Enda ja kahe kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs

Enda ja kaaslaste esseede võrdusanalüüsiks valisin välja Helle ja  Tiina tööd.

Esseid läbi lugedes panin ma kirja mõned märksõnad: paratamatus, muutused, aja aspekt, raskused, tööülesanded. Oma analüüsi teostasin antud märksõnade põhjal.

1) Muutuste paratamatus

Kõik kolm esseed alustavad arutlusi paratamatuse teemal. Infotehnoloogia areng on tänapäeval tohutult kiire. Ka hariduses ja koolides tuleb selle arenguga paratamatult sammu pidada. Haridusmaastikul on juba toimunud üsna suured muutused ja palju muutusi on veel ees.

2) Aja aspekt

Tiina, nii nagu minagi, on oma essees toonud haridustehnoloogieda vajalikkuse põhjuseks õpetajate ajapuuduse uute tehnoloogiate otsimiseks ja katsetamiseks. Nimelt on õpetajate töömaht niigi suur ja tehnoloogia areng äärmiselt kiire. Ei ole mõeldav, et õpetajad leiaksid lisaks oma igapäeva kohustustele veel aega, et otsida ja katsetada uusi programme ja õpiobjekte.

3) Raskused

Kaasõppurite töödes pole haridustehnoloogi töö raskustest väga räägitud. Mina siiski leian, et ka see on tähtis. Peamised raskused peituvad selles, et õpetajad ei ole väga aktiivsed uuendustega kaasa tulijad ning lisaks veel kõiksugused tehnilised probleemid, mis pärsivad veel omakorda õpetajate motivatsiooni.

4) Tööülesanded

Kõigist kolmest esseest kerkib esile, et haridustehnoloogi ülesanne on suunata ja toetada nii õpetajaid kui ka õpilasi selles kiiresti arenevas ühiskonnas. Hairdustehnoloog innustab ja motiveerib õpetajaid kasutama õpetamiseks uusi vahendeid ja meetodeid. Helle toob oma töös välja, et haridustehnoloogi ülesandeks on kooli juhtkonda teavitada uuendustest ja IKT vahendite soetamise vajadustest. Ta peaks osalema kooli arendustöös, kus saab suunata kooli haridustehnoloogia alast arendustegevust.

Lõpetuseks võin öelda, et selle analüüsi käigus sain kinnitust, et olen haridustehnoloogi vajadusest ja ka tööülesannetest sarnaselt kursusekaaslastega aru saanud. Essedes on välja toodud haridustehnoloogi põhilised ülesanded ja sellest lähtuvalt, saan oma töös edaspidi nendele aspektidele rohkem tähelepanu pöörata.

 

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Ülesande Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana  vastus.

Mis on sotsiaalne meedia?

Sotsiaalne meedia on internetikasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad on Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms (Politsei- ja Piirivalveamet, 2012).

Sotsiaalne meedia on interaktsioon, mis kasutab kõigile lihtsalt kättesaadavaid avaldamise vahendeid, veebipõhised tehnoloogiaid muudavad loodud sisu monoloogilt dialoogiks. Sotsiaalne meedia on ennast üles ehitanud veeb 2.0 ideoloogiale, mis laseb luua ja vahendada kasutajapõhist sisu. Tuntumad näited on siin ajaveebid, podcastid, uudistevood, wikid, sotsiaalsed võrgustikud (Facebook, Twitter jm), märksõnadena võiks nimetada loovust, koostööd, kohandumist. Virtuaalset sisu loovad tänapäeva maailmas pea kõik ja grupi tarkus on tavaliselt suurem kui ühe eksperdi oma  (Naulainen, 2010).

Ka võib sotsiaalse meedia mõiste asemel kasutada sotsiaalse tarkvara mõistet. Sinna alla kuuluvad järgmised vahendid: vestluskeskkonnad, foorumid, blogid, wikid, keskkonnad dokumentide loomiseks koostöös, sotsiaalse võrgustiku  keskkonnad, jagatud järjehoidjad, materjalide vahendamise keskkonnad, vookogud  (Sillaots, Tammets  & Tammets, 2009).

Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Sotsiaalne meedia on saanud meie elu igapäevaseks osaks. Üsnagi tavapärane on, et sõprade – tuttavate tegemisi loetakse blogidest või facebookist, õhtuti suheldake Skype või MSN-i vahendusel ja e-maili kirjutamine on nii elementaarne, et tekib küsimus, kuidas küll varem ilma selleta tööd teha sai.

Tehnoloogia arenguga koos on toimunud väga suur areng inimeste  elukorraldustes. Neid uuendusi tuleb targalt ära kasutada ka hariduses. õpihaldussüsteemid on loodud konkreetselt õppetöö läbiviimiseks ja seega saab terve kursuse raames jääda antud ühte keskkonda. mis iganes sotsiaalne tarkvara ei ole aga  loodud konkreetselt õppetöö läbiviimise eesmärgil ja seega on sotsiaalse tarkvara kasutamisel omad piirangud. See aga ei tähenda, et sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös oleks paha või mõtetu.

Ma leian et, sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös rikastab tohutult õppimise võimalusi. Tänapäeva maailmas on vaja mõelda raamidest välja ja kujundada nii ka õppimine –  mitte enam õpetaja vaatenurgast vaid õpilastest lähtuvalt. sotsiaalne tarkvara võimaldab viia läbi paindlikut õpetamist, kus õpilane saab ise luua oma õpikeskkonna (vastavalt oma vajadustele), määrata ise õppimiseks sobiva aja (vastavalt võimalustele) ja valida ise õppimiseks sobivad materjalid.

Siiski on sotsiaalse tarkvara kasutamisega seotud mõned probleemid. Esiteks, vajab see nii õpilase kui ka õpetaja valmidust mõtlema teisiti kui siiani. Mis ei ole aga mitte eriti lihtne, kui arvestada seda, et Eesti haridusmaastikul on muutused üsna aeglaselt ja visalt tulema.  Teiseks on selline ise enda õpikeskkonna loomine õpilasel aeganõudvam. Õpilane rebitakse välja tema mugavustsoonist, kus ta on siiani harjunud olema. Ta peab ise hakkama mõtlema, kas ja mida tal õppeprotsessis vaja läheb mitte et talle antakse ette täiskomplekt. Ka õppejõu poolt vajab selline sotsiaalse tarkvara baasil loodud kursus/tund rohkem pühendumist ja läbi mõtlemist. Enam ei piisa klassikalistest pedagooglistest teadmistest. Kindlasti on probleemiks ka avalikkuse faktor, kõik, mida kirjutan, on teistele kergesti kätte saadav. Samas on see ka positiivne, sest siis inimene ka jälgib oma mõttekäike ja tegeleb ilmselt tunduvalt rohkem enesekontrolliga kui kinnises keskkonnas.

Sotsiaalse tarkvara kasuks tuleb kindlasti välja tuua selle, et selliste programmide/võrgustike kasutamine soodustab elukestvat õpet. Õpilasel on võimalus säilitada kõik materjalid ja neid uuesti uurida, kui peaks vajadus tekkima. Õpihaldussüsteemide kahjuks räägib ka see, et kui kursus/aine lõppeb, siis seal loodud sidemed kipuvad enamjaolt katkema, sest keskkond, kus õppimise käigus suheldi ja kontakti hoiti, lihtsalt kaob. Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös soodustab õppijate vahelist kommunikatsiooni ja seda ka peale konkreetse kursuse lõppemist, sest keskkond ja sidemed jäävad alles.

Näiteks on MSNi või Skype kasutamine õpikeskkonna osana palju loomulikum ja tõhusam kui Moodle sisene foorum või jututuba. Seda sellepärast, et enamik inimesi kasutavad Skype või MSNi igapäevaselt niigi. Need programmid on pidevalt avatud ja inimesed on nendega harjunud. Moodle keskkonna sisene foorumi kasutamine on tülikas, selleks peab eraldi sisse logima ja lootma, et keegi veel on samale mõttele tulnud. Õpikeskkonnad ei ole loodud pidevalt avatud olema ja seal toimuvate muutuste kontrollimine on tülikas. sotsiaalse tarkvara puhul on see aga üsna tavapärane tegu.

Lõpetuseks leian, et sotsiaalsel meedial on üsna oluline roll õppetöös  ja  sotsiaalne tehnoloogia kui õpikeskkonna koostisosa on loomulik ja vajalik nähtus.  Õppejõude ülesanne on kõiki võimalusi oskuslikult ja eesmärgipäraselt kasutada. Mitte ühtegi tehnoloogiat, metoodikat ega materjali ei tohi kasutada lihtsalt selle pärast, et seda kasutada. Alati tuleb mõelda eesmärgile, lõppväljundile ja lähtuda õpikeskkonna kujundamisel ka õppijate ning teema eripärast. Kõike, kuid mõõdukalt!

Kasutatud kirjandus:

 

 

Kuues teema: õpivõrgustikud

Ülesande õpivõrgustikud vastus.

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust (Väljataga, 2012).

Õpivõrgustike võidakse nimetada erinevaslt: harjutamiseks mõeldud kogukonnad, veebipõhised arutelufoorumid, e-õppe võrgustikud, mingid temaatilised rühmad jne.  Mis iganes nime kasutatakse, on suure tõenäosusega tegemist rühma inimestega, kes jagavad ühist huvi konkreetses pädevusvaldkonnas ja tahavad jagada oma kogemusi (James, 2010).

Minu esmane mõte õpivõrgustikust oli, et on tegemist rühma inimestega, kes siis mingi aine/kursuse/teema õppimisel toetavad üksteis ja jagavad oma kogemusi/teadmisi. Tegemist on siis grupi sisemistest vajadustest tulenevalt tekkinud rühma inimestega, keda ühendab ühtne huvi mingi teema vastu ning info vahetus toimub erinevate infokanalite nt. skype, msn, e-mail jne. kaudu.  Eks see mõte tuleb ilmselt sellest, et ka meie kursus on loonud endale Skype vahendusel ühe väikese õpivõrgustiku. Tegemist siis õppimist toetava võrgustikuga. Võrgustiku toimimist ei suuna keegi konkreetne isik vaid toimimine ja aktiivsus sõltub grupisisesest vajadusest. Kui ühel tekib probleem, siis ta edastab selle kogu grupile ja teine, kes teab ja oskab, vastab sellele.

Edasi, uurides erinevatest allikatest õpivõrgustiku mõiste kohta, jõudis mulle kohale, et õpivõrgustik ei ole nii kitsas mõiste, nagu esmapilgul tundub.  Õpivõrgustik ei pruugi olla lihtsalt õppimist toetav võrgustik, vaid see võib olla ka õppimiseks loodud võrgustik. Sellisel juhul on võrgustiku toimimise suunavaks jõuks mitte teema ja huvi teema vastu (nagu näiteks foorumid) vaid võrgustiku toimimist suunab õpetaja/juht (nagu “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus).

Lisaks on materjalides rõhutatud õpivõrgustiku seotust elukestva õppega.

Kasutatud kirjandus:

  • James, R. (03.2010). Monitoring and Evaluating Learning Networks. Loetud aadressil http://www.intrac.org/data/files/resources/679/Monitoring-and-Evaluating-Learning-Networks.pdf
  • Väljataga, T. (12.11.2012). Kuues teema:õivõrgustikud. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/12/kuues-teema-opivorgustikud/
Lisaks loetud:
  • Berlanga, A. J., Sloep, P., Brouns, F., Van Rosmalen, P., Bitter-Rijpkema, M., & Koper, R. (2007). Functionality for learning networks: lessons learned from social web applications. Proceedings of the ePortfolio 2007 Conference. October, 18-19, 2007, Maastricht, The Netherlands. (Loetud aadressil http://www.eife-l.org/publications/eportfolio/proceedings2/ep2007/papers/eportfolio/functionality-for-learning-networks-lessons-learned-from-social-web-applications )
  • Kalz, M, Van Bruggen, J., Rusmann, E., Giesbers, B., & Koper, R. (2007). Positioning of Learners in Learning Networks with Content-Analysis, Metadata and Ontologies. Interactive Learning Environments, 15, 191-200. (Loetud aadressil http://dspace.ou.nl/bitstream/1820/760/1/Paper17.pdf )

 

 

E-portfoolio ja pädevused

Ülesande e-portfoolio ja pädevused  vastus.

Minu e-portfoolio, mis sai magistriõpingute alustamiseks tehtud, asub aadressil http://orason.weebly.com/. See on hetkel minu esimene ja ainuke portfoolio, mis ma loonud olen. Kuna see sai loodud kindla eesmärgiga, siis ei ole ma seda hetkel enam arendanud/täiendanud. Kindlasti oleks seda võimalik palju paremaks muuta. Kohe esimene asi, mis ka juba suvises vestlusvoorus välja tuli, et ma saaksin lisada sinna  ka oma magistriõppe lõputöö (geogebra lehed trigonomeetria teemal).

Oma pädevuste hindamiseks kasutasin E-õppe Arenduskeskuse poolt välja töötatud haridustehnoloogiliste pädevuste hindamise mudelit. Kindlasti oleks vaja mul nüüdseks pädevuste hindamine uuesti läbi teha ja muutused ka e-portfooliosse sisse viia.

Ka tuleks mul kaaluda, et kui ma hakkan oma portfooliot pidevalt kasutama ja täiendama, siis võib olla mõistlik viia see üle spetsiaalsesse e-portfoolio keskkonda.

Selles õppetükis pakutud materjalid tegid e-portfoolio mõiste minu jaoks veidi selgemaks. Ka minu jaoks tundub e-portfoolio olevat nn. uuema põlvkonna CV. Oma portfoolio koostamisest on mul meeles, et esimese hooga oli tunne nagu ei oskaks kohe midagi endast kirjutada. Siiski kokkuvõtteks võin öelda, et portfoolio koostamine oli lihtsam kui CV koostamine, sest portfoolio lubab olla loomingulisem.