4. nädala ülesanne

Neljanda nädala ülesandeks oli helitöötlus.

1) Salvestada järjest ühte faili terve Eesti tähestiku jagu tähti! Puhastada, soovi järgi töödelda ja siis jagada see tähe kaupa üksikuteks mp3 failideks!

Minu tähestiku leiate siit: http://www.vykk.vil.ee/~orason/tahestik.zip

2) Luua heliklipp, milles kombineerite oma kõnet, taustamuusikat ja ehk veel mingeid klippe. Kas loete luulet, reklaamite midagi, selgitate mõnda loodusnähtust vms. Mida kooliga seotum, seda parem! Ehk siis multitrack töötlus!

Minu  heliklipp tuli aga selline :)

Õpihaldussüsteemid

Ülesande Õpihaldussüsteemid  vastus.

Spetsiaalselt e-õppe ja -õpetamise läbiviimiseks on loodud veebirakendused ehk õpihaldussüsteemid, mis pole ainespetsiiflised, vaid võimaldavad läbiviia mitmesugust õppetööd. Tüüpilises õpihaldussüsteemis on õppematerjalide ja viidete paigutamise ning järjestamise võimalused, ülesannete ja testide koostamise, edastamise ning hindamise võimalused. Õppejõudsaab õppijaga individuaalselt suhelda, ühiseks õppimiseks on enamjaolt kasutusel foorumid. Eesti ülikoolides ja koolides hakati õpihaldussüsteeme e-õppes kasutama kümmekond aastat tagasi (Pata & Laanpere, 2009, lk 12).

Viimasel viiel aastal pikka aega liidripositsioonil olnud õpihaldussüsteemide areng aeglustunud ning nende kõrvale on kerkinud terve rida uusi tegijaid (SakaiCanvas,Haiku jmt). Seoses Veeb 2.0 vahendite ja sotsiaalse tarkvara esilekerkimisega on paljud e-õppe valdkonna teadlased hakkanud arutama, kas me üldse vajame õpihaldussüsteeme (Põldoja, 2012).

Õpihaldussüsteemide pooldajad on toonud välja mitmeid argumente, miks õpialdussüsteemid on vajalikud. Näiteks Bates (2012) leiab, et õpihaldussüsteemid on, et jääda. Tema poolt läbi viidud uurimuste käigus on enamik õppejõude ja õpilasi pidanud tähtsaks õppimise struktueeritust, mida õpihaldussüsteemid toetavad. Veel peavad õppejõud tähtsaks privaatsust, et oleks võimalik kritiseerida poliitikuid  või ettevõtjaid ilma repressioonihirmuta. Küsimus ei ole kas õpihaldussüsteem või Veeb 2.0 vahendid. Veeb 2.0 vahendid saab kasutada mitte ainult väljaspool õpihaldussüsteeme, vaid ka õpihaldussüsteemide siseselt (linkide kaudu).

Vastu argumenteerijad näiteks Klaptor (2012) ütleb aga, et  tänapäeval on tehnoloogia areng ülikiire. Lisaks ei sobi kõigile üks süsteem ja lähenemine. On tore mõelda, et loome ühe süsteemi, mis teeb kõike, aga see ei ole reaalsus. Asi, mis sobib kõigile, ei sobi tegelikult mitte kellelegi. Et tagada kvaliteeti ja tulemuslikkus on vaja palju keskkondi ja spetsiaalseid tööriistu ning ühte süsteemi, mis neid kõiki ühendab.

Mina isiklikult eelistan õpihaldussüsteemi ja selle struktueeritust. Praegused õpihaldussüsteemd on juba piisavalt mahukad ja paindlikud, et neid vastavalt vajatusele muuta ja isikupärastada.

Analüüsimiseks valin Moodel keskkonna. Olen selles keskkonnas olnud nii õpilane kui ka õpetaja.

Õppijana meeldib mulle, et Moodles on kõik vajalikud materjalid või lingid materjalidele ühes kohas koos. samamoodi on seal kohe ülesanded ja ka tagasiside sealt samast saadav. Kogu keskkond on loogiliselt ja süstematiseeritult üles ehitatud. Kõik on selge ja hästi jälgitav.

Õppejõuna meeldib mulle see, et keskkond võimaldab kursust struktueeritult üles ehitada, kuid siiski annab ka piisavalt vabadust, et kursus omanäoliseks muuta.

Negatiivse poole pealt tooks välja, et kuna Moodle keskkond on mahukas, siis selle struktuuri  ja  kõigi võimaluste/valikute selgeks tegemine võtab aega.

Moodle toimib kui õpikeskkond selle poolest, et igal õpilasel on oma isiklik pesa (profiil), kus on koondatud vajalikud õppematerjalid, ülesanded, hinded. Lisaks saavad õpilased omavahel suhelda.  Hätta jääb ta aga selle poolest, et õpilastel ei ole võimalik oma prfiili (õpikeskkonda) kujundada ja muuta.

Kasutatud kirjandus:

 

 

 

Kodutöö: Ülesannete jada

Meie rühm: Katriin ja Virgo

Teema: Saalihoki kursus algajatele

Sihtrühm: Kõik algajad saalihoki huvilised. Eeldame, et varasemad teadmised mängu kohta puuduvad. Inimene on mängu kuskilt näinud, sellest midagi natuke kuulnud ja tal on tekkinud huvi seda mängu iseseisvalt õppima hakata.

Õppevorm: e-õpe + iseseisev praktiseerimine. Kogu materjal ja ülesanded on antud e-kursusel. Õpilane sooritab vajalikud testid, harjutused ning salvestab need ja esitab kursuse juhendajale (treenerile) üle vaatamiseks.

Õpiväljund: Õpilane osaleb saalihoki mängus lähtuvalt reeglitest, valib ning rakendab sobivat mängutehnikat ja – taktikat vastavalt mängu situatsioonile.

Õppetükid:

1. Saalihoki ja reeglid (Katriin)

Õpiväljundid

  •  nimetab mängus olevaid põhimõisteid ja kirjeldab mängu olemust
  • nimetab mänguks vaja minevat varustust
  • kirjeldab oma sõnadega saalihoki mängu põhireegleid

2. Individuaalne tehnika (Virgo)

Õpiväljundid

  • Suudab hoida individuaalselt palli enda valduses mööduda vastasmängijast olenemata tema kaitsetegevusest.
  • Söödab palli optimaalse kiiruse ja täpsusega kaasmängijani nii, et kaasmängija saaks sooritada tagasisöödu ühe puutega.
  • Sooritab viske ette määratud värava piirkonda lähi- ja kaugdistantsilt.
  • Sooritab vaba-, sisse- ja karistuslöögi vastavalt saalihoki reeglitele.
  • Osaleb lahtilöögis vastavalt reeglitele.

3. Meeskondlik taktika (jääb pealkirja tasandile)

 

Tervikülesanne: Juhani lugu
Juhan on tubli ja ontlik 12 aastane poisslaps Jõgeveste lähistelt. Ükskord peale koduste tööde ühele poole saamis läks ta elutuppa oma MP3 pleierit otsima ning nägi telekas ühte kummalist mängu, kus hulk mehi jäähokile sarnaste keppidega  toimetasid pisikese valge palliga, üritades seda väravasse saada. Juhan jäi teleka ette kauemaks ­­­­- see mäng paelus teda. Tal tekkis tahtmine ise sarnast mängu mängima hakata. Naabripoiss Gunnari rääkis ta kohe ära, lisaks oli külakooli kehalise kasvatuse õpetaja nõus neid neljapäeva õhtul spordisaali lubama. Aga kehalise kasvatuse õpetaja ei ole saalihoki mängu ise kunagi mänginud ega isegi telekast näinud, lisaks peab ta oma põhitööna kanu ja hanesid, niisiis aega on tal napilt. Interneti ühendus on seal piirkonnas hea, seega hakkas Juhan ise mängu kohta õppematerjale otsima.

Ülesannete jada:

Ülesanne 1.  Õpilane tutvub saalihoki mängu olemusega.

  • Õpiväljund: nimetab mängus olevaid põhimõisteid ja kirjeldab mängu olemust.
  • Ülesannete jada: vaata video, loe läbi tekst, vasta küsimustele, kirjelda ise .

Ülesanne 2. Õpilane tutvub saalihokis kasutatavate vahenditega.

  • Õpiväljund: nimetab mänguks vaja minevat varustust
  • Ülesannete jada:  vaata video, vii kokku pilt ja mõiste või vali nimekirjast sobivad, koosta ise mõistekaart.

Ülesanne 3.  Õpilane saab selgeks saalihoki põhireeglid.

  • Õpiväljund: mõistab saalihoki mängu põhireegleid
  • Ülesannete jada: loe reeglid, vasta küsimustele, vali õige variant, kirjelda ise.

 

Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad

Ülesande tehnoloogiad ja standardiseerimine vastus.

Õpikeskkond on igal pool meie ümber, sest inimene õpib pidevalt igas situatsioonis teadlikult või alateadlikult. Me kõik teame, et õpikeskkond mängib olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel. Kuna õppijad on oma kogemuste ja õpiharjumuste poolest väga erinevad, on igal õppijal omamoodi ootused ja lootused seoses õpikeskkonnaga. Õppijate ootused määravad suuresti ära selle, kuidas nad oma õpikeskkonda hiljem tajuvad ning seal käituvad. (Väljataga, 2012, jaanuar)

Viimasel ajal haridustehnoloogia valdkonnas populaarsust kogunud mõiste “personaalne õpikeskkond”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest. (Väljataga, 2012, oktoober)

Minu arvates on aga õppijal olnud kogu aeg olemas oma personaalne õpikeskkond nii nagu ka üldine õpikeskkond. Õppimine ei hõlma ju ainult kooli või seda keskkonda, kus asub õpetaja/juhendaja koos õpilasega.  Õppimine toimub ka väljaspool kooli, väljaspool õpetaja/juhendaja loodud keskkonda. Varemalt ja ka praegugi on minu arvates õppija personaalne õpikeskkond see keskkond (koht), mille ta loob endale mugavaks õppimiseks.  Sellel ajal, kui arvutid ei olnud veel õppeprotsessi osa ja ei räägitud e-õppest, saab personaalseks õpikeskkonnaks lugeda kas või õppija oma tuba/tööruumi, kus ta tegeles õppimisega väljaspool kooli.  Näiteks igal inimesel on töölaud paigutatud ja sisustatud vastavalt tema vajadustele. Osad õppurid eelistavad, et kõik vajalikud materjalid – raamatud oleksid käe ulatusel laua peal, teised aga seda, et laud oleks tühi ja puhas.

Tänapäeval ja selle aine raames on personaalse õpikeskkonna mõiste tihedalt seotud  arvuti ja internetiga.

Personaalsed õpikeskkonnad (inglise keeles personal learning environments) on mõiste, mille all ei mõelda uut tarkvara,  vaid see on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt kontrollitavad ja kujundatavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide saavutamisel, õppimise korraldamisel ja suhtlemisel teiste õppijate ning õpetajatega.

Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetke vajadustest. Keskkonna osad on kergesti asendatavad, täiendatavad, kohandatavad kogu keskkonnaga või ka eemaldatavad. Erinevaid vahendeid  kombineerides pakub õpikeskkond üsna suuri võimalusi info haldamiseks ja õppematerjalide loomiseks erineval moel. Oma keskkonna loomist ja haldamist tehakse eelkõige õppimise toetamiseks, selles saab läbi viia erinevaid regulatsiooni, koordinatsiooni ja teadmiste ülesehitamise protsesse. Iga keskkond on erinev, sõltudes õppija eelistustest, ootustest ja tema arengust (Pata & Laanpere, 2009, lk 22).

Minu personaalne õpikeskkond

Minu praeguste õpingute käigus kujunenud õpikeskkond on väga erinev võrreldes varasemate kogemustega ja on alles kujunemisjärgus.  Keskkond kujuneb lähtuvalt jooksvatest kursustest ja nende sisust. Siiani ei ole mul olnud nii laiaulatuslikku arvutipõhise õppe kogemust (senini olnud korraga üks-kaks kursust Moodles) ja see määrabki suuresti minu praeguse õpikeskkonna. Enamik õppematerjale ja ülesandeid on üles seatud ajaveebi või Moodle keskkonda. Lisaks veel teiste õppurite ajaveebid, mida tuleb pidevalt jälgida. Seega on vaja endale luua süsteem, kuidas seda kõike aktiivselt jälgida suudaks.  Tunnistan, et ei ole veel suutnud oma personaalset õpikeskkonda kujundada nii, et ma sellega täielikult rahul oleks ja see mulle maksimaalse efektiivsuse õppimisel tagaks, aga ma tegelen sellega.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K., & Laanpere, M. (Toim.). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Väljataga, T (2012, jaanuar). Avatud veebipõhised õpikeskkonnad. Loetud aadressil http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/avatud-veebipohised-opikeskkonnad-2

Väljataga, T (2012, oktoober). Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad.Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/29/viies-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

 

2. nädala ülesanne

Teise nädala ülesandeks oli fototöötlus.

Valisin töötluseks välja oma koera foto (tehtud aastaid tagasi maakodus) ja taustaks otsisin flickr.com keskkonnast klassiruumi pildi (creative commons litsents).

Mõlemal pildid muutsin värvide tasemeid (levels, curves). Lõikasin koera

pildilt ülearused ääred. Sättisin heledust/kontrastsust. Taustapildil oli must sein, selle eemaldamiseks kasutasin Clone stampi. Koera pildilt kustutasin tausta (Magic wand ja tolerance ning delete). Väga mõnus on selle programmi juures see, et pildiosade valides saad uued valikud eelmistele liita (Selection mode – add).

Edasi paigutasin koera tasutapildi sisse. Selleks pidin pildist kolm kihti moodustama: taust, raamat ja arvuti. Koera paigutasin arvuti ja raamatu alla.  Kõige lõpuks kirjutasin tahvlile ka tarkusetera.

Ülejäänud fotod alla laetavad siit: http://www.vykk.vil.ee/~orason/pildid_orason.zip

3. nädala ülesanne

See kord oli ülesandeks luua ise   üks screencast, mida on teile või kellelegi teisele vaja. Minu screencast on küll pisike aga väga vajalik. See on üks osa õpilaste vanematele loodud esitlusest. Nimelt on sellel aastal ka minul kohustus esineda lastevanemate koosolekul ja näidata neile, kuidas saavad nad taodelda oma kontot kooli infosüsteemi kasutamiseks.

Videolõikude tegemine on ajamahukas ettevõtmine. Isegi nii väikese lõigu puhul pidin tööd viis korda ümber salvestama. Oma kogemustest võin siis öelda, et tähele tuleb panna hiire liikumise/liigutamise kiirust. Screencast-o-maticut ei kasuta ma esimest korda. Olen seda oma tundides tutvustanud ka õpilastele.

Youtubes märkmete ja jutumullide lisamine oli aga esmakordne. See on väga mugav ja kasulik võimalus, mida saab õppimises/õpetamises hästi ära kasutada.

Minu screencasti leiate SIIT :)