Õpianalüütika

Õpianalüütika kursus sai läbi.  Kursuse käigus ei tekkinud vajadust postitada eraldi individuaalseid kokkuvõtteid. Tegelesime oma kursusega kui üks meeskond, kursuse jooksul rühmatöö läbiviimiseks kasutasime suhtlemiseks Skype`i ning kontakttunde. Saime kokku väga põneva ja toreda kursuse ja õpetlik oli selle kursuse puhul ka õpianalüütikat läbi viia.

Meie kokkuvõte õpitust asub siin https://docs.google.com/presentation/d/1TJxISqcj4DtX7BX0Q7DfHGalJis62zeh2Gg0hjZ3UqY/edit?usp=sharing

 

Haridustehnoloogia praktika aruanne

Viimane ülesanne on koostada praktika kokkuvõte ja enese analüüs.

Kogu praktika jagunes kolmeks:

  • Vaatluspraktika: 23.09.13 – 06.10.13 

Vaatluspraktika tegin läbi kahes koolis. Esimesena külastasin Viljandi Gümnaasiumi ja teiseks Viljandi Kultuuriakadeemiat. Kuna ise töötan kutsekeskkoolis, siis minu huvi oli suunatud sellele, millisel määral gümnaasiumis, kutsekoolis ja ülikoolis haridustehnoloogi töö erineb ja sarnaneb.  Mõlemas koolis jälgisin vaatluspäeva raames, milline on üks argine päev haridustehnoloogi töös.

Mida kasulikku see mulle andis? Jälgides juba aastaid töötavate haridustehnoloogide tegevusi sain kinnitust, et minu senine teegevus haridustehnoloogia vallas on olnud õige. Sain uusi mõtteid, kuidas koostada õpetajatele juhendeid, viia läbi koolitusi. Lõin tutvusi teiste koolide haridustehnoloogidega, sest selles töös on toetava võrgustiku olemasolu väga tähtis. Praeguseks olen korduvalt suhelnud Viljandi Gümnaasiumi haridustehnoloogiga ja jaganud vahendeid – teadmisi.

Minu blogipostitus: 

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/09/vaatluspraktika-ulesanne-praktiseeriva-haridustehnoloogi-analuus/

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/09/vaatluspraktika-eneseanaluus/

  • Põhipraktika: 07.10.13 – 01.12.13

Põhipraktika viisin läbi Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, kuna see on minu töökoht ja ma töötan seal poole kohaga haridustehnoloogina. Kogu põhipraktika jooksul püüdsin enda tegemisi jälgida ja analüüsida. Selle perioodi sisse jäi väga kiireid aegu ja ka vähem kiireid. Põhipraktika raames sai korralatud mitmeid üritusi: e-õppe päev, sisekoolitus (e-koolitusena, osales 22 õpetajat), kontakttund koolitajaga jne. Lisaks käisin ise mitmel koolitusel. Igapäevatööst suurima osa moodustab õpetajate nõustamine ja Moodle administreerimine. Meie koolis on minu ülesandeks ka õpetajate koolitusvajadusega tegeleda ja koolituste planeerimine. Arvan, et see on haridustehnoloogi tööga seotud (kas kogu korraldus peab olema haridustehnoloogi teha, see on iseküsimus). Lisaks veel juhendmaterjalide välja tötamine, õpetajate abistamine elektroonilise õppematerjali leidmisel, info jagamine ja tuleviku planeerimine (loodan siiski, et järgmine aasta käivitub sügisest kameie koolis paar uut e-toega kursust). Heakogemus oli igasugune maksekorralduste ja rahastustaotlustega tegelemine. Kunameie kool on e-kutsekooli  konsortsiumi liige ja VANKeR programmis osaleja, siis õpetajatel oli võimalus osaleda programmi raames korraldavatel e-kursustel “tasuta”. See tähendab seda, et algselt maksis kool õpetaja eest arve ja kui õpetaja lõpetas kursuse edukalt, siis sai kool HITSAst koolituskulud tagasi taodelda. Selleks oli aga vaja esitada iga koolitaja kohta neli dokumenti: avaldus, maksekorraldus, tunnistus ja arve. Tundub lihtne aga paberimajandusega on alati segadust. Avaldus pidi olema direktori poolt allkirjastatud, arve aga  raamatupidaja  poolt läbi käinudjne. Tõesti hea kogemus, sest haridustehnoloogina tulebka paberimajandusega tegeleda (ht alased projektid jne.).

Mida kasulikku see mulle andis?  Praktika pani mind rohkem mõtlema, jälgima ja analüüsima  oma tegevust. Kõik tegevused ei õnnestunud nii hästi, kui oleksin soovinud.  Avastasin üllatuseks, et päris suur hulk õpetajaid ei oska iseseisvalt õppida :) lisaks kipun ma ise vahel õpetajatele asju ette tegema.

Minu blogipostitus:

1-2.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/10/19/pohiprakika-1-ulesanne-eneseanaluus/

3-4.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/11/02/pohipraktika-2-ulesanne-eneseanaluus/

5-6.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/11/20/pohipraktika-3-ulesanne-eneseanaluus/

7-8.nädal http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/12/05/pohipraktika-eneseanaluus/

  • Põhipraktika ülesanded:
  1. õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – 20. oktoober

Tutvustasin inglise keele õpetajaleHotPotatose programmi ja selle võimalusi õppetöö huvitavamaks muutmiseks. Õpetaja vajas mõned korrad juhendamist, kuid sai edukalt hakkama. Tagasisie oli positiivne ning õpetajakasutab seda programmi ka praegugi.

2. haridustehnoloogiline nõustamine – 02. november

See ülesanne oli kõige lihtsam, sest nõustamistöö on igapäevane. Ülesande raames kirjeldasin põhjalikumalt eksperdi kaasamist, telefoninõustamist, individuaalkonsultatsiooni ning e-posti teel nõustamist koos juhendi loomisega.

3. õppedisaini alused – 17. november

See ülesanne oli minu jaoks kõige keerulisem. Ülesanne sattus kiirele ajale ja selle lahendamine oli ka omakorda ajamahuks. Esitasin ülesande hilinemisega, kuid sain lõpuks siiski tehtud.

KOKKUVÕTE

Praktika jooksul

  • olen hakanud ennast rohkem jälgima ja analüüsima;
  • olen saanud juurde kindlustunnet ja mõtteid, kuidas oma tööga edasi minna;
  • olen saanud kinnitust, et see on eriala, mis on minu jaoks;
  • kõige vähem olen rahul oma viimase ülesande sooritusega (oleks tahtnud luua midagi päris uut);
  • plaanipäraselt ei läinud ka e-õppe päeva üritus. Järgmine kord tuleb teha pikemalt ja põhjalikumalt eelnevat teavitustööd;
  • iga nädalane enese jälgimine ja tegevuste kirja panemine ei ole kerge, kuid on kasulik. 

 

Põhipraktika eneseanalüüs

Põhipraktika nädal (18.11 – 24.11)

Sisekoolitus sai lõpule. Tunnistused on käes, koopiad tehtud ja sekretärile edastatud ning tunnistused õpetajatele laiali jaotatud.

21-22 käisin Tartus  haridusportaali korraldatud hariduskonverentsil  ja -messil. Direktor tahtis, et ma tutvuksin Elioni ja Samsungi koostöös pakutava Samsungi interaktiivse klassiruumiga. Kuna meil on uue koolihoone laiendamine käsil, siis saan mina haridustehnoloogina tehnilise sisu poole pealt kaasa rääkida ja soovitusi teha.

Nõukogus sai otsustatud, et sellel õppeaastal (kevadel) saab teoks Metoodikapäeva idee. Alustasin selle kavandamist.

Põhipraktika nädal (25.11 – 01.11)

2-3 jaanuar toimuva sisekoolituse paik on kindlaks määratud ja nüüd saan koolitusfirmaga alustada sisulistel teemadel läbirääkimisi.  Kuna VANKeR programm hakkab lõppema, siis tegelesin sellel nädala kaks päeva veel viimaste maksetaotluste saatmise ning arvete ja muude paberite korrastamisega. Nii nagu alati, tegelesin ka igapäevaste küsimuste-vastustega.

Alustasime koos autokooli juhatajaga autokooli õpilaste baasi integreerimist meie kooli infosüsteemiga. See on mõtekas, sest ligi 70% autokoolis õppijatest on meie oma kooli õpilased.

 

Põhipraktika 3. ülesanne

Seekordne ülesanne oli luua kasutusjuhend ja seda evalveerida.

Meie kool alustas Siseveebi kasutamist 2011 aasta sügisest. Alates 2012 aastast kehtestati nõue, et kõik õpetajate töökavad on sisestatud Siseveebi (faili lisamine ei ole lubatud). Sellest lähtuvalt oli vaja õpetajatele luua juhend, mis toetaks neid töökavade sisestamisel.

Juhendi loomisel lähtusin ADDIE mudelist.

  • Esiteks analüüsisin õpetajate hetkeseisu. Kuna õpetajate arvutialased teadmised on väga erinevatel tasemetel siis juhendi loomisel lähtusin vähem teadlike seisukohast. Kõik uued õpetajad, kes meile tööle tulevad, peavad saama antud juhendi abil hakkama.
  • Jätkasin disaini ja juhendmaterjali välja töötamisega. Antud juhendmaterjali koostamisel otsustasin pdf dokumendi loomise kasuks. Plussiks on see, et vähemvõimekamatele õpetajatele saab materjali välja printida. Juhend on üles seatud kooli serverisse, nii saavad õpetajad sellele ligi igal ajal igalt poolt. Ka pdf-i faili jagamine e-posti teel on üsna lihtne. Miinuseks on see, et kõigile õpetajatele ei sobi kirjalikud juhendid.
  • Antud juhendit on rakendatud juba kaks aastat. Peale esimesi rakenduskordasi tuli juhendit täpsustada, lisada veel ekraanivaateid ja juhiseid. Järgmise aasta alguseks oli Siseveebis töökavade sisestamise rakendust uuendatud, seega tuli juhendmaterjal üle vaadata ja hetkeseisuga vastavusse viia.
  • Kuna kõigile õpetajatele ei piisa ainult paberkandjal juhendist (pdf.juhend), siis praktika raames koostasin antud juhendile lisaks ekraanivideo (ühe konkreetse töökava sisestamine), mis toetab audiovisuaalselt õpitavast arusaamist. Videonäite link on lisatud pdf faili.
  • Kahe uue õpetaja tagasiside videonäite ja pdf-juhendi kohta on positiivsed. Üks neist leidis, et pdf-juhend on liiga detailne. Mõlemad leidsid, et videonäide täiendab juhendit.
  • PS! Viisin läbi videojuhendis paar parandust (üks lõik videost oli liiga kiire ja paaris kohas oli vaja parandada sõnalist selgitust).

Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs

Seekordne ülesanne oli luua kasutusjuhend ja seda evalveerida.  Juhendeid olen kirjutanud ja koostanud küll, kuid arvestades nende kahe nädala tempot, siis 3. ülesande täitmisega olen hetkel jännis. Loodan selle järgmise nädalaga valmis saada.

Põhipraktika nädal (04.11 – 10.11)

Tegelesin sisekoolituse lõpetamisega. HITSA-le sai maksetaotlused esitatud (see kord õnnestus nii, et kõik paberid ja avaldused sai esimese korraga korrektselt saadetud :) ).

Inglise keele õpetaja vajas erialast materjali, seega tegelesime koos erinevates õppematerjalides tuhnisime ja parima väljaselgitamisega.

Neljapäev- reede osalesin Olustveres seminaril. Sain palju häid mõtteid ja ideid ning jagasin neid teadmisi ka õpetajatele.

Põhipraktika nädal (11.11 – 17.11)

Veel üks ainetundide rohke nädal. Haridustehnoloogilises töös on vaikehetk. Tegelesin igapäevaste välknõustamisega, jagasin õpetajatele Moodle kasutusjuhendit (minu rõõmuks oli paberkandjal suur menu õpetajate seas). Tegelesin veel 2-3 jaan. toimuva koolituste planeerimisega ja info jagamisega.

15.11 toimus Tallinnas e-õpiku “e-Math” esitlus ja töötuba – osalesin. Vajalik üritus mulle nii aineõpetajana (matemaatika) kui ka haridustehnoloogina. Lisa boonusena puudutas seminar ka otseselt minu lõputöö teemat.

Nõukogu istungil tuli teemaks koolisisese metoodikapäeva korraldamine. Kogun nüüd mõtteid selle elluviimiseks. Ka on tulevaste tööülesannete hulka tekkinud vajadus korrastatud ja ühtlustatud lõputööde vormistamise juhendi järgi meie koolis.

 

Põhipraktika: 2.ülesanne + eneseanalüüs

Teine põhipraktika ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine.

1. nõstamistehnika: Eksperdi kaasamine

Koolis on poole peal sisekoolitus, kus osaled kokku üle kahekümne õpetaja. Sisekoolituse  käigus on õpetajatel tekkinud palju erinevaid ja ka sarnaseid küsimusi ning probleeme. Kõige parem  inimene neile küsimustele vastamiseks on koolitaja, selle pärast pidasin vajalikuks õpetajatele korraldada kokkusaamine koolitajaga. Kokkusaamine toimus 21.10 kell 15.00 – 17.00. Kokkusaamisel viibis üle poolte kursusel osalevatest õpetajatest. Selle aja jooksul vaadati üle ülesanded/murepunktid, millega õpetajad hätta olid jäänud ning koolitaja vastas jooksvatele küsimustele. Õpetajad leidsid, et selline kokkusaamine on väga vajalik, sest nad ei ole väga aldid oma probleeme e-kursuses foorumi teel kirja panema.

2. nõustamistehnika: Individuaalkonsultatsioon

Elektrieriala õpetaja pöördus mimu juurde probleemiga, et ta tahab koostada õpilastele erialast viktoriini, erinevat elektrimootori detailide tundmise kohta. Tegemist on kõrges eas kuid tehnika kasutamisest väga huvitunud õpetajaga, kelle jaoks ei ole probleem ka inglise keelseid keskkondi/programme kasutada. Kuna tal oli soov viktoriini tegemist jätkata ka kodus ning kooli arvutitesse programmide installeerimine õpetajatele on piiratud, siis sai otsustatud veebipõhise keskkonna kasuks. Tutvustasin õpetajale piltide jagamise keskkonda Photopeach. Keskkonda on lihtne kasutada, lõbus ja võimaldab luua viktoriini (pildile paigutada valikvastusega küsimust).  Lisaks on selle keskkonna kasutamiseks veebis saadaval ka eesti keelsed juhendid, mida ma õpetajale ka jagasin. Õpetaja tegi endale kasuaja ja laadis (minu juhendamisel) üles kolm pilti ning koostas piltidele küsimused. Katsetasime läbi ka lingi kaudu jagamise.

Kogu nõustamine võttis aega ligikaudu 40 minutit. Individuaalkonsultatsioon on väga ajamahukas kuid õpetajatele äärmiselt vajalik nong enamus ajast üks põhilisi töövahendeid, mida haridustehnoloog oma töös kasutab.

3. nõustamistehnika: E-posti teel nõustamine/juhendite loomine

Meie kooli infosüsteemi arendajad on tekitanud süsteemis õppematerjalide hoiustamise/jagamise koha. Et õpetajad seda ka kasutama hakkaksid, siis koostasin õpetajatele materjalide lisamist ja jagamist käsitleva juhendi. Et see info õpetajateni kiirelt ja võimalikult vähese vaevaga jõuaks, siis saatsin õpetajate listi kirja, kus tutvustasin uut võimalust infosüsteemis ning lisasin kirjale manusesse ka koostatud juhendi.

Juhendi koostamine on ajamahukas, kuid see tasub ennast ära, sest suurem osa õpetajatest saavad juhendite abil uute programmidega/rakendustega hakkama. E-posti saatmine võttis väga vähe aega ja see on väga tõhus viis info edastamiseks suurtele gruppidele.

4. nõustamine: Telefoni teel nõustamine

Minu töökogemustes on üsna tavaline ka telefoni teel probleemide lahendamine. Ühe näitena, õpetaja helistas ja kurtis muret, et tal on vaja avada aasta tagasi tehtud kursus, kuid ta ei mäleta enam, kuidas kursus õppijate jaoks uuesti avada, ning anda neile luba ise kursusele registreeruda.  Juhendasin õpetajat samm-sammult telefoni teel ja õpetaja sai vajalikud muudatused kiirelt ära tehtud.

Antud meetod on kiire (tavaliselt kulub ühele telefonivestlusele õpetajaga umbes viis minutit) ja positiivne on ka see, et õpetajad saavad koheselt probleemile lahenduse või küsimusele vastuse. Miinuseks on see, et õpetajad kipuvad vahel helistama ka väljaspool tööaega (õhtuti, nädalavahetusel). Õnneks ei ole siiani neid olukordi häirivalt palju ette tulnud.

Põhipraktika nädal (21.10 – 27.10)

Koostasin õpetajatele juhendi “Materjalide lisamine siseveebi”; toimus kohtumine sisekoolituse läbiviijaga, tegelesin jooksvate probleemidega (õpetajate abistamine/nõustamine). Tutvustasin uuele õpetajale meie kooli infosüsteemi Siseveeb ning õppematerjalide otsimise keskkondi. Jagasin õpetajatele e-õppe alast infot (e-õppe seminari kutse jne) listi kaudu.

Juhendi loomise ja info jagamise tulemusel loodan, et õpetajad hakkavad õppematerjale siseveebis hoiustama ja õpilastele jagama. Kutsekoolis on õpilastel õppematerjalide (raamatute) puudus. Ka on meil üsna palju kaugõppijaid.

Info jagamise eesmärgiks on õpetajate kaasamine e-õppe alastesse toimingutesse. Toimis, üks õpetaja tuleb koos minuga e-õppe seminarile Olustverre.

Põhipraktika nädal (28.10 – 03.11)

Sellel nädala ei tegelenud väga palju haridustehnoloogi tööga, sest minu tunniplaan aineõpetajana oli üsna mahukas ja ka koosolekud võtsid oma aja. Osalesin õppekavade arendamise koosolekutel (kaks kokkusaamist); osalesin Nõukogu koosolekul; tegelesin jooksvate probleemidega ja õpetajate abistamise/nõustamisega. Valmistasin ette kaks maksetaotlust HITSasse ja saatsin postiga direktorile allkirjastamiseks.

Selle nädala produktiivsus oli väike, kuna mul oli üsna palju ainetunde. Tegelesin väikeste/jooksvate probleemidega. Mõne õpetajaga tegelemise pidin lükkama uude nädalasse, kuna konsultatsioonikse ei klappinud kummagi ajad kokku.

Järgmiseks nädalaks on planeeritud osaleda neljapäev-reede Olustveres toimuvas e-õppe seminaris, tegeleda õpetajatega sisekoolituse teemal (sisekoolitus saab läbi), esitada HITSale maksetaotlused.

 

Põhiprakika: 1. ülesanne + eneseanalüüs

Valisin oma praktika asutuseks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli (VYKK), sest töötan antud asutuses alates 2012 aastast poole kohaga haridustehnoloogina. VYKKis töötab kokku ligi 26 kutse- ja 17 üldaine õpetajat. Lisaks on  viis õppemeistrit, kolm grupijuhendajat, erinevad osakonna juhid, õppedirektor, direktor ja muu abistav/toetav personal.

  1. Põhipraktika nädal (07.10 – 13.10)

Koos 22 kolleegiga alustasime 1. oktoober sisekoolitusena tellitud e-kursust “Testide koostamine ja metoodika”.  Selle nädala ülesandeks oli antud kursusel luua Google Docs keskkonnas küsitlus. Kursusel osalenud õpetajad vajasid täiendavat nõustamist oma vormide koostamisel ja üles laadimisel. Probleeme tekitas see, et meie kooli e-post on üle viidud Google`sse ja vormi seadetes on vaikimisi määratud, et vormi näevad vaid VYKK domeeniga sisse logitud inimesed.

Lisaks juhendasin terve nädala lõikes jooksvalt õpetajaid meie kooli serveris asuva  Moodle kasutamisel.  Tutvustasin kahele õpetajale individuaalselt e-õppe repositooriumis olevaid õppematerjale (nende otsimise võimalusi)  ja laadisin ühe uue kursuse meie Moodlesse üles.

Sirvisin repositooriumisse üles laetud uusi materjale ja saatsin uutest materjalidest teavitavad kirjad õpetajatele, kes neid materjale võiks kasutada.

Valmistasin ette järgmisel nädalal toimuvat e-õppe päeva seminari.

Osalesin õppekavade uuendamise töörühma ja nõukogu koosolekul.

Kokkuvõtteks võin öelda, et oli väga tegus nädal, mille veetsin end aktiivselt kahe õppemaja vahel jagades. Kõik jooksvad probleemid said lahendatud, e-õppe alane info listi kaudu edastatud.

2. Põhipraktika nädal (14.10 – 20.10)

Sisekoolituses oli sellel nädalal teemaks Hotpotatoes programmi abil enesehindamistesti loomine. Terve nädala jooksul toetasin ja nõustasin õpetajaid antud programmi kasutamisel/installeerimisel.

Koolis olevatesse arvutitesse ei saa õpetajad ise programme installeerida (vaja on IT juhi või HT abi). Lisaks oli vaja paljudele õpetajatele (hoolimata väga headest ja mitmekülgsetest kirjalikest juhenditest) ikkagi programmi kasutamist selgitada. Viisin selgitustööd läbi individuaalse nõustamisena, sest õpetajatel tekkisid küsimused erinevates kohtades ja erinevatel aegadel. Planeerisin ja kavandasin koolitusega seotud kontaktpäeva (toimub 21.10).

Kolmapäeval (16.10) viisin läbi e-õppe päeva raames seminari “innovaatiline õppimine”. Õpilased ja õpetajad võtsid aktiivselt osa.

Tegelesin terve nädala vältel endiselt kõiksugu probleemidega, mis on seotud Moodle keskkonnaga ja selle kasutamisega. aitasin vene keele õpetajal leida e-oppe repositooriumist erialase võõrkeele materjale. Edastasin õpetajatele listi kaudu e-õppe alast infot.

Pidasin läbirääkimisi erinevate koolitusfirmadega ja valisin välja koolitaja jaanuari kuus korraldatavale ülekoolilisele sisekoolitusele. Koolitajaga kokkusaamine planeeritud 23.10.

Kokkuvõtteks jällegi üks üsna kiire ja tegus nädal, mis lõppes hästi.

Esimene põhipraktika ülesanne – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – üliõpilane suunab kedagi oma praktikaasutuses (nt kolleegi) kasutama uut õpikeskkonda või tehnoloogiat õppetöö läbiviimiseks.

Kuna e.kursusel osalevate õpetajate toetamine ja nõustamine hõlmas sellel nädalal üsna suure osa minu ajast, siis ka selle ülesande lahendasin HotPotatoese abil. Tutvustasin seda keskkonda inglise keele õpetajale SK-le.  Valisin tema, sest esiteks ta osaleb koolitusel ja teiseks antud õpetaja annab erialast inglise keelt ka sessioonõppijatele. Sesioonõppijatel on väga palju iseseisvat tööd teha ja HotPotatoes on nende puhul hea võimalus iseseisvalt õpitut kontrollida. Kolmandaks põhjuseks tema valikul sai see, et tegemist on õpetajaga, kes on sisemiselt valmis ja motiveeritud kasutama õppetöö läbiviimisel arvutit ja tehnikat. SK saab antud programmi edukalt kasutada ka teistes õppetundides (suhtlemine)  ja teiste kursustega.

Programmi installeerimisega sai õpetaja ise hakkama kuid kasutamise julgust jäi tal algul puudu (ütles, et ei oska sellega midagi peale hakata). Tutvustasin õpetajale programmi peamisi võimalusi ja jagasin talle juhendmaterjale, mis teda selle programmi kasutamisel aitavad. Õpetaja sai enesehindamise testiga hästi hakkama, kuid enne testi avalikustamist soovis, et ma materjali üle vaataksin. Ristsõna koostamisel vajas veel korra lisaks juhendamist. Testi katsetamiseni ei ole veel jõudnud, kuid õpetajal on juba kavand järgmise testi koostamiseks tehtud.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesandeks  on eelkõige vastata  küsimusele kuidas hindad ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga? 

Nagu ma ka eelmises kirjelduses välja tõin, oli minu jaoks vaatluspraktika kinnituseks, et ma olen seni oma tööga liikunud õiges suunas. Nägin, et ka teised HT tegelevad sarnaste probleemide ja ülesannetega. Muidugi on meie töös erinevusi, sest koolid on erinevad, õppekavad ja ka õpetajad on erinevad, kuid põhiülesanded on ikka sarnased.

Vaatluspraktika ülesanne – praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Seekordseks ülesandeks on vaatluspraktika läbiviimine ja analüüsimine.

Käisin vaatluspraktikal kahes asutuses ja emotsioonid on mitmekülgsed. Jõudsin tõdemusele, et olen oma haridustehnoloogiliste tegevustega liikunud õiges suunas.

Esimesena külastasin Viljandi Gümnaasiumi, mis sai selle aasta laguses endale uue ja uhke õppehoone kõikvõimaliku tehnikaga. Maja on suur, ruumi on palju ja haridustehnoloogil Marika  (täiskohaga HT, 2 aastat) on liikumist palju.

  • Antud asutuses on HT esmalt ikka õpetajate nõustaja, individuaalne abistaja  vahel ka koolitaja. Osaleb mõningates projektides liikmena (IT -ga seotud teemad). Edastab e-õppe ja Tiigrihüppe alast infot. Kord kuus on planeeritud HT juhendamisel õpetajatele läbi viia väikene koolitus (~2 tundi). Ht tööülesannete alla kuulub ka juhendmaterjali koostamine ja/või otsimine vastavalt vajadusele. Suurem osa nõustamisi toimub individuaalselt.
  • Õpikeskkondadest on kasutusel Moodle, kus HT on kooli administraator (Moodle ise paikneb HITSA serveris). Veel kasutavad õpetajad õppetöö läbi viimiseks Google aps rakendusi. Koolis on olemas interaktiivsed tahvlid, prjektorid, dokumendikaamerad, mille kasutamisel vajavad õpetajad ikka vahest ka HT abi. Koolis kasutatakse e-päevikut Studium. Õppematerjale hoitakse ja jagatakse Tera keskkonnas. Ht on Studiumi administraator ja arendusega tegelev isik.  HT tegeleb ka e-õpilaspiletite haldamisega.

Kokkuvõtteks võin öelda, et oli tegemist huvitava päevaga. Uues koolimajas oli palju, mida vaadata (uus tehnika on alati põnev). Marikaga sai vahetatud kogemusi ja katsetatud dokumendi kaamerat.

Teisena käisin Viljandi Kultuuriakadeemias. Maja veidi väiksem ja kompaktsem kui Viljandi Gümnaasium kuid tööd ilmselt ikka sama palju. Kultuuriakadeemia on rahulikult arenenud juba aastaid ja ka haridustehnoloog on oma tööd teha saanud kauem. Kaido on haridustehnoloogi nime all täiskohaga tööd teinud 2 aastat kuid e-õppe tugi on olnud tegelikkuses cirka 6 aastat.

  • Akadeemia struktuur on üsna paigas ja HT  ülesandeks on administreerida Moodle keskkonda, mis asub nende oma serveris (põhjuseks see, et muusika programmid, mis on ühendatud Moodlega,  ei uuene nii kiiresti kui HITSA oma Moodlet uuendab). Suure osa tööst võtab ära õpetajate juhendamine ja abistamine Moodle kasutamisel (eriti aasta või uue semestri alguses). Lisaks on HT e-õppe alase info edastaja ja vastavalt vajadusele ka koolitaja. Harva tuleb kokku puutuda ka IT haldusalasse jäävate tegevustega.
  • Lähitulevikus on plaanis, et HT ülesandeks jääb videoloengute salvestamine ja antud tehnikaga tegelemine.
  • Nõustamise osas tegeleb enamjaolt individuaalse nõustamisega. Ka sellel päeval ei olnud vaja kaua oodata, juba kell kümme helises HT telefon ja oli vaja õpetajat juhendada, kuidas Moodles uusi tegevusi üles seada.

Kokkuvõteks võin öelda, et päev sai enne läbi, kui jutud räägitud said. Plaanis on koostööd arendada HT alaste pädevuste hindamises osasa. Akadeemia liigub vaikselt kuid kindlalt mööda oma e-rada.

Mõlemas koolis oli huvitav ja see ülesanne andis mulle hea võimaluse näha teiste HT-de igapäeva elu ning kindlustunde, et ma olen seni oma töös liikunud õiges suunas. Leidis palju ühist meie kolme töös ja ka veidike erinevaid tahke, sest kotsekooli üldhariduskooli ja ülikooli struktuurid ja eesmärgid on ikka pisut erinevad.

Innovatsioonitehnoloogiad essee

Kutseharidus on suurte muutuste keerises ja nii ka antud organisatsioon, kus mina töötan. Käimas on ainekavade uuendamine, uute õpikeskkondade loomine, vanade uuendamine ja uue õppesuuna juurutamine.

Alustasin selles organisatsioonis oma tööd 2008 a. Juba siis tehti ettevalmistusi suurteks muutusteks. Sellest ajast alates on toimunud antud asutuses innovatsioon mitmes alaliigis.

Alates 2011 aastas läksime üle uuele õppeinfohaldussüsteemi kasutusele. Nimeks on sellel siseveeb. Nagu alati, uute süsteemide kasutamisega, on ka selle süsteemiga tagasilööke. Kasutajatele meeldib vana süsteem rohkem, sest nad on vanaga harjunud. Ka mõned uuendused ei tööta nii nagu meie kasutajad seda sooviksime, kuid süsteemi arendatakse pidevalt. Tänaseks oleme jõudnud niikaugele, et läbi antud süsteemi toimub suur osa kooli juhtimist: õpilaste registreerumine kooli, päevikud ja õppetöö, töötajate haldamine, puhkusegraafikud, praktikapäevikud, lähetused, teated, koolitustele registreerimine, tagasiside andmine, töökavade esitamine jne. Plaanis on lähiajal ka tunniplaanikoostamist antud süsteemis korraldama hakata.

Teine suur muutus, mis minu tööloleku ajal teoks sai, on uue õppehoone valmimine, mis tõi omakorda kaasa organisatsioonisisese tööohtade- ja juhtimisstruktuuri muutmise. Nimelt 2013 aasta jaanuarist alates on kasutusel üks suur õppehoone vana kolme hoone asemel. See tõi kaasa suured muutused nii struktuuris kui ka õppeprotsessis, sest lisaks uuele hoonele võeti kasutusele ka palju uut tehnikat ja vahendeid õpetamiseks.

Seoses uute suundadega on muutused toimunud ka minu tööülesannetes. Alustasin antud organisatsioonis tööd täiskohaga õpetajana, nüüdseks olen poole kohaga haridustehnoloog. Kogu uue tehnika ja ümberkorralduste keerises tekkis paratamatu vajadus haridustehnoloogi järgi.

Järjest suuremas muutused on toimunud ka õppeainete osas. Vajadusest lähtuvalt alustati 2011 aastal töökohapõhise õppega.  Tegemist on kaugõppe vormiga, mis on kohandatud töötavatele inimestele. Paljud firma juhid on huvitatud, et nende töötajaid täiendatakse töökohapõhiselt. See on tööandjale mugav, sest töötajad ei pea õppimiseks kuhugi kaugele reisim aj atöölt puuduma samas saab töötaja uusi teadmisi ja parema ettevalmistuse, et oma tööd veelgi paremalt teha. Iga aastaga tuleb juurde ka järjest rohkem sessioonõppijaid ja erialasi, kus meie organisatsioon võtab vastu sessioonõppijaid. Sellest tulenevalt on ka nõudlus e-õppe ja e-õppe keskkondade kasutamise järgi suurenenud.

Antud organisatsioonis kasutame Moodle õpikeskkonda, kuid plaanis on kasutusele võtta täiseti uudne ja Eestis veel vähe kasutust leidnud õpiobjektide loomise keskkond LAMS.

Vajadusest tulenevalt on õpetajaid järjest rohkem suunatud koolitustele, et neid ette valmistada erinevate õpiobjektide ja e-kursuste loomiseks.

Praegusel hetkel kõige suurem muutus on seotud ainekavade uuendustega. Riiklikul nõudmisel on vaja kutsekoolidel kõik ainekavad üle vaadata ja uuendada vastavalt nõuetele. Tulemas on suur muutus nii õppeprotsessi kui ka õpetatavate ainete osas. See toob kaasa suured muutused õppetöö valdkonnas, sest uutes ainekavades olev sisu on üsna erinev praegu kehtivatest. Uutes kavades vähendatakse üldainete mahtu, mis toob kaasa töötajate koondamise või tööülesannete ümberkorraldamise. Lisaks peab ka õpetaja oma tööd ümber korraldama, sest järjest rohkem rõhutatakse väljundipõhist õpeta ja õpet läbi praktika. Üks suur muutus saab olema ka tundide integreerimine, millega on vähesel määral meil juba algust tehtud.

Lisaks loodame saada valmis veel ühe uue maja, mille tulemusel peaks terve organisatsioon saama koondatud ühte majja, mis toob kaasa jällegi juhtimisstruktuuri muutuse. Järgmiseks aastaks valmib meil koolis Mac`i klass, mis on üsna ainulaadne.

Hariduse kohta küll öeldakse, et see on konservatiivne valdkond ja kuutused sael toimuvad liiga aeglaselt, siis meie haridusasutuses on muutusi ja innovatsiooni olnud üsna palju ning veel rohkemgi on tulemas.

Sissejuhatav ülesanne

Esimeseks ülesandeks on kirja panna oma praktika ootused ja eesmärgid ning kirjeldada praktikakoha valikuid.

  1. OOTUSED JA EESMÄRK: soovin praktika käidus saada ülevaadet haridustehnoloogi töö olulistest aspektidest. Uusi kogemusi ja tarkusi selleks, et oma erialal edaspidi edukamalt hakkama saada.

 

  1. PRAKTIKAKOHAD
  • Vaatluspraktika viin läbi Viljandi Gümnaasiumis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Valik osutus antud koolide kasuks, kuna need on minu kodule ja töökohale lähedal. Teine põhjus oli selles, et mõlemas asutuses on haridustehnoloog täiskohaga töötaja ja tegeleb ainult oma erialatööga. Strateegiliselt valisin kaks erinevat haridustaset pakkuvat kooli (gümnaasium ja kõrgkool), et näha erinevusi või sarnasusi nendes koolides toimuva HT töö juures. Viljandi Gümnaasium pakub mulle huvi ka sellepärast, et tegemist on uue, äsja oma tööd alustanud kuid hästi tehniliselt varustatud kooliga. Kultuuriakadeemia on seevastu juba pikalt toimiv ja oma töös stabiilsuse saavutanud kool. Loodan, et saab tuua välja erinevusi HT töös ka selles vaatepunktis.
  • Põhipraktika plaanin läbi viia oma töökohas (Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis), sest tegutsen seal juba teist aastat haridustehnoloogina ja nii saan praktika ülesanded reaalse tööga siduda.

 

 

Kodutöö: Õppematerjal

Minu koostatud digitaalne õppematerjal on loodud eelnevas ülesandes valminud ainekava juurde. Kuna tegemist on ehitusviimistluse eriala õpilastega siis hinnapakkumise koostamine arvutis on nende erialal üsna vajalik oskus.

Tegemist on töölehega ja sellega saab põhjalikumalt tutvuda koolielu portaalist: http://koolielu.ee/waramu/view/1-edbf2902-c0da-4fb3-9ad5-022e7c15f746

Minu õpikogemus:

Tegemist on minu jaoks huvitava ainega. Sai meelde tuletada juba varem õpitud didaktilisi üldtõdesi ja kohandatud neid informaatika aine konteksti. Mulle väga meeldisid need ülesanded, mis me pidime iseseisvalt tegema.  Õppimisega jäin jänni, sest ma ise ei pannud õigel ajal tähele, et kodutöid on antud ja siis kui märkasin olin juba teiste ainetega hõivatud.

 

Kodutöö: Tunnikavad

Minu tunnikavad leiab siit: http://lemill.net/community/people/orason/collections/informaatika-didaktika/collection_clean_view

Arvutikomponendid tunnikava juurde tegin väikese ristsõna (vabavaraline programm: EclipseCrossword), mida saab õpetaja kasutada peale seda tundi järgmise tunni alguses eelmises tunnis õpitu meelde tuletamiseks või siis sama tunni lõpus õpitu kinnistamiseks. Ristsõna on kätte saadav siit: http://www.vykk.vil.ee/~orason/arvuti.html

7. kodutöö

Selle nädala ülesanne koosneb mitmest osast:

1) koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid.

mõistekaart

2) Vaata oma mõistekaardil olevaid seostatud mõistete rühmi. Mil moel saaksid need siduda õpidisainiga e-kursusel?

Lähtuvalt oma mõistekaardil olevatest mõistetest teeksin ühe e-kursuse loomisel järgmist:

  • Kujundaksin kursuse huvitava kuid intuitiivselt jälgitavana. Struktuur peab olema lihtne ja kursuse eesmärgid (k.a. iseseisva või rühmatöö eesmärgid) peavad olema selgelt ja arusaadavalt õppijale juba kursuse alguses esitatud.
  • Kursuse sisu edastaksin õppijatele lihtsa ja paeluvana, et õppijal ei tekiks tunnet nagu ta ei saaks millestki aru. Õppijal ei tohi tekkida hirm, et see on tema jaoks liiga raske. Motivatsiooni hoidmiseks peab olema kursuse sisu lihtsalt mõistetav kuid samas õppija jaoks uudne.
  • Võimaldaksin õppijal valida erinevate alternatiivülesannete vahel. Õppijad on erinevad ja kõigile ei sobi ühes stiilis ülesanded.

3) Seleta, mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?

Enesejuhitud õppija jaoks sobiv õpikeskkond peab olema õppija jaoks mugav, mingil määral tuttav. Pakun, et parim võimalus on õppijale pakkuda õppikeskkond, mida saab enesejuhitud õppija oma näoliseks kujundada. Õpetaja poolt loodud osa peab olema võimalikult lihtne, selgelt struktueeritud ja intuitiivselt navigeeritud. Õppijal on võimalus vajadusel lisada  sinna keerukust, muuta seda enda meele järgi iseloomulikumaks ja vajadusel lisada endale meelepäraseid rakendusi ja vahendeid.

6. kodutöö

Ülesandeks on meenutada ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja seda analüüsida.

RÜHMATÖÖ: 

  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest ja seda esitleda.

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühmas oli kokku kolm liiget. Rühm sai moodustatud vabal valikul kontakttunnis. Olles pakkunud välja rühmatöö teema leidsin kaaslased, kellele ka see teema sobis. Juhuslike rühmakaaslaste valikul on alati oht, et mõnele rühmakaaslasele ei meeldi rühma valitud idee, meetodid jne. See kord õnnestus rühma valik hästi. Olenevalt rühmatöö ülesandest on vahel parem kui rühmad on mingi kindla tingimuse alusel juba õppejõu poolt ära määratud või valitakse juhuslikult loosimise teel.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes

 a) seoses tehtava ülesande mõistmisega

Rühmatöö ülesandeks oli tutvustada sellist programmi, millega enne oli tegelenud ainult üks rühmatöö liige. Sellest tulenevalt ülejäänud kaks liiget ei omanud ülesandest täit ettekujutust.

b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga.

Rühmatöö tegemisega alustasime suhteliselt hilja, sest muud asjatoimetused röövisid aja. Esmalt tekkis pikk paus suhtlemises. Peale rühma moodustamist ligi nädal aega ei võtnud rühma liikmed üksteisega kontakti. Ei määratud algul ära rühmajuhi roll.

Peale rühmajuhi rolli määramist ja töö ülesehituse kavandi loomist Google Doc´i sujus koostöö väga hästi. Toimus pidev kontakti hoidmine Skype vahendusel ja ühiselt materjali kogumine. Paika sai pandud, kes millise osa kallal tegeleb kuid samas võis alati teise käest nõu küsida, kui endal mõtted otsa said. Rollid jagunesi vastavalt sellele, millised isikuomadused kellelgi olid. Tehniliselt tugev rühmaliige tegeles töö tehnilise poolega, keeleliselt tugev inimene järgis töö keekekist struktuuri ja terviklikust ning kolmas liige tegeles informatsiooni otsimisega.

Tegemist oli super hea kogemusega. See oli minu parim kogemus distantsõppes rühmatöö tegemisel ja esimene kogemus, kus tundsin, et rühmatööl endal on väärtus.

5. nädala ülesanne

Selle nädala ülesandeks on vaatata algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa ja panna kirja, millised on selle mängu situatiivsust andvad elemendid ning kirjeldada ühte ankurdamise näidet.

  • situatiivne õppimine: 

Situatiivne õpe on konstruktivistliku õpiteooria üheks osaks. Konstruktivistliku teooria kohaselt luuakse uusi teadmisi tuginedes õpilase varasemale informatsioonile ning tema enda tegevuse tulemusena. Situatiivse õppe puhul ei anta õpilasele ette valmisteadmisi, vaid need konstrueeritakse järk-järgult. Sel juhul toimub õppimine igapäevaelulises kontekstis ning tegevused leiavad aset toimumise asukohas. Tulemuslik õppimine toimub peamiselt siis, kui informatsiooni esitatakse samas kontekstis, kus seda kasutada saab.

  • ankurdamine:

Õppimise ja õpetamise praktikad kinnitatakse nn. ankrutena lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse. Need peaks sisaldama probleemi tutvustust, võimaldama rakendada vajalikke teadmisi ja oskusi audentsetes tegevustes. Õppematerjalid peaksid olema mitmekülgsed ja võimaldama erinevaid variante probleemide lahendamiseks.

Muinasmaa mängus leiduvad situatiivsust andmad elemendid:

  • kujundus (palju metsa, tared);
  • riietus (saab valida erinevate riideesemete vahel);
  • muusika (positiivne, et ei ole taustaks pidevalt ühesugune muusika. Metsas vaikus ja lindude hääled);
  • korilus (tuleb otsida ja korjata erinevaid taimi);
  • kauplemine (asju ei saa raha eest vaid tuleb vahetada teiste asjade vastu);
  • tegelaste kõnesse (tekstidesse) pikitud murre.

Muinasmaa mängus olev näide ankurdamisest:

Mängijale antavad ülesanded. Ülesannete käigus jagatakse mängijale teadmisi Eesti rahvapärimuste kohta. Iga ülesandega avastab mängija järjest rohkem Muinas-Eesti maailma, erinevate taimede ja pärimuste kohta.

4. nädala ülesanne

Ülesanne:

Leidke peamised erinevused, mille poolest mõistekaart (concept map) erineb ideekaardist (mind map) ja järelduskaardist (consequence map).

Mõistekaart  ehk märksõnaskeem on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines.

Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi süstematiseerida.

Mõistekaardi koostamine või mõistekaardi abil õppides õpilased süvendavad lihtsate definitsioonide laiendamise kaudu oma arusaamist olulisest sõnavarast ja põhimõistetest.  Õpilased koostavad mõiste definitsioonist visuaalse kujutise, mis aitab asju paremini meelde jätta.

Rohkem mõistekaartidest:  http://lemill.net/methods/moistekaart/view

Ideekaardi puhul loetletakse probleemi lahendust käsitlev info algselt segipaisatult, hiljem see süstematiseeritakse. Ideekaardi koostamisel võib kasutada erinevaid kujundeid: harupuud, maja, geomeetrilisi kujundeid, püramiidi, treppi, joonistusi jne.

Rohkem ideekaartist: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid:-_Ideekaart

Põhierinevus on selles, et mõistekaart näitab seoseid erinevate ideede/mõistete vahel ja ideekaart esitab sõnu ja ideid vabamal kujul.

Rohkem nende võrdluse kohta: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mistekaart-vi-ideekaart.html

Järelduskaarti kohta ei ole eriti palju eesti keelset materjali. Ei märka, et õpetajad väga kasutaks järelduskaarti mõistet või siis kasutatakse järelduskaarti asemel mõistet idee või mõistekaart.

On tähtis, et õpilased oleksid teadlikud võimalikest positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest oma valikutel. Neil on vaja näha tervikpilti, et teha teadlikke otsuseid. Järelduskaardid võimaldavad visualiseerida õpilastele, et tegevustel on alalti omad tagajärjed ning näidata, milline tegevus milliseid tagajärgi kaasa toob.

Rohkem järelduskaartidest: http://www.education.com/reference/article/common-logical-undesirable-consequences-consequence/

Näide: http://www.pesd92.org/educationalservices/assistivetechnology/Library/consequence%20map%20-%20all%20five%20basic%20skills.pdf

Kus neid sobiks õppetöös kasutada? Kuidas neid võiks uuringutes rakendada?

Mõistekaarti saab kasutada kõigis vanuseastmetes. Mõistekaarti võib kasutada individuaalse-, rühma-, grupi- või kogu klassi tööna.  Uuringutes saab mõistekaarti kasutada uuringu planeerimise käigus. See annab selgema ülevaate terviklikust uuringust.

Näide, kuidas kasutada õppetöös järelduskaarti: http://www.pesd92.org/educationalservices/assistivetechnology/Library/consequence%20map%20-%20all%20five%20basic%20skills.pdf

Milliseid haridustehnoloogilisi vahendeid soovitate kasutada nende erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise võimaluste toetamiseks?

https://bubbl.us/

http://www.text2mindmap.com/

http://www.mindmeister.com/ (tuleb kasutamiseks sisse logida)

http://www.spiderscribe.net

http://app.wisemapping.com

http://popplet.com/

http://ftp.ihmc.us/

Kursuse lõpp: Kursuse tagasiside ja enesehindamine

Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus. Kursuse eesmärgiks on võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest.

Kursuses käsitleti kokku 7 teemat. Iga teema käsitlemiseks oli aega kaks nädalat. Teema käsitlemiseks antud aeg oli igati kooskõlas ülesannete ja materjali mahuga.

Esimese teema raames õppisin, mis on õpiobjekt ja millised on nõuded õpiobjekti loomisel ja avalikustamisel (tähtsad märksõnad autorlus ja metaandmed). Tutvusin eirnevate repositooriumite ja teiste õpiobjekti levitamise keskkondadega. Teema oli minu jaoks huvitav, mõningal määral tuttav.

Teise teema raames katsetasin läbi erinevaid õpiobjektide loomise vahendeid. Paari vahendi (nagu näiteks LeMill ja eXeLearning) olen varasemast ajast kasutanud kuid teema lõikes tutvusin mitme uue ja põneva vahendiga nagu Xerte, GLO Maker. Praktilise ülesande puhul oli kõige raskem leida teemat, mille põhjal koostada üks õpiobjekt ja sellest tingituna ei ole ma oma loodud õpiobjektiga väga rahul. Õpiobjekti loomine peab algama sisulisest vajadusest. Ühtegi asja ei saa teha lihtsalt tegemise pärast. J

Kolmas teema hõlmas arvutipõhist testimist. See teema meeldis mulle väga. Sain teada mitmeid uusi testimiseks mõeldud keskkondi. Tutvusin põhjalikumalt erinevate küsimuste liigitustega.

Neljas teema oli minu jaoks kõige keerulisem. Teema andis ülevaate e-õpikute loomise vahenditest. Vahendeid on mitmeid, kuid nende kasutamine vajab harjumist ja e-raamatu loomine vajab aega. Selle teema raames meeldis mulle enim praktiline tund, kus reaalselt katsetasime Maci peal e-raamatu loomist. iBook Authoriga tahaks veel rohkem tegemist teha. Loodan, et meie kooli maci klasssaab varsti valmis.

Viies teema andis põhjaliku ja selge vaate autoriõigustest. See teema on alati paeluv ja  küsimusi/väitlusi esile kutsuv.

Kuuendaks teemaks oli allikmaterjalidele viitamine. Selle teema raames õppisin, kuidas viidata APA2 süsteemi järgi allikmaterjalidele. Tegemist on raske teemaga, sest viitamissüsteeme on palju erinevaid ja nõuded on ranged.

Viimaseks ülesandeks oli õppematerjalide kvaliteedi hindamine. See teema oli minu jaoks tuttav juba veidi tuttav, sest osalesin sellel aastal kvaliteetsete e-kursuste hindamisel. Siiski erinev seisnes selles, et nüüd pidin hindama ise enda loodud tööd. Ise ennast on raskem hinnata kui teisi, sest tahad ikka olla enese suhtes kriitilisem samas on raske endale tunnistada, et seda või toda oleks võinud paremini teha.

Kokkuvõttes saan öelda, et see kursus oli huvitav ja mitmekülgne ning täitis kõik minu ootused.

Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet

Viimaseks ülesandeks on rühmatöö analüüs kvaliteedi seisukohalt. Valisin analüüsi läbiviimiseks Koolielu hindamismudeli ja tegin läbi ka eneseanalüüsi õpiobjekti kvaliteedikriteeriumite alusel.

  • Õpiobjekti nimi: Programmi GLO Maker tutvustus
  • Tüüp ning vahend, millega loodud: veebileht, Google Sites
  • Õpiobjekti autor: Helle Kiviselg, Piret Joalaid, Katriin Orason
  • asukoht: https://sites.google.com/site/glojuhend 

SISU

  1. Teema terviklik käsitlus: E- õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust. Ülesehitus on loogiline ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ja meediaelemente on lisatud vajalikul määral. Puudusena võib välja tuua, et sisuelementide osa võiks olla põhjalikumalt esitatud.  ( 2 punkti)
  2. Õpijuhend: Õpijuhend puudub. (0 punkti)
  3. Faktiline õigsus: Ei sisalda faktivigu. ( 3 punkti)
  4. Motiveeritus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine: Materjal on õppijale motiveeriv ja eakohane. Materjal on uudne.  (2 punkti)

TEHNILINE TEOSTUS

  1. Struktuur ja liigendus: Materjal on selgelt esitatud, ühtse struktuuriga ja ülevaatlik. Liigendus on loogiline ja intuitiivselt navigeeritav. (3 punkti)
  2. Materjali maht, vorming ja ühilduvus: Materjali maht on optimaalne. On kasutatav erinevate veebilehitsejatega. Materjalis on kasutatud enamlevinuid vorminguid. Materjal avaneb kiiresti. (3 punkti)
  3. Keeleline korrektsus: Materjal on keeleliselt korrektselt kirjutatud. Lihtsasti mõistetav ja selge keelekasutus. (3 punkti)
  4. Kujundus: On kasutatud ühtset stiili. Värvivalik sobib sisuga. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses. Logo ja kujundus vajab veel pisidetailide osas viimistlemis.t ( 2 punkti)
  5. Tehniline korrektsus: Ei esine tehnilisi vigu, lingid töötavad korrektselt ja alati on võimalus esilehele tagasi pöörduda. (3 punkti)
  6. Autorlus: Viitamine on korrektne ja jagamine toimub Creative Commonsi litsentsi alusel. ( 3 punkti)

Väga raske on oma tööd hinnata nende kriteeriumite alusel , sest töö ei saanud otseselt õpiobjektina koostatud vaid programmi tutvustava vahendina. Seega puuduvad meie töös õpijuhis, ei ole kirjeldatud vajalikke eelteadmisi ja oskusi, ei ole kirjeldatud sihtrühm, ei ole sõnastatud õpiväljundeid. sellest tulenevalt ei saa meie oma töö õppesisulist poolt hinnata ja analüüsida.

Siiski vajaduse korral saab meie materjalist üsna kerge vaevaga koostada korraliku õpiobjekti. selleks on vaja lisada materjalile puudu olevad osad ja vähesel määral kohendada juba olemasolevat osa.

Minule isiklikult meeldivad väga igasugused hindamismaatriksid. Nende abil on õpiobjekti/e-kursuse loomine tunduvalt lihtsam, sest on juba ette teada, mis kriteeriumitele töö peab vastama.