Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesande tehnoloogiad ja standardiseerimine vastus.

Esmalt vabandused kaua eemal viibimise pärast. Püüan nüüd asjadega kibekiirelt järjele saada.

Senised kogemused kirjeldatud tehnoloogiate kasutamise osas on mul üsna nigelad. Enamikest tehnoloogiatest, vidinatest olen küll kuulnud, mõne kohta ka presentatsioone näinud, kuid sellega minu senised kogemused ka piirduvad.

Selle teema käigus tutvusin järgmiste tehnoloogiatega:

1) Uudistevood ja vookogud – RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse veebilehe (näiteks ajaveeb või uudisteportaal) uuenduste edastamiseks. (Põldoja, 2012) .

Vookogudest tegin täpsemalt tutvust Google Reader`iga. Kuna mul juba google konto olemas, siis registreerima ma end ei pidanud. Esimese hooga ei osanud ma aga antud vookoguga midagi peale hakata. Peale mõneminutilist uurimist ja keskkonnas ringi liikumist jõudsin ma oma AHAA elamuseni. Sisestasin oma kursusekaaslaste blogide aadressid jälgimiseks ja nüüd sai päris täpselt selgeks, miks on antud veebikeskond kasulik. Edaspidi kavatsen kursusekaaslaste blogisi jälgida just antud vookogu vahendusel. Kuna praegusel hetkel on ajaveebide pidamine ja ka uudistevoogude kasutamine väga lihtne ja populaarne, siis leian, et vookogusi saab õppetöös üsna kavalalt ära kasutada. Järjest enam süveneb minus mõte, katsetada ajaveebe ka kutsekooli õpilaste õppetöös.

2) Ühisjärjehoidjd – Üheks praktiliseks folksonoomia rakenduseks, mida igaüks kasutada saab on ühisjärjehoidjad. Need veebikeskkonnad lahendavad mitmeid probleeme, millega internetikasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Näiteks on paljudel inimestel tööl ja kodus eraldi arvuti ning seetõttu on veebibrauseri järjehoidja kasutamine lemmiklinkide salvestamiseks raskendatud – ikka juhtub, et vajalik link on salvestatud teise arvuti brauserisse. Ühisjärjehoidjate kasutamisel salvestatakse lingid ühte veebikeskkonda ning neile pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada teiste inimestega (Põldoja & Toikkanen, 2011).

Ühisjärjehoidjatega pole varem kokku puutunud aga antud õppetüki juures tegin tutvust Delicious´iga. Tegemist on üsna lihtsa aga tõhusa veebikeskkonnaga. Meeldib see, et antud keskond lubab läbi Facebooki registreerida.  Linkide lisamine on mugav ja lihtne.  Kindlasti jätkan antud keskkonna kasutamis.

3) Mikroblogid – mille kaudu saab edastada lühikesi sõnumeid ja jagada linke. Mikroblogide eelis ajaveebide ees on postitusele kuluv väike aeg, samas ei võimalda need põhjalikumat reflektsiooni ega arutelusid. Sellistest keskkondadest on tuntuim Twitter (Põldoja, 2012). Siiski veidike netiavarustes ringi uurides, leidub ka teisigi mikroblogi pakkujaid näiteks Plurk, Tumblr jt.

Isiklikult olen küll Twitteri konto omanik juba hea paar aastat, kuid  pole antud rakendust reaalselt kasutanud. Minu jaoks on üsna üllatav see fenomen, et mujal maailmas on Twitter äärmiselt populaarne ja palju kasutatud rakendus aga Eestis ei ole antud rakendus suurt populaarsust saavutanud. Kõik küll teavad, mis on Twitter, kuid ometi kasutatakse seda vähe. Võib-olla on üheks põhjuseks see, et Twitteri saabudes ei olnud Eestis piisavalt veel kasutusel nutitelefone ja praeguseks on selle rakenduse uudsus kadunud.

4)Folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved – Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu (Põldoja & Toikkanen, 2011).  Märksõnapilv on visuaalne kujutis kasutatud märksõnadest, tekstidest, esinemistest, artiklitest, luuletustest jne. Märksõnapilvedes tõstetakse suurema tähekõrgusega esile sagedamini esinevad sõnad, mis annab parema ülevaate sõnade korduvusest (Kusmin, 2011).

Folksonoomia mõistega tutvusin selles õppetükis esmakordselt, kuigi sellist märksõnade järgi otsimist ja linkide jagamist ning märksõna pilvi olen materjalide otsimiseks kasutanud küll.

5) Vidinad ja vistutamine – Vitsutamine tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees. Vistutamisega natuke sarnane lahendus on widgetid ehk vidinad (Põldoja, 2012).

Vitsutamist olen kasutanud Facebooki seinale erinevate piltide või videode panemiseks. Leian, et vitsutamine on õppetöö raames äärmiselt mugav võimalus erinevate õpiobjektide ja materjalide jagamiseks.

6) Ühekordne sisselogimine ja OpenID – OpenID võimaldab kasutada olemasolevat kontot, et logida sisse mitmeid veebisaite, ilma et oleks vaja luua uusi paroole. OpenID logimisvõimalusi toetavad sellised firmad nagu Google, Yahhoo, Livejournal, Myspace, Flickr, Aol, wordpress jt.

Loomulikult ka Facebook. Isiklikult olen kasutanud võimalust logida Facebooki parooliga teistesse saitidesse ja leian, et see on vägagi mugav. Kas see on ka piisavalt turvaline? Küsitav. Kuigi OpenID kasutamisel lubatakse, et veebisaidid ise ei pääse parooli nägema. Leian siiski,  et see on üks positiivne leiutis. Järjest tekib erinevaid veebilehti, kuhu tuleb luua kasutajakonto ja üsna keeruline on lõpuks selles kasutajte – paroolide segapuntras orienteeruda.

Kasutatud kirjandus:

One thought on “Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

  1. Facebook Connect kasutamine on turvaline. Lehekülg, millele Facebook Connect kaudu sisse logitakse, ei saa Sinu Facebooki parooli teada. Sisselogimise ajaks suunatakse kasutaja Facebooki lehele.

    Paraku on Facebook Connect ja teiste sarnaste ühekordse sisselogimise teenuste juures üks turvarisk, mida välistada ei saa — paroolide “kalastamine” ehk phishing. See tähendab seda, et keegi on teinud Facebooki kujundusega veebilehe, kuhu kasutajal palutakse oma Facebooki kasutajatunnus/parool sisestada. Seetõttu tuleb jälgida, et oma Facebooki kasutajatunnus/parool sisestatakse ainult facebook.com aadressiga lehele.

    Täpsemalt on sellest ohust kirjutatud Facebooki turvalisuse postituses Staying Secure with Facebook Connect.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga