Haridustehnoloogia olulisusest ja haridustehnoloogi vajalikkusest Eesti haridusmaastikul

Võib küll jäigalt uskuda, et saame klassiruumis vanamoodi jätkata, kuid juba ainuüksi õpilased, kelle elus internet ja tehnoloogiavidinad aina tavalisemaks muutuvad, ei luba seda. Kõne alla ei saa tulla, et õpilased kasutavad tehnoloogiat ainult väljaspool kooli (Allemann, Mets, 2012). Tänapäevane IT maailm areneb tohutul kiirusel ja õppijad  koos sellega.  Märkamatult on raamatud, kui infoallikad, lükatud tahaplaanile ja asendatud interneti avarustega.  Selleks, et pakkuda õppijale motivatsiooni ja pinget õppeprotsessis, tuleb ajaga kaasas käia. Õppekeskkonnad on muutunud, õppimine on kolinud ruumist välja, osaliselt virtuaalmaailma. Õppija on muutunud: kiire elutempo, elukestev õpe, individuaalsus. Seega tuleb muutuda ka õpetajal.  Kui praegused noored on üles kasvanud digiajastul ja oskavad selles valdkonnas üsna hästi orienteeruda, siis õpetajatega on lood veidi teised. Eesti koolides on õpetaja keskmine vanus 46,7 aastat (Kerb, 2011). See tähendab, et enamiks praegu töötavaid õpetajaid on alustanud oma tööga klassikaliselt klassi, tahvli ja kriidi ning õpikute abil. Harjumused on aga visad muutuma. Isegi kui õpetajal on tahtmine võib tal jääda puudu teadmistest. Vähesed õpetajad suudavad oma igapäeva kohustuste kõrvalt sammu pidada ka IT alaste uuendustega.  Enamasti ikka need, kellel antud ala vastu suurem huvi on. Ja tegelikult, ega nad ei peagi seda tegema. Õpetaja eesmärk on ju õpetada, teadmisi jagada. Haridustehnoloog on inimene, kes aitab õpetajal valida vahendeid ja meetodeid, et teadmised paremini õpilasteni viia.

Haridustehnoloogide vajalikkust Eesti haridusmaastikul mõisteti juba 2006 aastal, kui e-VÕTI projekti raames võeti tööle haridustehnoloogid 33 koolis (Kusnets, 2007). Haridustehnoloogide eesmärk oli koordineerida e-õpet koolis ja vastutada selle eest, et projekt “E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes“ edukalt kulgeks. Selle projekti raames pandi ka kirja haridustehnoloogi tööüleanded:

  • Informatsiooni kogumine E-õppe võimaluste kasutamise, e-õppega soetud probleemide ja vajaduste kohta õppeasutuses.
  • E-õppe alase informatsiooni levitamine ning e-õppe, uute tehnoloogiate ja multimeedia võimaluste tutvustamine õpetajatele ja õpilastele (sh e-õpet tutvustavate materjalide koostamine ning infopäevade ja seminaride korraldamine.
  • Õpetajate nõustamine ja tehnilise toe pakkumine e-kursuste koostamisel ja läbiviimisel ning digitaalsete õpiobjektide väljatöötamisel.
  • Koolidevahelise koostöö arendamine ja osalemine vähemalt ühe  temaatilise võrgustiku  töö korraldamisel ja/või võrgustiku töö dokumenteerimisel.
  • Kaasa aitamine Eesti e-Kutsekooli portaali arendamisele ja sisutootmisele ning
    projekti seire- ja finantsaruannete esitamine.
  • Koostöö arendamine projekti alamprojektijuhtide, assistendi ja projektijuhiga.

Leian, et ka praegu on haridustehnoloogi tööülesanded samad. E-õppe arendamine Eesti haridusmaastikul on alles poole peal. Õppimine ja õpetamine teevad läbi suuri muutusi ja sellega koos ka õpetajad. On hea, kui õpetajatel on muutuste keerises olemas suunajad ja abistajad, kes on oma ala entusiastid. Inimesed, kes julgustavad ja toetavad pedagooge kasutamaks õppeprotsessides uuendusi ja tänapäeva digiajastu lõputuid võimalusi.

Kasutatud kirjandus:

Kusnets, K. (2007). E-õppe tugisüsteem. Loetud aadressil: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/tugi

Allemann, E. Mets, U. (2012). E-õppe uudiskiri: Haridustehnoloog! Jah, teda on meil vaja. Loetud aadressil: http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=2755

Kerb, A. (2011). Õpetajate leht: Üldhariduskooli õpetajate keskmine vanus on 46,7 aastat. Loetud aadressil: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6089

One thought on “Haridustehnoloogia olulisusest ja haridustehnoloogi vajalikkusest Eesti haridusmaastikul

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga