Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Valisin kirjeldamiseks oma gümnaasiumi aegse informaatika õpetajaga. Tegemist siis sellise karmi olemisega meeste rahvaga. Ei aidanud ka see, et ta oli minu klassikaaslase isa, ikkagi oli mul alati suur aukartus tema ees.

kogu ainet õpetas ta läbi praktika. Lisaks praktilisele osale jagas ta õppijatele enda koostatud lühikonspektid teooria kohta ja selle kontrollimiseks tegime paberkandjal teste (aasta siis 2002).

Minu arvates töötas selline õpetamismeetod ja need vahendid väga hästi. Materjalid olid alati lühikesed ja selged, testid parajalt keerulised ja kontrollisid paasteadmisi. Praktilised tööd tegime koos läbi, vajadusel jõudsin teha ka märkmeid vihikusse. Gümnaasiumi lõpus arvasin, et olen üks nõrgemaid arvuti kasutamisel (oma klassi kontekstis ilmselt olingi), kuid ülikoolis tõdesin, et minu baasteadmised olid enamik õppijatest palju põhjalikumad.

 

3. nädala ülesanne

Vastus 3. nädala ülesandele.

Selle nädala teemaks on biheiviorism. Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. (P, Teppan)

Biheiviorismis nähakse õppimise põhilise lättena  inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide ehk käitumusliku psüholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguandele. Mõtlemise osa peavad biheivioristid õppimise juures teisejärguliseks. (E, Krull. 2000)

Ülesandeks on luua õpidisaini kirjeldus. Õpidisain on õpetajale loodud raamistik, mis peegeldavad selgemalt ja loomingulisemalt seda, kuidas nad disainivad ja struktureerivad tegevusi erinevatele õppijatele ja  õppijate gruppidele.  Disaini mudeleid, mis osutuvad efektiivseteks, saab õpetajate hulgas edasi anda, jagada või säilitada taaskasutamiseks uute õpisündmuste puhul.  Disaini, mustrit või retsepti tuleb piisavalt abstraktselt kirjeldada, et seda saaks üldistada väljaspool seda konkreetset õpetamise ja õppimise konteksti, mille jaoks disain loodi. Samas ei tohi õpidisaini kirjeldus olla nii abstraktsel tasemel, et pedagoogiline väärtus ja mitmekesisus üldistuse käigus ära kaovad. (K, Kusnets. 2007)

Arvutiga tehtav õpidisaini kirjeldus

Kes õpib? Eelkooli- ja algkooliealised lapsed.

Mida õpib? Lihtsamaid liiklusreegleid (kus on õige koht teed ületada, mida mingi liiklusmärk tähendab, millal tohib valgusfoori juures teed ületada jne).

Kuidas treenitakse? Õpilasele kuvatakse olukorda kirjeldavad animatsioonid, mille juurde esitatakse küsimus (salvestatud heli), kus palutakse märkida hiirega õige koht või märkda õige valik.

Kordamine? Samade reeglite kohta on üles ehitatud hulk erinevaid variatsioone, kus figureerivad baaselemendid, mis määravad ära käitumise. Näiteks on mitu ülesannet sellised, kus on erinevatel taustadel toodud ülekäiguraja märk ja küsitakse, kus tohib teed ületada. Iga reegli kohta on 5 ülesannet, kusjuures ülesannete esitamise järjekord on juhuslik ja ülesannetel on lubatud korduda.

Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Kuigi tänapäeval pooldatakse positiivset tagasisidet siis lähtudes ülesande nõuetest (võta arvesse biheivioristlikku õpiparadigmat) valin selle õpidisaini puhul negatiivse tagasiside. Kui laps vastab valesti siis tuuakse kuuldavale hirmutavad helid nagu auto signaal (vastaja on valinud vale koha üle tee minekuks) või avarii heli.  Õige vastuse korral liigub animatsioonil olev kuju üle tee või tuuakse esile valitud märk ja liigutakse edasi järgmise situatsiooni juurde.

Interaktiivsus? Tegemist on animatsiooni baasil loodud ülesannetega. Iga ülesanne sisaldab animatsioonilõiku, küsimus esitatakse helina, vastaja saab ise vajutada vastuse.

Võistlusmoment? Vastaja saab lugeda kokku mitu ülesannet ta korrektselt vastas. Kuna vale vastuse korral tekitatakse üsna ebameeldiv heli siis laps proovib seda heli igati vältida.

 Loetud kirjandus:

 

Õpiobjekti mõiste ja levitamise vahendid

Kokkuvõte teemast: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Mis on õpiobjekt?

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse ja E-õppe arenduskeskuse poolt välja antud juhendis kvaliteetse õpiobjekti loomiseks on õpiobjekti kirjeldatud järgmiselt:

õpiobjekt on digitaalne interaktiivne õppematerjal, mida iseloomustavad järgmised omadused

  • taaskasutatav – kasutatav erinevates olukordades ja erinevate sihtrühmade poolt; on tehniliselt universaalne; sobib kasutamiseks sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklik – on loodud ühe konkreetse teema omandamiseks; õpiväljundite saavutamiseks vajalik sisu peab olema õpiobjekti sees; õppijal on võimalik saavutada selles kirjeldatavad õpiväljundid ja nende saavutamist ka kontrollida;
  • õppimist toetav – materjal on iseseisvalt läbitav; sisaldab õpijuhiseid; toetab õppeprotsessi kõiki etappe; struktueeritud; illustreeritud näidetega; interaktiivne; toetama erinevate õpistiilidega õppijaid;
  • ühilduv – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega; vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele.

Õpiobjekti loomine on keerukam, kui tavalise õppematerjali loomine. Õpiobjekti luuakse eesmärgiga, et neid saaks kasutada paljud õpetajad oma erinevatele sihtrühmadele mõeldud kursustel. Õpiobjekt on eelkõige hea õppematerjal  – sisaldab eelteadmiste kirjeldust, on struktueeritud, kasutajasõbralikult kujundatud, aineliselt ja keeleliselt korrektne. Õpiobjekt disainitakse õppijale iseseisvalt läbimiseks.

Siiani on olnud õpiobjekti mõiste üsna segane ja arvan, et paljud õpetajad võtavad siiani õpiobjekti kui lihtsalt õppematerjali ühe kindla teema kohta. Olles tutvunud põhjalikult antud materjalidega võin väita, et ise ei ole ma veel ühtegi õpiobjekti loonud (selle lähedasi õppematerjale aga küll).

Kõige huvitavam ja õpetlikum osa minu jaoks selle teema juures on metaandmete mõiste selgitus ja kirjeldus. Metaandmed on struktueeritud informatsioon antud objekti kohta. Need võimaldavad kirjeldada, selgitada, viidata antud objektile või teha võimalikuks selle leidmise, kasutamise või haldamise (P.Barker & L.M. Campbell, (2010)).

Ülal mainitud juhendis on antud lühike definitsioon: metaandmed on andmed andmete kohta.

Metaandmed on vajalikud, et õpiobjekte saaks struktueeritult hoiustada ja neid oleks lihtne otsida otsijale huvipakkuvate märksõnade nagu autor, teema või objekti tüüp alusel. Metaandmete standardeid on mitmeid. See on tingitud sellest, et need on arendatud erinevate organisatsioonide poolt. Levinumad neist on Dublin Core, IEEE LOM, IMS LOM, LRE LOM.  Põhiosas on standardid sarnased.

The Simple Dublin Core Metadata Element Set (DCMES) standard koosneb 15 elemendist. Need on pealkiri, autor, teema ja võtmesõnad, kirjeldus, väljaandja, kaasautor, daatum, inforessursi tüüp, vorming, inforessursi indentifikaator, allikas, keel, seos, hõlme, õigused.

LOM standardil on elemente tunduvalt rohkem. Need on ülevaatlikult toodud järgmisel skeemil (P. Barker & L. M. Campbell. (2010)):

http://www.icbl.hw.ac.uk/publicationFiles/2010/TICLMetadata/TICLpaper.MetadataForEducation_postref.pdf

 

 

 

 

 

 

Mis on repositoorium ja referatoorium?

Repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks.  Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. (H. Põldoja)

Repositooriumitega olen kokku puutunud juba tükk aega tagasi. Esimene kokkupuude oli selle mõistega aastal 2005, kui läbisin Tartu Ülikoolis selliseid aineid nagu koolituskeskkonnad ja koolitarkvara. Tol ajal kodumaiseid repositooriume veel ei olnud ja seega tegime põhjalikumalt tutvust MERLOT ja Ariadne repositooriumitega. Praegusel hetkel, oma töö käigus olen pidevalt kursis E-õppe Arenduskeskuse repositooriumi sisuga.

Kasutatud kirjandus:

Õpileping

ÕPILEPING

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Soovin selles aines tutvuda võimalustega, kuidas luua digitaalseid õppematerjale, millised on nõuded digitaalsetele õppematerjalidele ning mis erinevus on tavalisel õppematerjalil ja digitaalsel.

Eesmärgid – Saada uusi teadmisi digitaalstete õppematerjalide loomisel. Antud kursus on mulle vajalik, sest soovin luua ise kvaliteetseid digitaalseid õppevahendeid ja juhendada ka teisi õppematerjalide loomisel.

Strateegiad – Osaleda aktiivselt õppetöös, töödelda mõttega läbi materjalid ja esitada kõik nõutud tööd.

Vahendid/ressursid – Eesmärkide saavutamiseks kasutan kõiki kursusel pakutavaid õppematerjale, kaaskursuslasi (diskuteerides ja teemadeüle arutades), arvutit ja interneti avarustes olevaid materjale.

Hindamine – Eneseanalüüs. Lisaks see, kui suudal luua kvaliteetset digitaalset õppematerjali, oskan hinnata teisi õppematerjale.

 

2. nädala ülesanne

Vastus 2. nädala ülesandele:

Haridustehnoloogias on lubavuse mõistet hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna kasutajatest sõltuvaid või ilmnevaid omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist.

Teatud keskkonnas õppimist võimaldavaid lubadusi ei ole võimalik eristada ilma õppijata, sest lubavused tulevad esile keskkonna ja oppija koosmõjul.

Tahvelarvutite areng on olnud ülikiire ja võimas. Hetel on tahvelarvuti soetamine taskukohane ja valik mitmekülgne (iPad või android).

Tahvelarvuti on mobiilne hübriidne ja igal pool õppimist võimaldav. Ta on mahukas, võimaldades salvestada sinna kümnete raamatute ja töövihikute jagu materjale kaaludes ise vaid mõnisada grammi.

õppimise seisukohalt vaadates saab tahvelarvuti suureks eeliseks lugeda selle mitmekülgsust ja interaktiivsust. Puutetundlik paneel võimaldab ekraanil olevaid objekte sikutada, tõmmata, keerata ja p;;rata. See teeb omakorda õppimise mängulisemaks ja õppijatele huvitamaks.

Tänapäeva õppijale on kuivalt raamatuteksti (kaasa arvatud arvutiekraanilt tuima teksti) lugemine igav. Inimesed on erinevad ja nende õppimise harjumused on erinevad. Tahvelarvutid võimaldavad ühte ja sama asja selgitada mitmel viisil.