhine). Positiivne aga see, et saab kasutada ka ilma internetita (vähemalt loomise õppematerjali loomise faasis).

Veel meeldis mulle väga, et enne töö tegemist saan esmalt paika panna oma õppematerjali skeemi ja alles siis hakata sisu tootma. Alati saab töö käigus skeemile slaide lisada ja neid eemaldada.

Ka slaidide kujunduse võimalused on mitmekülgsed, kuna kiki komponente saab ise lisada, maha võtta ja ümber paigutada. Programm pakub 18 erinevat komponenti (tekst, video lisamine, mitmik valik, paaridesse panek jne.).

Minu väikese õppematerjali loomise katsetuse leiate siit: Multimeedium ja selle elemendid

Kolmas teema: Arvutipõhine testimine

Kolmanda nädala ülesanne on valida välja üks testide koostamise vahend ja sellega koostada eri tüüpi küsimustest koosnev test. Mina valisin selle ülesande läbi tegemiseks TATS&PETS vahendi. See jäi mulle kõrvu juba kontaktpäeva loengus. Pole antud vahendiga varem kokku puutunud. TATS keskkonda registreerimine ja sisse logimine on väga lihtne. Pakutakse kokku 11 eri tüüpi küsimuse tegemise võimalust (katsetasin kõik need läbi). Küsimuste koostamine antud vahendil on väga lihtne ja mugav.

Minu koostatud küsimusi saab näha siit  http://ait.opetaja.ee/pets/solve_selftest.faces

 

Teine poolt selle nädala ülesandest oli valida üks artikkel ja selle põhjal tuua välja paar olulisemat mõtet. Minu tähelepanu köitis see, et kursuse loengumaterjalidest lugesin küsimuste ja testide koostamise regulatsiooni (IMS QTI) olemasolust.  Üllatav oli ka see, et küsimusi jaotatakse kokku 16 erinevaks tüübiks. Vaatasin slaididelt seda jaotust ja püüdsin enda jaoks kirja panna iga küsimuse nimetuse või siis selgituse, mille põhjal ta teistest küsimustetüüpidest erineb. Mulle tundub, et päris paljudes küsimuste koostamise programmised on nii mõnedki küsimused ühe tüübi alla kokku koondatud. Näiteks Moodle pakub mitmikküsimuse ja siis annab valikuvõimaluse, kas soovin lisada ühe õige vastuse variandiga küsimuse või siis mitme õige vastuse variandiga. Veel oli minu jaoks uudne see jaotust kasutav ülesande tüüp, ülejäänusi olen ise koostand või siis kuskil varem näinud.

Sellest lähtuvalt köitis minu tähelepanu esimene artikkel, kus räägiti arvuti põhisest testimisest üldisemalt. Artikel on mõnusalt loetav ja arusaadav. Mulle väga meeldib, et artiklis on välja toodud erinevad arvutipõhise hindamise tüübid ja ka nende selgitused:

  • Eksam – Kokkuvõttev hindamine. Võtab kogu õpitu kokku ja annab ülevaate, mida õpilane õpitust teab.
  • Hindeline test – Nii kokkuvõttev kui ka kujundav hindamine. Sisaldab endast mingit osa õpitust. Meie mõistes võib olla nii tunnikontroll kui kontrolltöö.
  • Avatud ligipääsuga test – Kujundav hindamine. Õpilasel on enne testi sooritamist võimalik tutvuda küsimustega ja nendeks õppida.
  • Enesehindamise test – Kujundav hindamine. Test annab õpilasele tagasisidet, kui põhjalikult ta mingit teemat valdab.
  • Harjutued – kujundav hindamine.
  • Õpitut kinnitavad küsimused- kujundav hindamine. Peatüki lõpus olevad küsimused õpitust arusaamise kontrollimiseks.
  • Tasemetest – kujundav hindamine. Enne õppimise alustamist tehakse selgeks, millised on õppija teadmise/oskused antud teemas.

See loetelu näitab, et meil on väga palju erinevaid võimalusi arvutipõhiste hindamismeetodite kasutamisel. Tähtis on endale selgels teha ja meeles pidada, mida tahetakse tsti abil saavutada. Igal vahendil õppimises on õpetuslik eesmärk ja see on õpetajal enda jaoks vaja esmalt paika panna.

Kasutatud kirjandus: